User:Madimagi: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
Line 44: Line 44:
'''Vastus'''
'''Vastus'''


Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).
Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2014/2015 õppeaastal]</ref>
 
=Viited=
=Viited=
<references />
<references />

Revision as of 21:53, 22 October 2014

See on heading

Essee

Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Merle Varendi ja Margus Ernits teemal „Õppekorraldus ja sisekord“. See loeng toimus juba 27. augustil ja kujutas endast tutvustavat loengut IT Kolledžis õppimise kohta. Loengus räägiti erialastipendiumitest, õppetoetustest, kõrgharidusreformist ja kooli õpingukorraldusest. IT Kolledži esmakursuslasena sain ma sellest loengust palju kasulikke teadmisi. Üks imelik asi mis loengust meelde jäi oli, et erialastipendiumeid on ainult arenduse õppekavale. Millegipärast riik arvab, et arendajaid on vaja rohkem toota, kui adminne. Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“. Üks loengus käsitletav teema oli akadeemiline petturlus. Peamine sõnum oli, et spikerdamisega kaotavad kõik. Kui sulle tundub, et sa aitaksid oma sõpra talle kontrolltöö ajal vastuseid saates, siis tegelikult teeksid sa sellega tema elu hiljem raskemaks. Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine“. Loengus seletas Margus sõna „häkkimine“ tähendust. Häkker on see, kes õpib mingit süsteemi sügavuti tundma, võimalik, et eesmärgiga sellele muudatusi teha. Näiteks kui inimene hobina putitab autosid, siis on täiesti korrektne teda autohäkkeriks nimetada. See kes süsteemides olevaid turvaauke kurjadel eesmärkidel ära kasutab on kräkker. Margus soovitas tugevalt tudengitel endale nn. „häkkeritegevus“ leida. Samuti rääkis loeng IT Kolledži õppekavavälistest tegevustest, nagu robootikaklubi ja intensiivkoolitused jne. See kõik tundub väga huvitav, aga praegu ei jää mul selleks eriti aega. Neljandas loengus rääkis Jaanika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast “. Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele “. Carolyn töötab Skype-is süsteemiadministraatorina. Loengus rääkis ta põhjalikult oma haridusteest ja karjäärist. Carolyn on töödanud mitmel töökohal. Alguses töötas ta tanklas. Hiljem helpdeskina Harju Elektris ja süsteemiadministraatorina Politsei- ja Piirivalveametis ja nii sysadmini kui ka projektijuhina Tieto Estonia-s. Kuuendas loengus rääkis meile Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan on ise tarkvara testija, kuid on töödanud ka admini, projektijuhi ja arendajana. Loengus seletas Kristjan testija töö olemust ja selle olulisust. Loengu alguses rääkis Kristjan sellest, kuidas tarkvara testimise olulisust alahinnatakse sageli. Lätis pidavat kehtima n.ö. seadus, et kui sinust arendajana asja ei saa, siis sinust saab testija. Selleks, et näidata tarkvara testimise olulisust tõi Kristjan näiteid paljudest katastroofilistest läbikukkumistest mida oleks testimisega saanud ära hoida, alustades ebaõnnestunud süstikustartidest ja lõpetades tänapäevaste e-lahendustega. Ta rääkis ka sellest, et inimesed ei ole eriti huvitatud testijana töötamisest, kuna arvatakse, et testija töö on igav, testijaks saavad need kes arendusega hakkama ei saa jne. Üks meeldejäävam osa tema loengust oli see, kui ta tõestas lihtsa kahendloogika abil, et kui programmist leitakse palju vigu, siis ainus seletus on, et arendaja tegi oma tööd halvasti ja testija tegi oma tööd hästi. Seitsmendas loengus rääkis meile IT kolledži vilistlane Andres Septer teemal „IT Tööturust“. Andres on eelnevalt mitmes ettevõttes sysadminina töödanud ja praegu on ta eraettevõtja. Üks läbiv teema oli IT tööstuses vohav bürokraatia. Ta tõi veel eraldi välja riigiasutused, millest tal oli eriti absurdseid lugusid rääkida. Kaheksandas loengus rääkis meile IT Kolledži vilistlane Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“. Elar rääkis koolis käimise ja tähtaegadest kinnipidamise tähtsusest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

  • Kaua on võimalik eksamit järele teha?

5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

  • Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[1]

  • Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

5.2.8. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-is.

  • Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[2]

  • Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
  • Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Mõlemal juhul on kordussoorituse tasu 20 €.[3]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

  • Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Eksternil on õigus taotleda immatrikuleerimist, kui ta on kogunud vähemalt 60 EAP, mis on arvestatavad EIK õppekava osana.[4]

  • Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[5]

  • Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Täiskoormusega õppival tudengil tuleb õppeaastas kokku saada 54 EAP-d. Saades vähem pead puudujäävad EAP-d hüvitama. Ühe EAP hind on 50€. Neljakümne viie punktiga tuleb kinni maksta 9 punkti(54 - 45 = 9) ja seega on arve 450€(9*50=450).[6]

Viited