User:Lmironov

From ICO wiki
Revision as of 01:21, 17 October 2011 by Lmironov (talk | contribs)
Jump to navigationJump to search
The printable version is no longer supported and may have rendering errors. Please update your browser bookmarks and please use the default browser print function instead.

Erialatutvustuse aine arvestustöö



Autor: Liis Mironova

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2011. a.


Essee



Õpingukorralduse ja erialatutvustuse kursuse eesmärgiks, nagu nimigi ütleb, on esmakursuslaste kurssiviimine Eesti Infotehnoloogia Kolledži akadeemilise struktuuriga, õppekavade ja -suundadega, hindamissüsteemiga, õppematerjali kasutamisega ja õppimisvõimalustega, mis avanevad pärast Eesti Infotehnoloogia Kolledži lõpetamist. Eelpool nimetatud teadmiste omandamisele aitavad kaasa esindajavad erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ja -sektoritest. Loengud annavad selgema ettekujutuse tulevasest tööst, motiveerivad õpinguid, avardavad maailmapilti ja näitavad, missugune on IT koht kaasaja- ja tulevikuühiskonnas.

Esimese loengu teemaks oli „Õppekorraldus ja sisekord“ ning esinejateks Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ja Marko Puusaar. Loeng andis väga hea ülevaate Eesti Infotehnoloogia Kolledži olemusest ja õppekorraldusest. Esmakursuslastel on alguses tihtipeale üsna keeruline kõige uuega kohaneda ja seetõttu oli see tagasivaadatuna kindlasti suureks abiliseks minu edaspidises tegevuses. Kõrvu jäid: Robootika klubi, Cisco, mobiiliarendus, programmeerimisvõistlused – kust saaks kuldaväärt kogemusi tulevikuks; mitmed stipendiumid, mida on eduka õppimise korral võimalik taotleda ja mis on kindlasti mingil määral motivatsiooniks. Saadud informatsioon tervikuna oli küllaltki kokkuvõtlik ja mulle meeldis veel, et peale selle, et tutvustati üksikasjalikult kõike, mis meid lähinädalatel ees ootas, esitleti veel ka erinevaid aspekte, millega tulevikus tõenäoliselt arvestama ja kokku puutuma peame.

Teise loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ ning esinejaks oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud Linnar Viik. Oma esitlust alustas Linnar innovatsiooni erinevate olemuste kirjeldamisega, mida oli tõeliselt huvitav kuulata, sest see pani kohe teistmoodi mõtlema ja avardas silmaringi. Mainiksin veel kohe ära, et see loeng oli kõigist 8-st kindlasti minu vaieldamatu lemmik. Meeldiv oli kuulata erinevate teemade käsitlust just maailma mastaabis mitte ainult Eestile tuginedes. Meelde jäid ka ekslikud arvamused innovatsioonist ja tegelikkus. Näiteks see, et indiviidid mõtlevad tihtipeale, et uuendused on suurettevõtete pärusmaa ja väikefirmad ning üleüldse tavainimesed pole võimelised midagi seesugust välja mõtlema; innovatsioon peab olema ilmtingimata pärit kõrgtehnoloogia valdkonnast, kuigi tegelikult võiks teha varem proovitud tooteid uue tehnoloogiaga või lihtsalt kuidagi teistmoodi. Loengu omapära seisnes kindlasti äärmiselt huvitavates näidetes: mobiilside; Volvo reklaamitrikk; Apple'i edulugu; Swedbank'i (Hansapanga) putka; pliiatsite näited; inkrementaalne mõju; tahvel, millele saab sõrmega kirjutada; magnetiga käsn; jalgrattaga sõitmise õppimine, sõjavägi, suitsuruum, IKEA).

Kolmanda loengu teemaks oli „Ideest teostuseni“ ja esinejaks oli Eesti Infotehnoloogia Kolledži vilistlane Mart Mangus. Ta alustas enesekirjeldusega ja rääkis üsna avameelselt ettevõtetest, millega ta on tegelenud. Positiivse mulje jättis see, et ta rääkis julgelt oma ebaõnnestumistest ja erinevatest probleemidest, millega tal on tulnud kokku puutuda. Lisaks tõlgendas ta lahti nii mitmedki majanduses kasutusel olevad mõisted (FIE, osaühing, täisühing, erinevad maksud). Kuna olen ise gümnaaiumis tegelenud õpilasfirmaga ja selle raames käinud paljudel ettevõtlusega seotud konverentsidel, siis ma enda jaoks väga palju uut ei avastanud. Kõige huvitavam tema loengus oli kindlasti grupitöö ja selle käigus tehtud SWOT analüüs (ettevõtte tugevuste analüüsimine, millest kasvavad välja võimalused; nõrkuste analüüsimine, millest tulenevad hiljem ohud), mida ma varem ei olnud teinud. Arvan, et inimene õpib läbi praktilise tegevuse kõige kiiremini ja efektiivsemalt.

Neljanda loengu teemaks oli „Robootikast IT Kolledžis“ ja esinejaks Margus Ernits. Eelpool mainitud tõde – kõige rohkem õpib ise tegutsedes, kehtib ka robootika puhul, kuna püstitakse probleem ja seeläbi tekib vajadus teooria järele ning hiljem õpitakse vajaminevat teooriat. Praegune reaalainete õppimine koolides toimub aga vastupidi ja tuleviku perspektiivis ei ole see piisavalt tõhus. Gümnaasiumites õpetatakse alguses teooriat, tehakse selgeks standardülesanded ja seeläbi osatakse etteantud harjutusi lahendada, kuid kitsaskoht seisneb selles, et tegelikkuses ei osata lahendada reaalseid, lihtsaid, igapäevaeluga seotud ülesandeid. Loengus oli huvitav kuulata ka erinevatest ideedest, mida tudengid on tahtud robotite näol realiseerida (Trum & Cat, tõlkiv luup), Robotex võistlusest (kus Eesti Infotehnoloogia Kolledžil on suurepäraselt läinud) ja sellest kui ettearvamatutest kohtadest võib tänapäeval leida arvuteid (SIM-kaart, pangakaart, tv, külmkapp jne). Kuulsin ka esmakordselt RoboCode'ist (platvorm, kus saab programeerimises võistelda ja selle kaudu õppida Javat), mida tulevikus tahaksin ise samuti ära proovida.

Viienda loengu teemaks oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“ ning esinejateks Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Group'ist. Net Group on Eesti üks suuremaid ja tuntumaid IT taristu teenuste ettevõtteid, kus on 80 töötajat. Alguses kirjeldas Toomas firma olemust ja tegevusvaldkondi: IT taristu teenused ja lahendused, ärianalüüsi ja raporteerimine lahendused, dokumendihaldus, arvehaldus ja digitaliseerimine, registrite ja infosüsteemide arendamine ning infosüsteemide integreerimine. Net Group'i asutaja Jaan andis detailse kirjelduse serverikeskuse arhitektuurist, privaatpilvest, võrgust, virtualiseerimisest ja automatiseerimisest. Teemasid käsitledes lähtuti võimalikest probleemidest, uutest lahendustest, tehnoloogiatest ja tulevikusuundumustest. Tegemist oli tõeliste asjatundjatega ja kuna ma pole selles valdkonnas piisavalt kompetentne, muutus informatsioon vahepeal natuke raskesti mõistetavaks, kuid sellele vaatamata ei kadunud huvi teema vastu. Meelde jäi ka see, et tulevikus töötades on väga oluline elukestev õpe ja erinevate valdkondade tundmine.

Kuuenda loengu teemaks oli „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ ja esinejaks Agu Leinfeld (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus), kes rääkis tehnoloogilise arengu mõjust kogukonnale, edasiste trendide mõju prognoosidest, ebasoovitavate tagajärgede võimalikest põhjustest ja inimestest IT kogukonna teenistuses. Käsitletud teemad muutsid minu senist mõttemaailma ja avardasid silmaringi just seetõttu, et esineja suutis oluliselt IT mõistet laiendada. IT on mõjutanud ja mõjutab ka edaspidi inimkonda palju rohkem kui esmapilgul tundub. Indiviidid töötavad järjest rohkem ja puhkuse osakaal väheneb. Me sõltume üha enam tehnoloogilistest lahendustest ja info parema liikumise tõttu kasvavad järjest ka ootused. Praegu oletatakse, et tulevikus suureneb mobiilsus, energiakulu väheneb, seadmete kättesaadavus paraneb, kommunikatsioon läheb odavamaks ja küberkuritegevus suureneb.

Seitsmenda loengu teemaks oli „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“ ja esinejaks oli Anto Veldre. Teema käsitlus oli üsna lai ja koosnes põhiliselt igasugustest näidetest täiesti erinevatest elu valdkondadest. Põhjalikumalt räägiti arvutiviiruste olemusest ja tööpõhimõtetest, spam'ist, rünnakutest suurtele firmadele ja identiteedi vargusest ning sellega kauplemisest. Nagu eelnevad esinejad mitmeid kordi mainisid, rääkis ka Anto elukestva õppe olulisusest. Äärmiselt omapärane oli ka jutt tema kui IT inimese mõttemaailmast, mille põhisõnumiks oli see, et alati tuleb mõelda oma tegevuse tagajärgedele. Veel sain põgusa ülevaate sellest, missugune peaks olema CERT/CSIRT meeskonna liige või üldse IT inimene ja mõistsin taaskord, et kõige rohkem hinnatakse juba eelnevalt olemasolevaid oskusi ja kordaminekuid.

Kaheksanda loengu teemaks oli „Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“ ning esinejaks oli Kalle Tammemäe. Esmalt andis Kalle ülevaate kogu Tallinna Tehnikaülikooli campus'est ja tutvustas erinevaid üliõpilastele mõeldud vabaaja veetmise võimalusi. Sain teada ka seda, et Eesti Infotehnoloogia Kolledži kõrvale hakatakse ehitama uut IT hoonet – IT Akadeemiat. Seejärel räägiti kõrgharidusest ja võrreldi nii Eesti kui ka Soome ülikoole. Põhiidee, mis kõrvu jäi oli see, et kõrgharidusasutuste arv on nii Eestis kui ka Soomes viimastel aastatel pidevalt vähenenud ja ilmselt väheneb tulevikus veelgi. Tutvustati ka võimalusi, kuidas olla kursis huvitavate teadustöödega IEEE (Institute of Electrical and Electronic Engineers), ACM (Association for Computing Machinery) ja ETIS (Eesti Teadusinfosüsteem) kaudu. Üldiselt oli see loeng suhteliselt informatiivne ja faktiderohke.

Kokkuvõttes arvan, et loengud täitsid täielikult oma eesmärki. Esinejad erinevatest ettevõtetest rääkisid detailselt oma tööst ja andsid hea ettekujutuse, mis meid kui tulevasi spetsialiste tõenäoliselt ees ootab ja milleks me valmis peaksime olema. Enamusel õnnestus ärgitada tudengeid ka teistmoodi mõtlema ja oma senist silmaringi avardama. Sain teada tohutult palju uusi ja huvitavaid näiteid, mis olid suureks abiks teemade mõistmisel. Iga esineja oli omamoodi põnev ja seega nad kõik täiendasid teataval määral üksteist.


Õpingukorralduse küsimused



Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi?

Arvestuse ning kordusarvestuste läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses. Edasi tuleb rääkida õppejõuga, registreerida end järelarvestusele ja riigieelarvevälisel õppekohal õppides maksta rektori käskkirjaga kehtestatud tasu.

Kaua on võimalik arvestust teha?

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.

Kellega kokku leppida, et arvestust teha?

Kokku tuleb leppida vastava aine õppejõuga.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Registreerimine toimub õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud rektori käskkirjaga kehtestatud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Mis on tähtajad?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal?

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni; Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Tervislikel põhjustel: Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel: Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

Lapse hooldamiseks: Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.

Muudel põhjustel: Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Lapse hooldamise puhul – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Akadeemilise puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine?

Akadeemilise puhkuse varasemaks lõpetamiseks tuleb teha avaldus rektori nimele ja see vormistatakse rektori käskkirjaga.

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.