User:Lisaar
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Liina Saar
Esitamise kuupäev:
Essee
Esimeses [1] ja teises loengus [2] rääkis õppejõud Margus Ernits õppekorralduse üldisest toimimisest IT Kolledžis. Mulle meeldis, et ta tegi seda väga põhjalikult ning mainis pidevalt seda, kui tähtis on erialaga süvitsi tegelemine ja selle selgeks saamine. Kuigi ma olin juba enne õppima alustamist arvestanud sellega, et õppimisele kaugõppes tuleb eriti palju aega pühendada, on seda minu arvates siiski oluline rõhutada, kuna eriala on tõepoolest raske. Loeng andis ülevaate nii kooli korralduse üldistest aspektidest kui ka üksitest asjaoludest, mis puudutavad õppimist tervikuna ja eriti kaugõppes. Väga positiivne, et õppejõud jagas ka isiklike kogemuste põhjal soovitusi, kuidas õppeaineid paremini endale selgeks teha, kui tähtis on ennast motiveerida ning jättis kuulajale mulje nagu ta räägiks igaühega meist individuaalselt.
Robootikat ja häkkimist [3] tutvustas samuti Margus Ernits. Sai aimu EIK Robootikaklubist ning sellest, mis häkkimine tegelikult endast kujutab. Sarnaselt eelnevalt toiminud loengutele pandi ka siin rõhku üliõpilaste iseenda motiveerimisele, mis on väga positiivne. Soovitati moodustada rühmad ning koos teistega õppida. Jällegi tuleb välja nii õppejõu kui ka kolledži huvi oma õpilasi motiveerida ja parimateks koolitada. Muuhulgas anti ülevaade mõnest EIK-s teostatud huvitavatest projektidest, et julgustada rohkem huvitavate asjadega tegelema ning seeläbi õppida uusi asju.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [4]
Kordusarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is. Registreerumise ja kordusarvestuse toimumise päeva vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF õppekohal on kordusarvestus tasuta. Ühe õppeaine piires on üliõpilasel õigus kolmele sooritusele. Korduv deklareerimine on aga tasuline. [5]
Kordussoorituse tasu on 2014/2015 õppeaastal 20 Eurot. [6]
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
Semestri õpingukava peab olema üliõpilastel kinnitatud ehk ained deklareeritud. [7]
Juhul kui üliõpilane on üle-eelmisel semestril arvestusel läbi kukkunud on tal õigus seda uuesti sooritada kuni käesoleva semestri punase joone päevani. [8]
Alates teisest õppeaastast on üliõpilasel õigus minna akadeemilisele puhkusele. Avaldus selle jaoks tuleb esitada hiljemalt semestri punase joone päevaks. [9]
Avaldus akadeemiliseks liikumiseks tuleb esitada enne punase joone päeva. [10]
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne ja see läheb ka akadeemilise õiendile. [11]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
RF kohal püsimiseks on igal semestril vaja läbida 27EAP-d. Aastas teeb see 54 EAP-d. Õppekulude osalise hüvitavmise määr on 50 € 1 EAP kohta. Seega õppeaasta lõpus esitatakse mulle sellisel juhul arve 54-21-24= 12 EAP eest. See on 12 EAP * 50 €/EAP = 600 €. [12]
