User:Malaur: Difference between revisions
(→Essee) |
|||
| Line 7: | Line 7: | ||
== Essee == | == Essee == | ||
Erialatutvustus ainena oli minu arvates väga kasulik. Iga nädal sai kuulata erinevate inimeste arvamusi ja nende elulugu, kuidas nad on siia jõudnud. Aine andis ka parema ülevaate olemasolevatest IT töödest, mida saaks teha tulevikus. Alguses küll arvasin, et loengud ei tule nii huvitavad, kuid tegelikkuses ei olnud see üldse tõsi. | |||
... | |||
Esimeses loengus käisid meil rääkimas Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja päevaõppe õppejõud Andres Septer. See loeng oli rohkem sissejuhatuv. Räägiti õppekorraldusest, akadeemilisest kalendrist, ÕISist, õppekavast, stipendiumitest. Rõhutati, et väga oluline on anda tagasisidet, et oleks lihtsam nii õppejõul kui ka tudengitel. Räägiti ka kooli interaktiivsetest keskkondadest, kus peaks kindlasti ka käima. Öeldi ka, et enamus loenguid salvestatakse ja neid saab hiljem vaadata, minu arust on see väga hea, sest võib juhtuda, et ei saa mingil põhjusel loengust osa võtta. Kõige huvitavam osa oli, siis kui tuli rääkima Andres Septer, kes rääkis ainest pikemalt ja jagas väga kasulikke tarkuseterasid, mis kooli lõpetamisele kaasa aitavad. | |||
== Õpingukorralduse küsimused == | == Õpingukorralduse küsimused == | ||
Revision as of 13:14, 17 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Magnus Laur
Esitamise kuupäev:
Essee
Erialatutvustus ainena oli minu arvates väga kasulik. Iga nädal sai kuulata erinevate inimeste arvamusi ja nende elulugu, kuidas nad on siia jõudnud. Aine andis ka parema ülevaate olemasolevatest IT töödest, mida saaks teha tulevikus. Alguses küll arvasin, et loengud ei tule nii huvitavad, kuid tegelikkuses ei olnud see üldse tõsi.
Esimeses loengus käisid meil rääkimas Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja päevaõppe õppejõud Andres Septer. See loeng oli rohkem sissejuhatuv. Räägiti õppekorraldusest, akadeemilisest kalendrist, ÕISist, õppekavast, stipendiumitest. Rõhutati, et väga oluline on anda tagasisidet, et oleks lihtsam nii õppejõul kui ka tudengitel. Räägiti ka kooli interaktiivsetest keskkondadest, kus peaks kindlasti ka käima. Öeldi ka, et enamus loenguid salvestatakse ja neid saab hiljem vaadata, minu arust on see väga hea, sest võib juhtuda, et ei saa mingil põhjusel loengust osa võtta. Kõige huvitavam osa oli, siis kui tuli rääkima Andres Septer, kes rääkis ainest pikemalt ja jagas väga kasulikke tarkuseterasid, mis kooli lõpetamisele kaasa aitavad.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. [1]
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kokku tuleb leppida õppejõuga.[2]
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Registreerimine toimub ÕISis.[3]
Mis on tähtajad?
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[4]
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[5]
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole.[6]
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
- Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava.[7]
- Peavad olema toimunud akadeemilised liigutused.[8]
- Peavad olema sooritatud üleeelmised eksamid või arvestused.[9]
- Esitada avaldus akadeemilisele puhkusele.[10]
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[11]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?
X = 24
Y = 22
Õppekava täitmine täies mahus – õppekava täitmine nominaalkoormusest (30 EAP semestris) lähtuvalt, mida arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.[12]
Lahendus
Esimeses semestris on saadud 24 EAPd, teises semestris on saadud 22 EAPd.
Kahe semestri peale kokku peab saama vähemalt 54 EAPd
Saadud on 24 + 22 = 46 EAPd, ehk puudu on 8 EAPd
Vastus
Üks EAP maksab 50 eurot, tudeng peab kokku maksma 8 EAP * 50 eurot = 400 eurot
Viited
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. 17.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.4.2 17.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 17.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 17.10.2016
- ↑ KKK punkt 10 17.10.2016
- ↑ KKK punkt 10 17.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 1.2.11 17.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 1.2.11 17.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. 17.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4 18.10.2016
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.10 17.10.2016
- ↑ Kõrgharidusreformi KKK punkt 2.
