User:Lmorozov

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ljubov Morozova

Esitamise kuupäev: 26 oktoober 2016

Essee

Eriala valik on väga oluline otsus iga inimese elus. Sellest sõltub, kas inimene hakkab tegema tööd, mis talle toob eneserahuldust ja harmooniat või hoopis segab elu nautimist. Väga tihti juhtub, et inimesed valivad enda jaoks eriala, millest teavad vähe või millest ettekujutus erineb tegelikkusest. Tähtis on juba õpingute alguses saada ettekujutus sellest, millega inimene hakkab tulevikus tegelema, millised raskused võivad tekkida, milleks tuleb valmis olla, millele on vaja pöörata rohkem tähelepanu.

Erialatutvustuse aine raames oli mul hea võimalus tutvuda erialaga, mida olen valinud enda õpingute jaoks, vaadata videoloenguid, kus esinesid eriala asjatundjad, mõtiskleda enda tuleviku plaanide üle ning selgitada välja olulisemad aspektid, millele tuleb pöörata erilist tähelepanu nii õpingute käigus kui ka tuleviku töö juures.

Käesolevas essees toon välja iga loengu olulised aspektid, kirjeldan lühidalt põhilised teemasid, mis olid kajastatud aine raames ning võrdlen esinejate arvamusi olulisemate teemade kohta. Kokkuvõttes esitan ka enda arvamust sellest, mida olen õppinud ja milliseid järeldusi olen enda jaoks teinud.

Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ning tutvustati õppeosakonna töötajad. Loeng oli vajalik ja väga kasulik, vaatamata sellele, et sama materjalidega saab tutvuda ka IT Kolledži kodulehel. Mulle väga meeldis see, et oli võimalik esitada küsimusi ja õppeosakonna töötajad olid suhtlemiseks avatud.

Olen tihti kuulnud infosüsteemide arhitektidest, kuigi ei kujutanud ette, millega nemad tegelevad. Loengu käigus rääkis meile Andres Kütt enda eriala omapärasusest ning ka oma õpingutest erinevates ülikoolides. Ta tõi esile probleeme, millega arhitektid kokku puutuvad, rääkis sellest, et nad peavad oskama suhelda inimestega ja oskama ka selgitada, sest nende ülesanne on juhtima keerukust. Lisaks sellele andis ta meile kasulikke nõuandeid, et üliõpilane peab ise võtma igast ainest seda, mis tal vaja läheb ja tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka akadeemilisele bürokraatiale, kuna see on tähtis osa õpingutest.

Kristel ja Marko Kruustük Testiliost rääkisid meile startupide maagilisest maailmast. Jutustades oma edulugu erilise entusiasmiga, nad selgitasid meile, millised on võimalused oma startupi alustamiseks ja kust saab abi saada ja toetust küsida. Sain teada, et idee ei sünni üleöö, selleks, et edu saavutada tuleb palju tööd teha ja ei tohi alla anda.

“Süsadminnimisest” rääkis meile Lembitu Ling. Sain rohkem teada, millise raskustega puutub kokku süsteemide administraator, kuidas vältida konflikte arendajatega ja millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata õpingute jooksul. Näiteks, peab süsteemide administraator oskama koodi lugema ning teadma kuidas asjad täpsemalt töötavad. Kasuks tuleb ka pidev monitooring, selleks et ette teavitada võimaliketest probleemidest ning hea partnerlus arendajate, arhitektide ja juhtkonnaga. Ling rõhutas, et parem on kasutusele võtta juba valmisolevaid süsteeme.

Vaatamata sellele, et olen juba kaua aega tööinimene, Andres Septer ja Einar Koltšanov loengust leidsin palju kasulikku ka enda jaoks. Septer tutvustas meile erinevate karjäärivõimalused IT valdkonnas. Ta rääkis riigiasutuste, suurte ja väikeste firmade töö spetsiifikast, tuues esile nii positiivseid, kui ka negatiivseid aspekte. Ta soovitas meile luua “võrgustik” juba kooli ajal, sest pärast on lihtsam tööd leida tutvuste kaudu. Koltšanov aga tutvustas meile Master Scrumi eriala omapärasusi ning ütles, et meil on aati võimalus liikuda ja muutuda.

Tänapäeval saame rääkida erinevate valdkondade sõltuvusest IT-st. Kuidas seda kasutatakse EMTA analüütikaosakonnas rääkis meile Ivar Laur. Ta näitas, kui olulised on tehnilised lahendused andmeanalüüsimiseks ning rõhutas seost andmeanalüüsi ja IT vahel.

Jaan Priisalu rääkis oma loengus Eesti Vabariigi küberkaitsest. Ta seletas, et küberkaitse mõte on säilitada olemasoleva olukorda ja tagada inimestele vaba aega, sest viimasel ajal üha rohkem rünnatakse ühiskonna protsesse. Ta mainis ka seda, et alati tuleb kasuks vana kogemus ning teadmised teistest valdkondadest.

IT ja turundusest tuli meile loengut pidama Hedi Mardisoo Starmanist. Ta rääkis, et tänapäeval ei ole ettevõtteid, mis ei puutu kokku IT-ga. Infotehnoloogia aitab turundusprotsesse läbi viia. Ta võrdles IT ja turundusmaailma ning tõi esile, et turundus baseerub planeerimisel, aga IT valdkonnas tehakse palju asju testimise käigus. Mardisoo arvates, tuleb ka turunduses rohkem kasutada testimise meetodeid, selleks et kohe saada tagasisidet ning kiiremini arendada toodet.

Minu arvates, käesoleva aine raames toimunud loengud olid väga kasulikud ning kõik esinejad jätsid positiivse mulje. Vaatamata sellele, et nad rääkisid erinevatest teemadest, märkasin ka sarnasusi nende kõnedes. Paljud rõhutasid, et töökäigus on oluline suhtlemisoskus, koostöö ja kasuks tulevad ka teadmised teistest valdkondadest. Loengutes oli juttu sellest, et tänapäeval on üha rohkem valdkondi, mis sõltuvad IT-st. Loengud aitasid mul paremini tundma õppida IT valdkonda. Ma sain teada, millele tuleb pöörata rohkem tähelepanu õpingute jooksul ning mis mind peale kooli ees ootab.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kui üliõpilane kukkus eksamil läbi, siis tal on veel kuni 2 kordussooritust. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist . Riigi finantseeritaval õppekohal kordussooritus on tasuta, kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (praegu tasu suurus on 20 €) .

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab üliõpilane olema kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot, ta õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne, ta ei viibi akadeemilisel õppepuhkusel. Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmise sissetuleku suurusest pereliikme kohta. Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Minimaalne ainepunktide arv õppetoetuse saamiseks on 30 EAP semestris .

Ülesanne

Esimese semestri lõpuks on üliõpilasel 20 EAP ja teise semestri lõpuks on 27 EAP. Aasta lõpuks tuleb üliõpilasel osaliselt hüvitada õppekulud 14 EAP ulatuses. Esitatava arve suurus on 700 eurot (1 EAP maksab 50 eurot) .