User:Kvainik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Krista Vainik

Esitamise kuupäev: 7. november 2014

Essee

Antud essee eesmärk on kajastastada aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ toimunut just erialatutvustuse poole pealt. Esitan selle põhjal oma nägemuse ja arvamuse kuuldust.

Kaks esimest loengut „Õppekorraldus ja sisekord“ ja „Õppimine ja motivatsioon“ olid harivad. Sai teada, kuidas süsteemid koolis töötavad, millele tasub tähelepanu pöörata, mis on õppija kohustused ja õigused, mida ütleb seadus ja sisekord, kuidas peaks õppima ning millised huviringid on olemas. Kuna tegemist oli üldiselt informatiivsete loengutega, siis rohkem neile tähelepanu ei pööra.

Esimene loeng, kus tuli rohkem juttu erialast ning arenemissuundadest, oli „Robootika ja häkkimine“ Margus Ernitsalt . Oli huvitav kuulda sõnade häkkimine ja kräkkimine erinevustest. Ka mina olen ekslikult pidanud häkkimist arvutisse sissetungimiseks. Edaspidi olen targem. Robootikaklubi tegemistest ja erinevatest võitudest oli samuti tore teada saada. Eriliselt avaldas aga muljet erinevad projektid, mida on läbi viidud. Eriti meeldis kuulda ja näha, mida on tehtud koos EKAga. Disaineritega koos töötada oleks silmaringi avardav kogemus. Loodan, et äkki õnnestub ka endal kunagi seda proovida.

Janika Liiva loeng teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ avas mitmes mõttes silmaringi. Loengupidaja suutis nii mõndagi teemat avada vaatenurgast, mille peale ise ei tuleks. Näiteks polnud ma varem mõelnud programmeerimisest kui loovkirjutamisest või selle seostest stsenaariumi kirjutamisega.

Enim meeldis mulle, et loengupidaja on võtnud missiooniks naiste seas IT populariseerimise, nende harimise selles vallas ja kehtivate stereotüüpide murdmise. Selle teema käsitlemine kindlasti eristas antud loengut teistest. See probleem on laiem ja hõlmab ka muudes reaalteaduse harudes tegutsevaid naisi. Olen ka ise õrnema soo esindajana tundnud, et mulle vaadatakse viltu või paremal juhul lihtsalt hämmastusega otsa, kuuldes, et oman magistrikraadi laias laastus matemaatikas. Mulle pole võõras kommentaar „naisterahvas ja matemaatik?!“. Selle valguses oli rõõmustav näha hakkajat noort naisprogrammeerijat, kes on suutnud end üles töötada suuremaid algteadmisi omamata enne EIK-sse tulekut. See andis lootust ka endale. Olen programmeerimisega algtasemel varem kokku puutunud ning saan lihtsamate programmijuppide kirjutamisega hakkama, aga ei kujuta end hetkel ette töötamas IT-ettevõttes. Suure pealehakkamise ja enda initsiatiiviga on siiski kõik võimalik.

Loeng teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“ Carolyn Fischeri poolt andis ülevaate süsteemi administraatori arenemisloost ja igapäevaelust suures ettevõttes. Tema lugu näitab, kui oluline on olla ise agar, hoida kinni oma unistustest, mitte alla anda ning pidevalt ennast arendada. Usun, et niisugused lood annavad ka teistele noortele inimestele jaksu juurde. Kui teada, mida tahta, siis tuleb selles suunas kas või väikeste sammudega edasi liikuda.

Minule olid ettekandest uueks infoks erinevad süsteemide automatiseerimistarkvarad. Kuna pole ise selle teemaga kokku puutunud, siis oli kohati isegi üllatuseks, et see on võimalik terveks keeruliseks äriks ajada. Nagu ka paljudes teistes loengutes mainiti, siis pole valdkonda, kus programmeerimist vaja ei oleks ja nii ka siin. Oma varasemate õpingute ja töökogemuse baasil olen ka ise sellest ammu aru saanud. Mul on üha enam tore kuulda, et ka teised seda mõistavad ning selle poole liiguvad ja seda mõtet propageerivad.

Mulle meeldis kuulda ka, kuidas töötab selline suur ettevõte nagu Skype. Juba varem kuuldu põhjal tundub, et tegemist on hea tööandjaga, kes mõtleb oma töötajate vajaduste peale. Samal ajal on nad valmis vajadusel tulema headele kolleegidele vastu, neid premeerima raske töö eest ning arendama töötajaid rahvusvahelistel konverentsidel. Usun, et see loob väga hea keskkonna töötamiseks ja pidevaks õppimiseks.

Kristjan Karmo ettekanne teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“ avas tohutult silmaringi . Olles ka ise äripoole pealt vähesel määral kokku puutunud testimisega, on minu kogemused olnud pigem negatiivsed. Olen samuti olnud kinni müüdis, et testimine on igav ja kohati tundub see suisa aja raiskamisena. Olen ka ise tööl näinud, et testimisega püütakse tavaliselt läbi saada võimalikult lihtsalt ja odavalt. Kristjani loeng näitas, et saab ka teisiti.

Mõistan, kui suur roll saab olla heal testijuhil. Läbi mõeldud testplaan ja testilood loovad keskkonna, kust on võimalik edukalt läbi tulla. See aga tõepoolest eeldab, et testiplaani tegija mõistab hästi nii IT-poolt kui ka äripoolt. Minu kogemus on, et esimesed ei mõista teisi, mille tulemusena jõuavad äripoolele segased juhised. Tõepoolest peab paika Karmo öeldu, et testija peab omama ülevaadet kogu süsteemist, kogu IT-maailmast ja erinevate juppide ühendamisel tuleb läheneda ka loominguliselt.

Mulle meeldis, et loengupidaja tõesti tundis oma valdkonda ning suutis sellest rääkida kirglikult ja huvitavalt. Minu arvamus sai muudetud ja testija elukutse kõlas huvitava väljakutsena. Ka siin sai rõhutatud, kuivõrd oluline on programmeerimiskogemus. Paistab, et üha arvutite kesksemaks muutuvas maailmas ei ole enam valdkonda, kus koodist arusaamine ei tuleks kasuks. Vahet pole kas oled testija või süsteemidega tegelev administraator.

Andres Septer rääkis oma ettekandes IT tööturust . Olles ise töötanud erinevates infotehnoloogia ettevõtetes, on tal olemas lai pilt. Tema sõnavõtust jäi üldiselt kõlama ülim kriitilisus, mis tegi väga skeptiliseks kogu räägitava osas. Ma ei suuda uskuda, et Eestis pole olemas IT firmat, kus oleks hea töötada. Sellise pildi maalis aga Andres Septer. Kindlasti on igal ametil ja ettevõttel omad head ja vead ning kõik päeva jooksul tehtavad ülesanded ei saagi olla arendavad. Usun, et on võimalik leida töökoht, kus kohustused on tasakaalus. Arvan, et ideaalset töökohta 24/7 arendavate ülesannetega pole olemas. Võib-olla eksin hoopis mina ja olen liigselt pessimist ning Andres Septer on perfektsionist.

Mulle läks eriliselt korda ettekandes kõlanud väide, et riigiettevõtted on IT poole pealt eriti mõttetud ning molutajad. Mu oma lähedane pereliige töötab infotehnoloogiaga tegelevas riigiettevõttes ja mul on raske uskuda Andres Septeri räägitut. Olen kuulnud risti vastupidist: tehakse palju tööd, kohustused on huvitavad ja arendavad, karjäärivõimalused on olemas ja riigihangetele on huvilisi. Siinkohal tasub ära märkida ka Eesti e-riigi. Kuidagi oleme ju sinnamaale jõudnud ning head arendajad on tulnud ja jäänud riigi juurde tööle. Järelikult peab töö olema huvitav ja palk konkurentsivõimeline.

Elar Langi loeng teemal “Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste kasutamine” . sisaldas palju äratundmisrõõmu. Kuna see pole mul esimene kord õppida kõrgkoolis ning lisaks olen juba töötav inimene, olen ka ise pidanud enda jaoks läbi mõtlema suhtumise õppetöösse. Nõustun suuresti Elari mõtetega. Kardan, et otse keskkoolist kõrgkooli tulijale ei pruugi olla omane selline suhtumine õppetöösse. See pigem jõuabki kohale viimasel õppeaastal, juba tööl olles või kui on vaja töö kõrvalt koolis käia. Just viimasel juhul oskad oma aega hinnata ning loengusse kohale minnes tahad võtta maksimumi.

Mulle väga meeldis, et loengupidaja rõhutas matemaatika ja füüsika vajadust infotehnoloogia vallas. Kuna olen ise hariduselt põhimõtteliselt matemaatik, on see teema mulle väga südamelähedane. Nõustun, et matemaatika õpetab mõtlema. Ta aitab luua loogilisi seoseid ja süsteeme, mis on abiks igas eluvaldkonnas, muuhulgas informaatikas.

Väga põnev oli kuulda veebirakenduste turvalisusest ja seal hulgas paroolide maailmast. Kuuldu pani mõtlema, kuidas ma ise oma andmeid internetis levitan. See on suisa kõhedust tekitav, kui kerge on inimese kohta veebist taustainfot koguda. Olen selle peale ka varem mõelnud ja püüdnud näiteks Facebookis võimalikult vähe jagada oma tegemiste kohta. Arvatavasti on siin veel arenemisruumi. Arenemisruumi on ka paroolide seadmisel.

Antud aine raames loengute kuulamine laiendas silmaringi ja andis mõtteainet tulevikuks. Mõnes aspektis pani kuuldu jällegi kriitilisemalt mõtlema ja suhtuma osadesse teemadesse. Kindlasti ei jookse kuuldu mööda külgi maha ja tuleb kasuks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Eksamile/arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis . Riigi finantseeritaval õppekohal ei ole tasu korduseksami puhul.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

1. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
2. tehtud tööde näidised;
3. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

1. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
2. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
3. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
4. on kajastatud kogemusest õpitut;
5. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
6. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:

1. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;
2. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;
3. motivatsioonikirja;
4. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. VÕTA komisjoni otsused protokollitakse ja õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul.