User:Mavamere

From ICO wiki
Revision as of 23:15, 17 October 2016 by Mavamere (talk | contribs)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Martin Avamere

Esitamise kuupäev: 17.oktoober 2016

Essee

Nagu aine nimetusest „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ järeldada võib, on tegu rohkem sissejuhatava ainena Eesti Infotehnoloogia Kolledžis erinevate erialade tutvustamisega ning aitab tudengitel jõuda järelduseni, kas on tehtud eriala valikuga õige otsus. Selleks, et anda tudengitele parem ülevaatus IT maastikul toimuvast, oli iga kolmapäeva hommikuks loengut andmas oma eriala tegija. Tooksin välja enda jaoks olulise informatsiooni, mis ma iga loengu järel endale kõrva taha panin.

Aine esimene tutvustav loeng

Aine esimene loeng kujutas endast õppekorralduse, sisekorra ja aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ olemusest ning miks see päevakorras on. Aine olemusest ja vajalikkusest rääkis õppejõud Andres Septer, kes tutvustas mida aine endast kujutab ning kuidas see edukalt läbida. Peale selle jagas õppejõud Andres Septer ka tarkuseterasid, millest endale kõrva taha jätsin järgmised: õppige programmeerima, rumalaid küsimusi ei ole olemas ehk küsige julgelt ja tehke koostööd. Samas loengus tutvustas veel Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht ning tema tutvustas EIK'i õppevorme, õppekorraldus eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS'i, ainete deklareerimist, punast joont ning õppekava täitmist. Kvaliteetijuht Merle Varendi rääkis lähemalt erinevatest stipendiumitest, millal ja kuidas neid taodelda ning mainis tagasisideküsitluste olemasolust ja nende eesmärgist. Haridustehnoloog & multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle tähtsust EIK õpingutes, kuna seal asub palju õppematerjale, ülesandeid ja kontrolltöid. Multimeedia osas tutvustas ta koolis olevat loengusalvestuste funktsiooni, mis võimaldab salvestatud loenguid kodus järgi vaadata[1].

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.

Minu jaoks üks väärt mõttetera oli see, et õpetajatel ei ole mahti õpilastele pidevalt uusi süvenenult õpetada, kuna õpetajatel on vähem aega sellega tegeleda. Neil on oma eraelu, töö, vaba aeg. Kuid õpilastel on kätes palju vaba aega ning seetõttu on loomulik, et õpetaja ainult suunab õpilast ning seejärel õpilane peaks pühendama ennast sellele, et teema endale ise selgeks teha. Kui kooli kõrvalt tööl käia, siis soovituslikult teha diplomitööd sellega seotuna. Andres Kütt selgitas lahti ka arhitekti töö mõtte IT valdkonnas, milleks on juhtida keerukust, kuid samas ei loo arhitekt selle käigus väärtust. Väärtust loob arhitekt ainult konteksis, kui tal on mingi meeskond ning ta annab neile võimenduse, et kõik tükid omavahel kokku panna. Minu jaoks oli kõige meeldejäävam tema esitluse juures see, et kommunikatsioon on arhitekti töös väga tähtis väljendada ennast viisil, et teda kutsutakse pärast teistele projektidele tagasi[2].

Kristel ja Marko Kruustük (Testlio).Testimine ja startupid

Kristeli ja Marko edulugu põhineb startupi nimega Testlio loomises. Startupile suurimaks eripäraks on see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid. Tiim on startupide juures väga oluline, sealsed liikmed peavad olema ühel lehel ning ei tohiks keskenduda ainult enda ülesandele, vaid tuleks huvituda tervikust. Startupide puhul tuleb olla sihikindel ja püsiv, kuna teel võib olla väga palju takistusi, millest tuleb üle olla. Nagu ka eelnevas loengus arhitekti puhul on ka startupide loomise puhul vaja väga head kommunikatsiooni oskust, et müüa oma toode riskiinvestoritele või hackathonidel paariminutilise pitch'i käigus oma idee hästi esitleda. Startupile on eripäraks see, et paari aastaga tuleb läbida kiire kasv ja saavutada suured eesmärgid[3].

"Süsadminnimisest". Lembitu Ling aka Snakeman

Lembitu Ling on iseõppinud süsteemi administraator ning töökogemusena on tal kohe täitumas 21 aastat. Koodi talle kirjutada ei meeldi, kuna see ei ole tema leib. Kui tal koodi läheb vaja, siis ta otsib juba olemasolevatest lahendustest endale kõige sobivama ning seejärel muudab seda enda vajaduste põhjal. Tema sõnade järgi on problemaatiline see, et kui kõik on hästi, siis pole süsadmini majas näha, kuid see tekitab segadust tööandjaga, kuna viimane võib asjast valesti aru. Kuigi tavaliselt on see märk sellest, et kõik on süsadmini töö tulemus. Konflikt süsteemi administraatorite ja arendajate vahel tuleneb sellest, et arendaja arvates on ressurss lõputu, kuid tegelikkuses tuleks osata optimeerida. Teise märkusena peaksid adminid oskama esitada mittefunktsionaalseid nõudeid ning arendajad peavad oskama neid täita. Lembitu arust on mõistlik mõelda scriptimisele peale seda, kui sul tuleb samat tegevust teha kolm korda[4].

"IT tööturg" "Karjäärikäänakud". Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)

Selles loengus võtsid sõna nii õppejõud Andres Septer kui ka külalisesineja Einar Koltšanov, kelle ametinimetus on SCRUM master. Andres Septer võttis sõna tööturu teemal ning mainis, et alati tuleb teha kodutöö selle ettevõtte kohta, kuhu tööle kandideerite ning võimalusel ka otsida keegi, kes juba töötab seal ettevõttes ja temalt pärida kuidas ettevõttes tegelikult asjad käivad. Paremad töökohad ei liigu mitte töökuulutustes ega internetiportaalides, vaid just läbi tutvuste, mistõttu tuleb luua endale head sidemed nii vara kui võimalik. Veel tõi Septer välja ka erinevad kohad kus töötada, nende plussid ja miinused ning selle põhjal võiksin öelda, et minu meele järgi tundusid startup'id, Eesti keskmised ettevõtted ja riigiasutused kohad, kus oleks huvitav töötada.

Kui ma esimest korda kuulsin et Einar Koltšanov töötab SCRUM masterina, siis mul läks üks hetk aega, et aru saada mis ta tegelikult ütles, kuna nimi tundus täiesti väljamõeldud. Kuid kuuldes, et tegu on agiilse arendusmeeskonna juhi ametiga, siis tundus olukord juba palju loogilisem. Kuna ma olen ise mõelnud tihti välismaal töötamise peale, siis jätsin kõrva taha selle, et tuleks kindlasti uurida erinevaid asjaolusid ning otsustada, kas seal elamine oleks just sulle sobilik. Välismaalt tööpakkumise saamisel arvesta kindlasti ka sealse elatustaseme ja palga suhet, mitte Eesti elatustaset ja välismaa palka (juhul kui pead välismaale elama minema)[5].

"Andmed ei allu analüüsile". Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja

Kuigi pealkirja järgi saab järeldada, et andmed ei allu analüüsilie, siis Ivar Lauri arust alluvad andmed analüüsile küll, kuid andmeid ei kasutada, neid ei ole piisavalt, ei ole struktuuritud formaadis ning neid ei osata õigesti tõlgendada. Lisaks sellele ei ole piisavalt inimesi, vahendeid ja ka andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutusvajadustele[6].

Eesti Vabariigi küberkaitse. Jaan Priisalu



"IT ja turundus". Hedi Mardisoo, Starman AS

Loengu teemaks oli lähemalt rääkida sellest, kuidas on omavahel seotud IT ja turundus. Sõna võttis sellel teemal Starmani kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo. Brändist rääkimisel tsiteeris Hedi Amazoni juhti Jeff Bezos't „Sinu bränd on see, mida inimesed räägivad sinust, kui sa ei ole ruumis“. Turundus on see, kuidas sa viid toote klientidele, partneritele ja ühiskonnale. Telekommunikatsiooniäris on turg konkurentsitihe ja muutlik. Kiiresti tuleb reageerida nii turundusel kui ka IT'l. Väga tähtis on pidev tootearendus ja ajaga kaasas käimine. Oluline on IT ja turunduse koostöö ja ühine arusaam, kelle jaoks toodet tehakse. Oluline töö mida turundus organisatsioonis teeb on see, et ta paneb kokku õiged kliendid, doseerib toodet, hinda, kohta ja sõnumeid inimestele. See on üks olulisemaid kohti, kus IT on tulnud appi turundusele aidates kliente paremini tundma õppima, saab ka testida väga palju asju lihtsalt ja odavalt[7].


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on õigus järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Selleks, et kordussooritust teha tuleks kokku leppida õppejõuga. Registreerimine kordussooritustele toimub ÕIS'is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritamine tasuta[8]. Tasulisel õppekohal (OF) tuleb teenuste tasamäärade 2016/2017 õppeaasta järgi tasuda 20 €, et teha kordussooritus[9].

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalus minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, Aja- või asendusteenistuse läbimiseks ja lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taodeldakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, tervislikel põhjustel lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks tuleb lisada kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Lapse hooldamiseks tuleb lisada lapse sünnitõend. Tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse läbimiseks kuni üks aasta ja lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks[10]. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud sooritada eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus (v.a õppekorralduse eeskirja punkt 6.1.5)[11].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50 €[12].

Sügissemestril on kogutud 20 EAP, mis teeb 27-20 = 7 EAP

7 EAP hinnaks on 7*50 = 350€

Kevadsemestril on kogutud 23 EAP, mis teeb 27-23 = 4 EAP

4 EAP hinnaks on 4*50 = 200€

Sügissemestril puudulike EAP'de tõttu tekkinud arve esitatakse kevadsemestril ning kevadsemestril tekkinud arve esitatakse järgmise õppeaasta sügissemestril.

Viited