User:Martluik

From ICO wiki
Revision as of 18:30, 22 October 2014 by Martluik (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Luik

Esitamise kuupäev: 22.10.2014

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli sügissemestri üks huvitavamaid aineid. Kuigi auditoorium polnud kunagi rahvast pungil, tulin igasse loengusse huviga, teades, et iga kord võtab sõna keegi oma ala spetsialist ja räägib mingil uuel ja huvitaval teemal. Oma muljetest räägin selle aine kohta järgnevalt.

Esimene loeng[1] oli õppekorraldusest ja sisekorrast ning rääkis peamiselt Inga Vau, kes on IT Kolledži õppeosakonna juhataja, sõna võttis ka õppejõud Margus Ernits. Tegu oli rohkem sissejuhatava ja tutvustava loenguga, räägiti eelkõige Eesti kõrgharidussüsteemist ja reeglitest IT Kolledžis. Kuna enne kooliastumist sai kooli kodulehte põhjalikult uuritud ja haridussüsteemis polnud samuti midagi ennenägematut, oli minu jaoks loengu sisu juba eelnevalt tuttav. Kordamise ja meeldetuletuse kohapealt oli loeng siiski kasulik. Esinejad rääkisid selgelt ja arusaadavalt, kuid oleksid võinud teha seda leebemalt ja humoorikamalt. Arvan, et uutele tudengitele ülikoolielu tutvustav ja sissejuhatav loeng on igati vajalik.

Teises loengus[2] rääkis enamikule tuttav Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Loengu esimeses pooles räägiti aine olemusest ja mida meilt, kui tudengitelt, oodatakse. Kuigi teine loengupool oli minu jaoks huvitavam, poleks saanud ma ilma esimeseta pooleta terviklikku arusaama ainega seonduvatest ülesannetest ja nõudmistest. Huvitav oli kuulata erinevatest ITK klubidest ja Lapikutest, mis pani kaaluma mõnega liitumist.

Kolmandas loengus[3] võttis sõna taaskord Margus Ernits, seekord aga robootikast ja häkkimisest. Lähemalt tutvusime robootikaklubiga, selle eesmärkide ja saavutustega ning võistlustest Robotexil. Mis kõige tähtsam, sain teada häkkimise tõelise tähenduse ning mis vahe on häkkimisel ja kräkkimisel. Esitluses kajastunud teemad olid päris põnevad, kuid siiski oleks võidud keskenduda rohkem koostööprojektidele ja ühistele saavutustele teiste koolide ja ettevõtetega.

Neljandas loengus[4] rääkis Jaanika Liiv subjektiivsest programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Märkimisväärne oli Janika julgus ja vabameelsus ning aktiivne suhtlus publikuga. Esitlus andis osalise ettekujutuse, kuidas on õppuril võimalik saada erialast tööd ilma mingi eelneva töökogemuseta. Esitluse keskel oli väike mäng publikuga, kus tudengid pidid jaotama erinevad akronüümid vastavatesse kastidesse. Kuna endal teadmistest selles valdkonnas nappis, oli see minu jaoks loengu ebahuvitavaim osa.

Viiendas loengus[5] esines Carolyn Fischer, kes töötab IT süsteemide administraatorina Skype´s. Ta on IT kolledži vilistlane ning seetõttu oli ääretult huvitav kuulata tema elukäiku ja tegevusi enne Skype´s töötamist. Carolyni jutu iva oli: kui midagi väga tahta, tuleb selle nimel pingutada ja õppida. Enda kogemusi arvesse võttes suutis ta tõestada, et ilma igasuguse eelneva töökogemuseta on võimalik leida tööd ja seda ka IT maailmas. Lisaks nendele kuulsime lugusid elust ja töökeskkonnast Skype´is ning seal kasutatavatest teenustest ja programmidest. Huvitavatele teemadele vaatamata, polnud ta võrreldes eelevate esinejatega kuigi tugev ega enesekindel.

Kuuendas loengus[6] anti sõna Kristjan Karmole, kes rääkis meile testimisest ja tarkvara kvaliteedist, mis oli seni kõige inforohkem loeng. Meile õpetati, et testimise edukuses ei piisa ainult paarist programme proovivast inimesest, vaid on vaja vastavaid juhte, läbimõeldud ajakava ja meeskonda testijaid. Loengu üks huvitavamaid osasid oli aine ajalugu ja kui palju on suurimad vead inimkonna ajaloos maksma läinud. Kristjani sõnul on testimise puhul olulised süsteemne lähenemine, loovus ja kogemused. Lisaks tutvusime lähemalt waterfalli- ja V-mudelitega ning etappidega, mis testimise käigus läbitakse. Kristjani oskus tutvustada ja selgitada valdkonna võhikutele testimise olemust nii põhjalikult ja arusaadavalt oli märkimisväärne. Tulevastel testijatel oleks arukas jätta Kristjani sõnum meelde: „Olenemata sellest, kui palju aega ja raha testimise peale panustada, kõiki vigu ei leita kunagi.“

Seitsmendas loengus[7] käis rääkimas Andres Septer IT tööturust ning mis ootab meid ees pärast koolilõpetamist. Andrese sõnul tuleb valikuid tehes arvestada Eesti tööturu väikesemõõtmelisusega. Kindel alusbaas ja teadmised saavad muuta eesseisva elu ainult lihtsamaks. Samas meeldis mulle idee riigiasutuses töötamisest, mille kõrvalt olevat Andrese sõnul hea koolis käia. Veel enamgi soovitas ta proovida mõnes startup ettevõttes töötamist, mis tõstis huvi väiksemate ettevõtete vastu. Kes teab, võibolla asutan ise väikeettevõtte. Seda loengut oli kõige huvitavam kuulata. Slaidide puudumine võimaldas võrreldes eelnevate esinemistega pöörata rohkem tähelepanu esinejale, mis oli väga meeldiv. Tema vabameelsus ja kerge slängikasutus andsid esitlusele vürtsi juurde. Andrese jagas meiega ühte oma paljudest huvitavatest mõtteteradest: „Palka tuleb küsida nii, et endalgi häbi hakkab.“

Kaheksandas ehk viimases loengus[8] esines Elar Lang, kes jutustas meile õppetöösse suhtumise olulisusest ja veebirakenduste turvalisusest. Elar on samuti ITK vilistlane, kes töötab aga Clarified Securitys. Ta rääkis, kuidas tal oli enne kooliskäimist tööl mitmesuguseid raskusi, kuna elementaarsed asjad ei jõudnud talle esialgu pärale. Elar oli kõikidest sõnavõtjatest kõige meeldejäävam, tema sõnadel oli kõige suurem mõju. Ta ei keerutanud teemade ümber, vaid rääkis nii, nagu asjalood tegelikult on. See, kuidas me suhtume õppetöösse, on aluseks vastutustundlikule töölkäimisele. Elar polnud esimene, kes ütles, et haridustee pole kerge ning seda tuleb tõsiselt võtta. Loengus kuuldu põhjal mõistsin, kui kergekäeliselt on võimalik informatsiooni kätte saada ning seetõttu olen hakanud suhtuma interneti turvalisusesse ja enda paroolidesse palju kriitilisemalt. Härra Lang suutis mind õppimisega natukene hirmutadagi, mis on pannud mind õpingutes põrumist veel enamgi kartma.

Mina, kui erialase töökogemusteta tudeng, sain iga loenguga targemaks. Vaatamata sellele, et kõikidel loengutel ei olnud pakkuda mulle midagi uut ja huvitavat, oli neid siiski mõnus jälgida. Peamine on aga see, et kõik need toredad ja edukad spetsialistid motiveerisid mind ning suurendasin mu tahet veel rohkem pingutada, et jõuda elus sama kaugele kui nemad, võibolla isegi kaugemale.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.[9]

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[10]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.[11]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Korduseksamid ja -arvestused on riigieelarvel/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[12] Riigi finantseeritaval kohal on korduseksami sooritus tasuta.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[13]

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[14]

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.[15]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.[16]

Kahe semestri peale on vaja kokku saada minimaalselt: 27 * 2 = 54 EAP

Esimese semestri võlg: 27 - 25 = 2 EAP

Teise semestri võlg: 27 - 19 = 8 EAP

EAP puudujääk: 2 + 8 = 10 EAP

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[17]

Tasuda on vaja: 10 * 50 = 500 eur

Viited