User:Martmagi

From ICO wiki
Revision as of 19:23, 23 October 2013 by Martmagi (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Mägi
Rühm 15
Esitamise kuupäev: 21.10.2013

Erialatutvustuse essee

Tänapäevane IT ühiskond on huvitav ja silmaringi laiendav. Seda saab ka väga mõnusalt õppida IT Kolledžis. Infotehnoloogia valdkonnas on palju erinevaid erialasid. Nende erialade esindajad kohtuvad meie koolis ja tutvustavad noortele esmakursuslastele, mida neil on võimalik teada saada, selgeks õppida. Tudengid peaksid olema motiveeritud tulevase töökultuuris arendamisest. Tänapäeval on rohkem vaja õppida Java keelt, see on vajalik programmeerimisel ja ilma selle oskuseta tulevikus töötada ei saa. IT Kolledžis peab õpetama, kuidas õpilased jõuaksid enda poolt valitud eesmärgini, nad peavad saama ka palju praktilisi kogemusi. Esimese õppeaasta alguses külalised ja kooli vilistlased esinevad tudengite ees loengutega. Loengute eesmärgiks on selgitada noortele tulevastele IT spetsialistidele, et selleks, et tulevikus edukalt osaleda tööturul, tuleb õppida rohkem ja laiemalt, kui ainult kitsalt IT eriala. Ma võin öelda, et ma püüan analüüsida igat erinevat loengut. Kahjuks mul on probleem tõlkega, sest igas loengus ei ole mul võimalik viipekeele tõlki kasutada.

Esimene loeng oli 28.augustil „Õppekorraldus ja sisekord“. Selles loengus selgitati, kuidas IT Kolledžis asjad käivad. IT Kolledži õppealajuhataja esines ja andis noortele tudengitele selgitusi tähtsal teemal. Ta andis olulist infot ÕISi kohta, et seda kasutatakse igapäevaselt. Tudengid, kellel on vaja koolireegleid meeles pidada, peaksid seda teadma. See oli väga oluline teadaanne. Kui keegi ei suuda õppida või ta ei ole huvitatud valitud eriala eesmärgist, siis võib tal tekkida raskusi õppeaasta kestel või on ta valinud vale eriala.

Teises loengus osales meie lektor ja robootikaklubi juhendaja Margus Ernits. Loengu teema oli „Õppimine ja motivatsioon“. Selles loengus räägiti õppimisest ja motivatsioonist, tutvustati klubi. Margus Ernits soovitas esmakursustele astuda robootikaklubisse, sest seal saab proovida ja tutvuda robotitehnoloogiaga.

Kolmandas loengus esines IT Kolledži õppejõud Linnar Viik. Tema rääkis teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Linnar Viik seletas meile häid innovatsiooni ideid ja rääkis ka juhtimisest. Ta selgitas, et igale tudengile võib pähe tulla idee, aga innovaator peab oskama ka füüsikat ja matemaatikat. Tavaliselt käib kõrgkoolis see inimene, kellel on innovatiivseid ideesid.

19. septembril toimus neljas loeng ja esineja tuli Riigi Infosüsteemi Ametist. Tema nimi oli Tarmo Randel. Loengu teema oli „IT-profid küberpättide vastu!“. Ta oli väga vaba suhtleja, ta rääkis väga huvitavalt. Tema on osalenud suure vastustusega programmikeele SQL, Java, HTML, Linux ja muude programmide välja töötamisel. Minu jaoks oli see loeng ülikõva. Eriti põnev oli video, kus näidati pangakuritegevust Austraalias.

Viiendas loengus esines IT kolledži vilistlane Andres Käver. Tema loengu teema oli „Elufilosoofia ja IT Eestis“. Andres Käver lõpetas meie kooli XI lennu kaugõppe IT süsteemide arenduse õppekaval. Ta oli meie kooli kõigem tublim tudeng, tal oli palju IT alaseid tegevusi, millega ta tegeles iseseisvalt. Alguses ta soovis minna tööle väikesesse ettevõttesse, kus saaks koguda kogemusi. Aga tema eesmärgiks oli liikuda edasi äriinfotehnoloogiaga tegelevasse sektorisse, kus saaks teenida raha.

3. oktoobril toimus kuues loeng ja külalised tulid Skype-st. Minu jaoks oli see loeng väga põnev. IT kolledži vilistlased Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov rääkisid meile teemal „Skype NOC Monitoring“. Nad töötavad Eestis edukaimas IT ettevõttes Skype. Nad rääkisid Skype programmeerimisest. See loeng kestis liiga vähe aega, umbes 45 minutit. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov on sõbralikud, kuid nad rääkisid väga vähe. Aga selline loeng ei ole igav ja oleks huvitav kuulda veel sellise firma töötajate kogemusi, kes peavad töötama ööpäevaringselt (24/7) ja suhtlema ka välismaiste administraatoritega. Skype on juba väga tuntud IT ettevõte. Selles firma töötajad peavad täpselt ja korralikult programmeerima, kontrollima turvalisust, pidevalt tegema tarkvara uuendamisi.

Seitsmendas loengus ma kahjuks ei saanud osaleda, sest mul ei olnud viipekeele tõlki. Ilma tõlketa ma ei saa teada, mida esineja räägib. Kahjuks ma ei tea, kas see loeng oleks mulle olnud oluline või mitte.

Viimases seni olnud loengus esines Merle Liisu Lindma. Ta on väga edukas naine. Naisi ei tööta IT alal palju, enamus IT spetsialistid on mehed. Aga Merle Liisu Lindma töötab projektijuhina ühes edukaimas IT ettevõttes Microsoft. Tema loengu pealkiri oli „Life is an Attitude“. See tähendab tõlgituna inglise keelest eesti keelde „Elu on suhtumises“. Ta rääkis meile tulevikust, usaldusest meeskonnas, tööst meeskonnas, muutustest IT valdkonnas ja tuleviku visioonist. Hiljem palus ta meil jaguneda paarideks, et räägiksime omavahel sellest, mis toimub maailmas 10 aasta pärast. Paaristöö ajal me jagasime kaastudengiga omavahel oma arvamusi. See oli tore ja väga huvitav.

Teema kokkuvõtteks ütlen, et kõikide loengute tulemusel me saime kasulikku informatsiooni, mis aitas noortel tudengitel saada ettekujutuse IT ühiskonnast, ettekujutuse sellest, missugused inimesed sobivad töötama IT valdkonnas. Me täname esinejaid neilt saadud huvitava ja kasuliku info eest. Minu jaoks olid kõige huvitavamad loengud „Skype NOC Monitoring“, „Life is an Attitude“ ja „IT-profid küberpättide vastu!“. Aga ka ülejäänud loengud olid täiesti OK. Minu suur soov on ka edaspidi jätkata loengutes osalemist. Valitud eriala tutvustavad loengud suutsid mind veel enam motiveerida ja julgustasid jätkama õpinguid. Usun, et ees ootavad loengud on veel põnevamad. Aga ma kardan, et mul tulevad halvad hinded, sest ma saan vähe osaleda loengutes koos tõlgiga. Aga ma ise siiski soovin enda valitud koolitee lõpuni käia ja mitte seda pooleli jätta. Ma annan endast parima, et minust saaks hea infotehnoloogia spetsialist.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[1]

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Õppejõuga.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [2]

Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[4]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[4]



Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Tervislikud põhjused, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks [5]

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Tervislikel põhjustel, Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. [6]

Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. [7]

Lapse hooldamiseks. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. [8]

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks

Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks

Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [9]

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist: [10]

  • keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
  • alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
  • akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.
Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [11]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 28 ja Y = 24

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [12]

Ainepunktid 24-26 on arved.
Ainepunktid 27-28 ei ole arved.
Kui suur on teile esitatav arve?

100 €


Viited

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Martmagi&oldid=65938"