User:Ktilk

From ICO wiki
Revision as of 21:06, 22 October 2014 by Ktilk (talk | contribs) (Essee)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kaspar Tilk

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Essee räägib õppeainest "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" ning selle raames toimunud loengutest. Loengud olid üldjoontes sarnased - esinejad rääkisid, kuidas nad on jõudnud oma praeguse tööni ning tööst endast. Vaatamata sellele, olid loengud mitmekülgsed, sest külaliste töökohad ja -kogemused olid kohati väga erinevad. Motiveerivaid ja õpetlikke esitusi oli algajal IT-inimesel huvitav kuulata ja vaadata.

27. augustil toimus meie esimene loeng, mille teemaks oli "Õppekorraldus ja sisekord[1]" ning läbiviijateks Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. See loeng oli väga tähtis, sest meile tutvustati koolikorda ja kooli ennast. Paljudele oli see esimene päev IT Kolledžis, kuid mõned tudengid olid juba suve lõpus matemaatika tasanduskursuse jooksul natuke kooliga tutvuda saanud. Vaatamata sellele, et ma tasanduskursuse läbisin, sain ikkagi palju uut kooli kohta teada. Samuti räägiti, mis me lähipäevil tegema peame hakkama, näiteks "punase joone päevaga" seoses, ning tutvustati infoallikaid, kust üliõpilased ise saavad õppekorralduse kohta uurida. Minu jaoks oli esimene loeng väga motiveeriv, sest mitu korda mainiti, et oleme IT Kolledžisse astudes teinud õige valiku. Merle Varendi ütles, et tasub arendada ka mitte-erialaseid oskusi, sest need võivad olla tulevikus mu konkurentsieeliseks. See oli julgustav, kuna ma olen varem just sellistes ettevõtetes töötanud, mis pole IT-valdkonnaga seotud.

Teise loengu, teemal "Õppimine ja motivatsioon[2]", pidas Margus Ernits 4. septembril. Õppejõud andis head nõu õppimise kohta - esialgu, mida ei tohiks teha, et endal ja teistel oleks tulevikus parem. Hea mõttekäik oli teiste eest töö ära tegemise kohta, kui keegi seda viimasel hetkel enne tähtaega peaks paluma. Tudeng, kes ise midagi teha ei viitsi ja mõtleb, et saab tänu teistele kodutööd tehtud, see ei pruugi eksamitest läbi saada ning peab ikka lõpuks kõik järgi õppima. Seejuures raiskab ta aga veel rohkem oma aega. Teiseks tõsiasjaks on spikerdamine - mida lihtsam seda teha on, seda rohkem spikerdatakse, ütles Ernits. Nõustun selle väitega, sest vahel sai keskkoolis isegi nendes ainetes maha kirjutatud, kus teema selgeks õppimine oleks olnud lihtne ja vajalik. Saime ka mõned soovitused õppimise tõhusamaks muutmise ning innustuse kohta. Uut teemat õppima hakates võib see tunduda raske ning see viib motivatsiooni alla. Tihti on esimene samm kõige raskem ,aga kui juba natuke saab "otsa lahti", siis tavaliselt hakkab huvi teema vastu kasvama. Üks soovitus oli Mind mapi kohta - kui õpitav muutub liiga keeruliseks ning seosed ei teki uute ja vanade teadmiste vahele, siis tuleks mõtted kaardistada. Loodan, et saan ilma mindmappinguta hakkama, aga kui ei saa, siis oleks huvitav seda proovida.

Robootikast ja häkkimisest[3] rääkis Margus Ernits kolmandas loengus. Selles loengus sain teada, et häkkimine ei tähendagi midagi halba või pahatahtlikku. Veel enam - häkkimine ei pruugigi olla üldse arvutiga seotud. See valmistas mulle positiivse üllatuse, sest meedias räägitakse ikka, et häkkerid on väga pahad. See tekitab liiga palju valearusaamu teadmatus tavakodanikus. Ernits kõneles ka robootikaklubist ning selgitas, miks on hea kuuluda kuhugi klubisse. Kõige rohkem pakkusid mulle huvi enesearengu ja praktika võimalused robootikaklubis. Samuti soovitas ta õppida teistega koos ka koolivälisel ajal, mida olen juba väiksema pundiga proovinud - tundub, et on aidanud küll. See annab motivatsiooni ning tekib ka väike konkurents, mis sunnib õppima.

Janika Liiv rääkis meile neljandas loengus[4] subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ning kogukonnast. Entusiastlik esineja rääkis, et IT Kolledžisse astudes polnud ta üldse endas kindel ning alguses ei saanud midagi aru. Isegi kui ta oli kaks aastat koolis käinud, polnud ikka kindel, kas oskab tööl midagi teha. Janika sai selles mõttes hea töökoha, et ta koolitati tööl välja. See on inspireeriv ja lohutav, sest ITKsse astudes ma ise ka ei teadnud programmeerimisest põhimõtteliselt mitte midagi. Nähes kui rõõmsameelne ja rahulolev Janika tundus, sain aru, et paljud, kes siia kooli tulevad, ei oska üldse alguses koodi kirjutada. Tähtsamad on kõrgkooliõpingute ajal omandatud oskused.

Järgmises, viiendas loengus[5] esines Carolyn Fischer. Nagu ka eelmine loeng, oli seegi rohkem neiudele suunatud ja neid julgustav. Ent siiski oli sellest kõigil midagi õppida. Carolyn mainis mitu korda, et tuleb puhkuseks aega leida, muidu põletakse läbi. Olen sellega täielikult nõus, sest vähene puhkus väsitab organismi ja põhjustab tervisehädasid - produktiivsus langeb. Kasulikum on regulaarselt ja piisavalt puhata, kui järsku haigena kodus mitmeid päevi raisata. Samuti rääkis esineja oma tööotsingutest ning andis selle kohta häid soovitusi. Tööandja hindab väga kõrgelt pühendumust ja järjepidevust, mistõttu ei olegi alati alguses vaja töövaldkonda tunda. Peaasi, et endal oleks soov areneda. Koolis tuleks võimalikult palju silmaringi laiendada, et teaks paljudest asjadest kasvõi natukenegi.

Kuuendas loengus[6] rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Ta rääkis kõige rohkem enda tööst võrreldes teiste esinejatega. Sain teada sellisest ametist nagu testija ning mida testijad teevad. Karmo andis väga põhjaliku ülevaate testimisest - selle töö plussidest ja miinustest. Hea on teada, kui tähtis tegelikult testimine on ning kui suured võivad olla tagajärjed, kui kasutusse läheb vigane süsteem.

9. oktoobril rääkis seitsmendas loengus Andres Septer IT tööturust.[7] Vaatamata sellele, et esineja pidas oma esitust pessimistlikuks, oli see väga informatiivne ja huvitav ning vastast paljudele tekkinud küsimustele. Põnev oli kuulda, mis vahe on töötamisel suurfirmas ja väikses startupis ning milline on IT-inimese elu ettevõttes, mille tegevusvaldkonnaks pole infotehnoloogia. Kõigil on omad plussid ja miinused. Näiteks suurfirmas võib juhtuda, et väga tööd ei peagi tegema, aga palka makstakse hästi - sama on ka riigiettevõttes. Mõtlema panev oli see, et kõrgem netopalk on peaaegu alati parem, kui mõni soodustus tööandjalt. See oleneb muidugi soodustusest endast, aga nüüd ei meelita mind võibolla tühist soodustust saades madalama palga eest tööle.

"Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus[8]" oli meie 16. oktoobri ehk viimase loengu teema ning selle viis läbi Elar Lang. Õppetöösse suhtumise teemal olid mulle kõige meeldejäävamateks punktideks tahe ennast arendada ning lai silmaring. Kordusid mõned head mõtted eelmiste loengute soovitustest. Kõige rohkem on jäänud meelde soovitus küsida võimalikult palju - peaasi, et teema selgeks saab. Siiani pole ma aktiivne küsija olnud, kuigi peaksin siiski üritama seda rohkem teha. Samuti kordus mõte õppimist segavate faktorite kohta - loengus peab tegelema ainult õppimisega. Kuna mitmed on soovitanud ennast suhtluskanalitest õppimise ajaks välja logida, siis nüüd teen seda minagi, kuigi see pole mul suureks probleemiks olnud. Miskipärast meeldis mulle viimane loeng(võibolla seetõttu, et esinejaks oli koolitaja ning oskas hästi publiku ees rääkida)kõige rohkem - eriti teine pool. Elar Lang rääkis lühidalt turvalisusest veebirakendustes ning rõhutas, et ka suurtes ja tuntud ettevõtetes on turvariskid olemas. See pani mind mõtlema, mis infot ma enda kohta internetti panen, sest see võib tulevikus minu vastu pöörduda. Samuti oli huvitav kuulda, kui lihtne on kräkkida kellegi paroole, kui see on liiga tavaline või ära arvatav. Saadud info ajendil üritan oma paroolid võimalikult keeruliseks teha ning väldin samu salasõnu.

Õppeaine raames toimunud esitlused olid väga huvitavad ja õpetlikud. Esinejad jagasid väärt nõu tööotsinguteks, töötamiseks, õppimiseks ja muidu eluks. Alguses võib tunduda, et kõik tegelevad infotehnoloogia valdkonnas, seega kõik teevad sarnast tööd. See väide sai kindlasti ümber lükatud, sest esinejad rääkisid oma tööülesannetest ja kogemustest, mis olid omavahel väga erinevad. Mõni laitis suurfirmasid, teine kiitis neid. Arvan, et loengutele kulutatud aeg tasus end ära ning mõned saadud soovitused lähevad koheselt käiku.

Viited

Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui tudeng kukub eksami läbi, siis võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1] Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga, seega tuleb järeleksam kokkuleppida õppejõuga.[2] Järeleksamile registreerimine toimub ÕISis, kusjuures registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva.[3] Korduseksami arve kuvatakse ÕISis ja selle maksumuse kehtestab rektor käskkirjaga.[4] Omafinantseeritaval õppekohal tuleb maksta kordussoorituse eest 20€ HITSA kontole. Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritusel osalemine tasuta. [5][6]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ning nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [7]

Tudeng peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[8]

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui olen deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse mulle õppemaksu arve.[9]Kui lõpetan õpingud nominaalajaga, siis on mul õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.Avalduse õppemaksu tagastamiseks pea esitama õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.[10]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Semestris tuleb koguda vähemalt 27 EAP-d(54 õppeaastas), seega aasta lõpuks on puudu 4 ainepunkti. 1 EAP maksab 50€, mistõttu tuleb arve 200€ suurune.[11][12]

Vastuste allikad