User:Lklaving

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Liina Klaving

Esitamise kuupäev: 22.10. 2014

Essee

Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ koosnes kaheksast loengust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetööd IT-kolledžis ning erinevate IT-valdkondade esindajaid. Käesolevas essees annan ülevaate igast loengust eraldi ning võtan kokku selle õppeaine tähtsuse enda jaoks.

Esimene loeng toimus peale avaaktust ning selle eesmärgiks oli tutvustada õppetöö korraldust ja sisekorda IT-kolledžis. Räägiti antud aine sisust ja eesmärgist, õppekavadest, õppekorraldusest ning õppetöövälise aja sisustamise võimalustest koolis. Enamus infost oli varasemast tuttav, kuid tasus üle kordamist, uudsena tuli võimalus taotleda erialastipendiumi. Kasulik oli ka kooli poolt pakutavate võimaluste tutvustus, nt erinevad laborid ning võimalus kasutada TTÜ raamatukogu. Soovitati ka liituda erinevate klubiliste tegevustega.

Teise loengu teemadeks olid õppimine ja motivatsioon. Räägiti õppeainete seotusest erialaga, motivatsiooni olulisusest ning sellest, kuidas ennast motiveerida ja asju enda jaoks huvitavaks teha. Rõhutati ka, kui oluline on asju ise teha. Sellest loengust pidasin enda jaoks kõige olulisemaks soovitust võimalikult palju asjadega praktiliselt tegeleda, isegi siis, kui kohe kõigest täielikult aru ei saa. Ühe võimalusena selleks soovitati koolis tegutsevat robootikaklubi. Oluline oli ka meeldetuletus, et reaalainetega hästi hakkama saamiseks tuleb neisse korralikult süveneda, kahjuks on ka endal komme püüda mitme asjaga korraga tegeleda.

Kolmanda loengu teemaks olid robootika ja häkkimine, kus Margus Ernits tutvustas huviroboteid ning robootikaklubi tegemisi. Sellest loengust olid minu jaoks kõige huvitavamad Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini tudengite ja IT-kolledži õppurite koostööprojektide käigus valminud tooted ning meeldetuletus, et mõnikord võib toodet täiustada püüdes teha seda hoopis keerulisemaks ehk et parim lahendus ei pruugi olla see kõige nõudlikum.

Neljandas loengus käis oma kogemustest ning tegemistest rääkimas Togglis programmeerijana töötav Janika Liiv. Janika käsitles oma loengus mitmeid teemasid: tutvustas erinevaid andmebaase, projekte ning kogukondi ning rääkis oma kogemustest IT-kolledži õppurina ning tööotsijana. Üllatusena tuli, et Janika oli algul olnud huvitatud humanitaaraladest ning soovis ennast teostada näite- või ajakirjanikuna. Programmeerijaks oli ta sattunud pigem juhuslikult, täpsemalt ette kujutamata, mida see amet endast kujutab. Lõpuks leidis ta siiski just arenduses oma loovkirjutamise ning avastas, et see ongi täpselt see, mida ta teha tahtis – ta saab luua midagi, mida teised saaksid kasutada. See mõttekäik inspireeris, sest olen ka ise tugevam olnud pigem humanitaaraladel ning soovinud tegeleda millegi loovaga. Janika õhutas ka mitte jääma oma mugavustsooni, vaid kasutama uusi tehnoloogiaid. Mõtlema pani ka tema väide, et programmeerija tööl justkui polekski ettenäidatavat ja käegakatsutavat tulemust, sest koode kirjutatakse pidevalt üle.

Viiendas loengus rääkis Carolin Fischer oma tööst administraatorina Skypes. Üllatas, et nagu Jaanika, nii mainis ka tema, et oli olnud rohkem humanitaarkallakuga ja edukas pigem keeltes kui reaalaladel, siiski oli IT-maailm teda põhikoolist saati huvitanud. Kogu tema loengust oli aru saada, kui väga ta oma tööd armastab ning millise kire ja pühendumusega sellesse suhtub. Ta tundus ka väga järjekindel ja positiivne inimene. Carolin rõhutas ka ise pideva enesetäiendamise ning huvi olemasolu tähtsust. Huvitav oli ka kuulata tema tööst Skype's ning tema isiklikku lugu, kuidas ta sattus IT-kolledžisse õppima, samuti tema esimestest töökohtadest.

Kuuenda loengu külaliseks oli Kristjan Karmo, kes rääkis müütidest testimise kohta ning tutvustas testimise meetoideid. Ta rääkis ka testimise üksikasjadest ning omadustest, mida on vaja, et saada heaks testijaks. Kuna olen K.Karmo toodud eelarvamustega testijate kohta mingil määral kokku puutunud, ei olnud ma siiamaani selle töö iseloomu kuigi palju süüvinud, seetõttu oli loeng minu jaoks väga informatiivne ja ka esineja oli huvitav. Jäi siiski mulje, et paljudes ettevõtetes peavad testijad tegema asju viimasel minutil ja kiiruga, mis teeks sellel alal töötamise raskeks. Arusaamatuks jäi ka, miks mõned ettevõtted ei pööra testimisele maksimaalset tähelepanu, kui sellest oleneb ju, milline saab olema lõpptoode.

Seitsmendas loengus tutvustas Andres Septer IT tööturgu, tõi üldistavalt välja positiivsed ja negatiivsed küljed suurte ning väikeste ettevõtete puhul,selgitas, mida arvestada ettevõttesse tööle kandideerimisel ning oma ettevõtte loomisel. Nagu nii mõnedki teised loengupidajad, rõhutas ka tema, et IT alal on vaja laialdasi teadmisi ning soovitas kitsa spetsialiseerumise mõttest, vähemalt Eesti mastaabis, loobuda. Ta rõhutas ka suhtlemis-ja enesemüümisoskuse olulisust. Terve loeng oli minu jaoks informatiivne ja meeldis ka A. Septeri esinemisstiil.

Viimase loengu teemadeks olid suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Loengu esimeses pooles rääkis Elar Lang enda haridusteest ning rõhutas, kui oluline on anda endast kõiges maksimum, õppimisele pühenduda ning läheneda igale ettevõetud asjale põhjalikult – ainult nii annab see sulle ka midagi tagasi. Loeng pani mind mõtlema, kuidas saaksin oma aega tõhusamalt planeerida. Loengu teises pooles käsitleti turvalisust ja privaatsust internetis. Olen ka ise olnud arvamusel, et kui keegi peaks mu meilikontosse häkkima, ei ole sellest midagi hullu, sest mul ei ole seal midagi ülisalajast, loengus toodud näide aga pani mind mõtlema paroolide muutmisele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik esinejad olid huvitavad ja inspireerivad ning igast loengust oli palju õppida. Meeldis, et külalisesinejad olid suhteliselt erinevate vaadetega ning erinevatelt aladelt, siiski enamik neist mainis, et on oluline omada laialdasi teadmisi ning tugevat aluspõhja, selle asemel, et tegeleda ainult ühe kitsa alaga. Läbivaks teemaks minu jaoks kogu loengusarjast oli motivatsioon – loengutes kas räägiti motivatsiooni olulisusest, enda motiveerimisest või mõjusid need lihtsalt motiveerivalt. Õppeaine täitis oma eesmärki anda ülevaade IT-maailmast ning täpsem ettekujutus tulevasest tööst, samuti õpingukorraldusest IT-kolledžis.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid  ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Eksamile registreerimine toimub ÕISis vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust

Korduseksam on riigi finantseeritaval õppekohal õppijale tasuta, Tasulisel õppekohal tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilislt puhkust taotleda tervislikel põhjustel, kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks ning aja- või asendusteenistuse läbimiseks. Maksimaalne puhkuseaeg on 3 aastat.

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Juhul, kui minnakse akadeemilisele puhkusele eelmainitud põhjustel, tuleb avaldusele lisada ka vastav dokument.

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibimise ajal deklareerida õppeaineid juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest.

Üliõpilasel, kes soovib sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus Esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd, teise semestri lõpuks 23 EAPd. Teise semestri lõpuks peab olema kogutud 2*27 = 54 EAPd ning ainepunkti hind on 50 €

Õppekulud tuleb huvitada 10 ainepunkti ulatuses (54 – 21 – 23) ning esitatava arve suurus on 10 *50 = 500 €.