User:Lhellerm: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 1: Line 1:


''' Erialatutvustuse arvestustöö'''


=''' Erialatutvustuse arvestustöö'''=




'''Essee'''
 
=='''Essee'''==


Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga heaks sissejuhatuseks algajatele, kellel puudub veel täpsem ettekujutus sellest, mida edaspidi erialaselt töölt oodata või millised võimalusi leidub. Kuna loengutes käisid rääkimas erialaspetsialistid väga erinevatel teemadel, siis andis see hea ülevaate sellest, millest IT valdkond koosneb ja millised on üldisemad trendid. Mulle meeldis väga ka see, et kõik esinejad olid ühtlasi IT Kolledži vilistlased ning kes seetõttu oskasid anda head nõu, kuidas õppetööga edukalt hakkama saada ning millele tuleks kõige rohkem tähelepanu pöörata. Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning silmaringi laiendavad.
Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga heaks sissejuhatuseks algajatele, kellel puudub veel täpsem ettekujutus sellest, mida edaspidi erialaselt töölt oodata või millised võimalusi leidub. Kuna loengutes käisid rääkimas erialaspetsialistid väga erinevatel teemadel, siis andis see hea ülevaate sellest, millest IT valdkond koosneb ja millised on üldisemad trendid. Mulle meeldis väga ka see, et kõik esinejad olid ühtlasi IT Kolledži vilistlased ning kes seetõttu oskasid anda head nõu, kuidas õppetööga edukalt hakkama saada ning millele tuleks kõige rohkem tähelepanu pöörata. Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning silmaringi laiendavad.
Line 78: Line 79:


Kumulatiivselt tuleb aasta lõpuks täiskoormusega õppekohal püsimiseks kokku saada 54EAP'd. Puudu on sel juhul 1 EAP ning kuna maksta tuleb seega 50eur'i.
Kumulatiivselt tuleb aasta lõpuks täiskoormusega õppekohal püsimiseks kokku saada 54EAP'd. Puudu on sel juhul 1 EAP ning kuna maksta tuleb seega 50eur'i.
'''Viited'''

Revision as of 15:32, 7 November 2014


Erialatutvustuse arvestustöö

Essee

Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga heaks sissejuhatuseks algajatele, kellel puudub veel täpsem ettekujutus sellest, mida edaspidi erialaselt töölt oodata või millised võimalusi leidub. Kuna loengutes käisid rääkimas erialaspetsialistid väga erinevatel teemadel, siis andis see hea ülevaate sellest, millest IT valdkond koosneb ja millised on üldisemad trendid. Mulle meeldis väga ka see, et kõik esinejad olid ühtlasi IT Kolledži vilistlased ning kes seetõttu oskasid anda head nõu, kuidas õppetööga edukalt hakkama saada ning millele tuleks kõige rohkem tähelepanu pöörata. Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning silmaringi laiendavad.

Käesoleva aine esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Räägiti kõrgharidusmmastikust üldisemalt ja sellest, millised on edasiõppimisevõimalused. Anti nõu, mida peaks silmas pidama, kui on soov minna edasi järgmistesse õppeastmetesse. Lisaks anti ülevaade koolist, eeskirjadest ning tutvustati erinevaid klubisid, mille tegevusest on võimalik osa võtta. Äärmiselt kasulik loeng õppeaasta alguses, kuna andis hea ülevaate kõigest sellest, mis seondub õppetööga. Mäletan, et oma eelnevate õpingute ajal pidi selle kõik iseseisvalt välja uurima. Eraldi loengut sellele ei pühendatud.

Teises loengus rääkis Margus Ernits üldisemalt õppimisest ja õpimotivatsioonist. Tegu oli huvitava loenguga, kuid kuna olen varem juba ülikoolis käinud, siis minu jaoks isiklikult ei olnud selles midagi uut. Aga neile, kel alles kõrgharidustee algamas on see vägagi vajalik info.

Kolmas loeng oli pühendatud robootikale ja häkkimisele. Siin tutvustas Margus Ernits klubi tegevust lähemalt ja rõhutas, et kõige tähtsam on tahe midagi ära teha. Eelnevad oskused ja teadmised ei ole määravad. See on kindlasti väga julgustav väide paljudele, kes võib-olla kahtlevad, kas minna või mitte. Samuti tõi ta välja, et läbi praktiliste tegevuste tõuseb huvi ka loengutes käimise vastu ning aitab õpitut paremini kinnistada. Lisaks räägiti veel ka teistest gruppidest, millega on võimalik liituda ja toodi välja erinevaid projekte, millega on tegeletud. On väga hea kuulata, kuidas õppejõud suudab tekitada oma positiivse suhtumisega huvi nii robootika kui ka õppimise vastu üldisemalt.

Järgnevates loengutes olid esinejateks juba kooli lõpetanud erialaspetsialistid. Teemad, millel räägiti olid erinevad, kuid kuna nad olid kõik ühtlasi ka IT Kolledži vilistlased, siis rääkisid nad oma kogemustest õppimisel ning andsid lisaks ka häid nõuandeid.

Esimeses selle tsükli loengus rääkis Janika Liiv oma tööst ning sellest, kuidas ta üldse programmerimiseni jõudis. Väga värskendav oli kuulata kellegi kogemust, kes gümnaasiumi lõpus isegi ei teadnud, mida peaks oma eluga tegema. Tema lugu kuulates tekkis minus tunne, et kui tahtmine on olemas, siis on võimalik kõike saavutada. Ta tõi väga huvitavaid võrdlusi programmeerimise ja filmistsenaariumi kirjutmise vahel ning lõi sellest pildi kui väga loovast tegevusest. Ta rõhutas ka, et rakenduste loomisel tasuks silmas pidada, et see oleks võimalikult kompaktne ja kasutaja jaoks kohe lihtsalt kasutatav. Väga huvitav oli kuulata tema kogemusest ruby programmeerimiskeelega ja kogukonnaga selle keele ümber. Ta suutis selle põnevaks teha ning mul endalgi tekkis mõte sellega edaspidi lähemalt tutvust teha.

Järgmises loengus rääkis administreerimise poolest Carolyn Fischer. Erinevalt Jaanika Liivist oli tema juba gümnaasiumi ajal teinud lihtsamaid kodulehti ning tal oli olemas ka aimdus sellest, mida edasi tahab õppida. Oma erialast kärjääri alustas ta lihtsamal ametikohal, olles helpdeski töötaja Harju Elektris. Edasi juba administreerimise kohad erinevates firmades ja hetkel Skype'is. Tema jutust jäi minu jaoks kõlama, et edu saavutamiseks tuleb olla pühendunud ning mitte kunagi ei tohiks alla anda ega oma unistustest loobuda.

Minu jaoks ühe huvitama ja lõbusama loengu pidas Andres Septer IT tööturust. Humoorikas võtmes võttis ta kokku erinevat tüüpi ettevõtted ning nendes toimuva, tuues välja nii tugevusi kui ka nõrkusi. Algajale IT huvilisele andis see ülevaatliku pildi sellest, mis töömaastikul toimub. Minu jaoks mõnevõrra üllatava faktina tõi ta välja, et Eestis firmasisese karjääri tegemine üldjuhul ei toimi ning pigem võetakse inimene väljaspoolt. Usun, et antud loeng laiendas silmaringi just neil, kes veel erialast tööd proovinud pole ning andis ehk idee, mis suunas võiks tulevikus vaadata.

Natuke tehnilisematel teemadel rääkisid Kristjan Karmo ja Elar Lang. Nendest esimene rääkis tarkvara testimisest ning selle kvaliteedist. Oma jutus kummatus ta mitmeid müüte, mida ka ise olen oma tutvusringkonnas kuulnud. Positiivne oli kuulda testimise tähtsusest ja vajalikkusest. Lisaks sain teada, et väga väike viga võib firmale maksma minna miljoneid. Seega testimisel kriitiline tähtsus, mistõttu suurfirmad panevad sellele väga suurt rõhku.

Viimases loengus rääkis Elar Lang päris põhjalikult õppimisest ning jagas mitmeid näpunäiteid. Tema soovituseks oli võtta õppimist kui tööd, kuna selle käigus omandatakse just need oskused ja harjumused, mida läheb edaspidi tööelus vaja. Ta rõhutas ka suhete loomise olulisust, kuna Eesti on väike ning kooliajal loodud kontaktide kvaliteet võib väga suuresti mõjutada edaspidist karjääri. Loengu teises pooles keskendus ta turvariskidele. Väga mõtlemapanev oli jutt paroolidest ja nende turvalisusest. Sain teada, milliseid ohte hõlmab pidevalt samade paroolide kasutamine. Ka mina harrastan lihtsuse mõtte seda päris palju. Pani väga sügavalt mõtlema, kas ikka tasub.

Kokkuvõttes oli tegu väga silmaringilaiendava kursusega. Vaatasin huviga igat loengut ja pean tõdema, et mul ei hakanud kordagi igav. Sain enda, kui algaja huvilise jaoks palju huvitat infot ning materjali, mille peale edaspidi mõelda.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus


Kui õppur on eksamil läbi kukkunud, siis on ühe õppeaine raames õigus veel kahele sooritusele, mis tuleb sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu . Kui õpilane leiab, et tahab vaidlustada eksamitulemust, siis võib ta esitada apellatsiooni nädal pärast eksamihinde teada saamist. Korduseksami toimumisaegade asjus tuleks ühendust võtta õpetava õppejõuga, kes määrab kordussoorituse aja kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordussoorituste ajakava võib näha õppehoone 2. korruse infostendil või ÕIS-is rubriigis "Minu asjad". Et pääseda kordusooritusele on vaja ennast sellele registreeruda. Seda saab teha ÕIS-i kaudu, minnes enda andmete lehelt lingile "Kordussooritused". Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Apellatsioone on võimalik esitada nädal pärast eksamitulemuste teada saamist ning need lahendatakse ühe nädala jooksul peale apellatsiooni esitamist. Riigieelarvelisel kohal õppijale on 2 kordussooritust tasuta. Aine korduv deklareerimine on tasuline. Riigieelarvevälisel kohal oleval õpilasele kehtiv tasu kordussoorituse eest kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is. Antud hetkel peab REV kohal õppiv tudeng tasuma kordussoorituse eest 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab järgnevatele tingimustele:

Kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem Kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.

Kuni 24-aastase tudengi perekonnaks on tema vanemad ning alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad ka sel juhul, kui rahvastikuregistris on tudengi elukoha aadress märgitud perekonnaliikmetest eraldi.

Tudengi pereliikmeteks ei loeta tema vanema uut elukaaslast ning tolle lapsi, olenemata sellest, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ühtivad. Kuni 24-aastane tudeng, kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja, moodustab iseseisva perekonna

25aastane ja vanem tudeng on eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu.

Toetuse saamiseks peab tudeng õppima täiskoormusega ja täitma õppekava nõudeid täies mahus(100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestri lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisavainult täiskoormuse nõude täitmine. Seega esimesel semestril tuleks õppetoetuse saamiseks koguda minimaalselt 30EAP'd.


EAP ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26EAP'd ja teie semestri lõpuks 27EAP'd.Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Kumulatiivselt tuleb aasta lõpuks täiskoormusega õppekohal püsimiseks kokku saada 54EAP'd. Puudu on sel juhul 1 EAP ning kuna maksta tuleb seega 50eur'i.

Viited