User:Lalaane

From ICO wiki
Revision as of 00:00, 31 October 2012 by Lalaane (talk | contribs) (Küsimus 5)

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Eksamil läbi kukkudes on võimalik teha kuni kaks kordussooritust.

Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?

Korduseksamile registreerimine toimub õppeosakonnas. Kordussooritusele registreerimise ja toimumise vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Kordussooritusele/ järeleksamile saab end registreerida õppeosakonnas või saata digitaalselt allkirjastatud e-kirjaga avaldus õppekonsultandi e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale.

Mis on tähtajad?

Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu. Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? 

Kui õpid RE õppekohal on kordussooritus tasuta.

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? 

Kui õpid REV õppekohalmaksab kordussooritus 14,2 €.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? 

Üliõpilastel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: Tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks; Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel kuni aastaks; Lapse hooldamiseks kuni lapse 3 aastaseks saamiseni; Muudel põhjustel kuni aastaks.

Mis tegevused tuleb selleks teha? 

Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Lapse hooldamise eesmärgil esitatud avaldsele peab lisama lapse sünnitunnistuse.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? 

Maksimaalne puhkuse aeg on kuni 3 aastat.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? 

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? 

Akadeemilise puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? 

Õppeaineid saavad deklareerida vaid need õppurid, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamise eesmärgil esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? 

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.

Minu essee

Nähes tunniplaanis aine nimetust õpingukorraldus ja erialatutvustus ei osanud ma alguses selle kohta midagi erilist arvata. Tundus, et hakkavad olema loengud, kus õppejõud räägib erinevatest väljavaadetest IT- maailma tööturul, mis meid ees ootab, kuid tuli välja, et nii selle aine ülesehitus siiski ei olnd.

Esimesse loengusse sattusin põhimõtteliselt enesele teadmatagi, sest see algas sujuvalt kooliaasta alguses peale avaaktust. Sealses loengus kõnelejad rääkisid, mida nad pidasid oluliseks meile esmajärjekorras edastada. Tutvustati ka kooli, siin olevaid klubisid ning natuke ka õppekorraldus eeskirja ja muud. See aitas aru saada enamikest asjadest millega tulevikus tuleb tegemist teha.

Teises loengus olid kohale kutsutud esimesed külalised, nendeks olid kaks Peetrit Skype helpdeskist - Uustal ja Raielo. Üks neist töötab internal helpdeskis, kus tööks on firmasiseste probleemide lahendamine ja teine external poolel. Nad tutvustasid oma tööd ja lähemalt Skype' olemust. Loengu käigus tekkis ka väike huvi ise kunagi helpdeskis tööd teha, näiteks alustuseks suurele tööturule minnes. Esitus oli kuulamapanev ning põnev jälgida. Iga loengu lõpus olev traditsiooniline küsimuste voor kujunes päris pikaks ja huvitavaks. Teemaks olev, eesti keeles öelduna, kasutajatugi on minu arvates väga oluline, eriti tavakasutajale, et neil oleks oma muredega kellegi poole pöörduda. Muidugi on ka selliseid, kelle mured laheneksid kui nad natuke ise mõtleksid, kuid julgen väita, et paljudel on siiski ka asjalikud probleemid, mis vastust ootavad ja arvan, et helpdeski töötajad võtavad hea meelega vastu uusi katsumusi, mille kallal tööd teha.

Järgneval neljapäeva hommikul käis, programmeerimisest ja sellest, kuidas ta ise on jõudnud koolist praeguse töökohani, rääkimas Jaanika Liiv. Tema esitlus oli minu jaoks väga innustav ja motiveeriv, kuna mu isiklik olukord on hetkel üsna sarnane, ehk olen tulnud IT Kolledžisse ilma eelnevate erialaliste teadmisteta. Sisuliselt tutvustas Jaanika seda, kuidas naisena saada hakkama IT maailmas, programmeerimiskeelt Ruby ning ka üritusi, mille korraldamises ta ise osaleb, mis on mõeldud just programmeerimishuvilistele naistele ja ka oma nägemust loovalt läheneda programmi kirjutamisele. Huvitavaks ja vajalikuks teadmiseks, mis ma tema jutust sain oli ka see, millest veebileht üldiselt koosneb. Üldine sõnum meile oli, et olla piisavalt aktiivne, tegelda asjadega mis sulle meeldivad ning õppida ja areneda, see aitab edasi jõuda.

20. septembril oli külaliseks kutsutud Andres Septer playtechist, kelle teemaks oli IT tööturg, mis meid ees ootab. Tema jutt oli suhteliselt konkreetne ja paberile joonistatud illustreerivad näited jäid hästi meelde. Meist igaühel on võimalus valida, kas teada kõigest midagi, või ühest kindlast asjast kõike- ehk nii tekivad vertikaalsed ja horisontaalsed töögrupid. Inimesed, kes teavad kõigest natuke ning teevad oma projekti algusest lõpuni valmis on üksik nii öelda horisontaalne grupp. Vertikaalses töögrupis on koos spetsialistid, kes oskavad igaüks erinevat asja ja seda väga hästi ning nende koostöö lõpptulemus võib olla samasugune nagu üksikisiku oma. Septeri rõhutas oma loengus mitmeid kordi ,et oluline on osata tegelda Linuxiga. Meeldejääv lause oli: Pingviin on meie sõber! Kuigi esitluse sisu oli üldiselt huvitav, jäi loengu lõpuks tunne nagu, et hea töökoht on võimalik saada vaid Linuxi keskkonnas tööd tehes ning Windowsi valdkond sai negatiivse tooni. Kuna ma ise neist asjadest hetkel veel eriti teadlik pole, ei oska väitega nõustuda ega seda ka ümber lükata. Loodetavasti leian kooliaastate jooksul endale sobiva vastuse.

Järgnev esineja oli minu arust väga huvitava nägemusega tööst ja elust IT- maailmas. Kõnelejaks oli Martin Paljak, kes tutvustas ennast freelancerit, kes on arvutitega tegelenud varsti juba 2/3 oma elust. Esitluse pealkirjaks oli „Karma“ üldiselt võetuna teo ja tagajärje seos. Üks tema lausetest oli, et ta ei taha kunagi enam töötada hasartmängude või mõne sarnase firma heaks, sest tahab oma tulemustega inimesi aidata ning teistes hasardi tekitamine pole kõige parem viis endale elatist teenida. Ta innustas meid mõtlema, kas töö mida teeme ka „maailmale“ midagi head teeb. Mingil ajaperioodil, kui ta tööl ega koolis ei käinud võttis ta kätte ja tegi olude sunnil Linuxi platvormil töötava ID-kaardi süsteemi, mida on edasi arendanud ja töötab praeguseni. Esineja jättis hea mulje ning ka innustas, et kui teha seda, mis meeldib ning kui teha seda hästi tuleb ka raha järgi.

Grupiviisiliselt käisid loengus Ignite 4 esindajat. See on pisike firma, 24 töötajaga, mis pakub kvaliteetseid tarkvaralahendusi. Nende rõõmsameelse esitluse üheks põhiteemaks oli meeskonnatöö tähtsus, selle kohta tehti ka mitu näitlikku mängu. Tehti ka väike küsitlus, mille mõtteks oli näidata, et ka siis kui küsimusele on palju erinevaid vastuseid, on keskmine lahendus üllatavalt sarnane tõelisele vastusele. Ning vastasel juhul kui teha tööd individuaalselt on suurem võimalus, et mõnele probleemile vastust ei leita. Oli näha, et loeng oli hästi ettevalmistatud ja esitlus oli meeldejääv tänu huvitavale jutule ning tegevust pakkuvatele näidetele.

Veel räägiks viimasest esitlusest Siim Vene poolt, kes töötab Põhja- Eesti Regionaalhaiglas. Ta tutvustas oma tööd, tehnikat ja meetodeid, mis haiglas kasutatakse. Näiteks tahetakse soetada arstidele tahvelarvutid olemasolevate arvutite/sülearvutite asemele, mis hetkel asendavad omakorda kunagisi vihikuid. Räägiti ka sellest kuidas oleks mõistlikum vajalikesse seadmetesse investeerida. Loeng ise oli jällegi natuke teistmoodi üles ehitatud kui eelnevatel esinejatel. Slaididele polnud erilist rõhku pandud, sealt näidati vaid mõnda märksõna ja skeemi. Ka publiku mõtted pandi liikuma kui meile küsimusi esitati, inspiratsiooniks visati õigesti vastanule snikers.

Üldiselt ütleks, et peaaegu kõigis loengutes oli läbivaks jooneks see, et nüüdisaja IT -inimese stereotüüp on aastatega palju muutunud. Varasemast patsiga poisist, kes üksi oma pimedas nurgas millegi kallal nokitses, on saanud esinduslikud inimesed, kes teevad üksteise ja ka teiste erialade esindajatega koostööd ning ka suhtlemisoskus on muutunud väga oluliseks. Kõik külalised püüdsid natuke avardada meie maailmavaadet ja tutvustada erinevaid IT-valdkondi ning tööturgu, mis meid ees ootab.