User:Mgorb
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Maksim Gorb
Esitamise kuupäev: 14.11.2011
Essee - Windows 8
Selle essee pani mind kirjutama uudis, mis ilmus sel nädalal. Nimelt artikkel räägib sellest, et 52 protsenti küsitletutest kavatsevad vahetada oma kasutatavat operatsioonisüsteemi uusimale, peale Windows 8 ilmumist. Küsitleti 973 it professionaali ning 52 protsendist 5 protsenti vastasid, et kavatsevad vahetada välja oma praegused operatsioonisüsteemid koheselt peale Windows 8 väljumist, 13 protsenti vastasid, et teevad seda aasta jooksul ning 19 protsenti teevad seda kahe aasta jooksul. Ülejäänud vastanuteist plaanivad vahetada operatsioonisüsteemi Windows 8 peale alles siis, kui selleks põhjust on. Artikli autor spekuleerib, et üks põhjustest miks uuele Windows operatsioonisüsteemile soovitakse üle kolida on Windows XP tootetoe elutsükli lõppemine 2014 aastal. Kuid selline spekulatsioon paneb mind, kui Microsofti klienditoe töötajat, mõtlema – kas see oletus võib vastata tõele. Kuna töötan ise Microsofti klienditoes ja minu igapäevaseks tegevuseks on Microsofti klienditega suhtlemine, siis on mul palju arvamusi selle artikli ja Windows’i kohta. Ma sügavalt kahtlen selles, et inimesed vahetavad oma operatsioonisüsteemid Windows kaheksale üksnes sellepärast t Windows XP pikendatud toe tähtaeg läheneb. Pigem tähendab see seda, et inimesed lepivad üha rohkem sellega, et ajaga tuleb koguaeg kaasas käia ja Windows 8 toob palju uuendusi ja innovaatilisust. Igapäevaselt suheldes inimestega kes kasutavad igapävaselt Windowsit olen aru saanud, et Windows XP’d kasutavad siiski sellised suurfirmad kellel on litsentseeritud mingisugune spetsiifiline tarkvara mida ei ole võimalik uuema Windowsi peale paigaldada või mis selle käigus nõuaks suuri väljakäimisi. Kui Windows 7 menüüde ja akende muster on ikka sama nagu ka eelmistes versioonides, siis uuema windowsi puhul on muudatused igalpool, alates start menüüst ja lõptades kehaliigutustega Windowsi juhtimisest. Windows 8 toob kindlasti arvutimaailma palju uut ja innovaatilisust ning põhjus miks arvatakse, et tulevane Windows tuleb halb on pigem see, et inimestele üldjuhul ei ole harjunud järskude muudatustega ja uuendustega. Inimesed ei mõista miks nad peavad midagi vahetama kui see, mis neil hetkel on, rahuldab neid. Selle tasategemiseks tehakse kõike, et uuenduskuuri mitte läbida, sh mõeldakse välja igasuguseid valesid. Üldjuhul kodukasutajal ei ole vahet, mis operatsioonisüsteemi ta kasutab, kui ta kasutab arvutit ainult internetis surfamiseks ja muusika kuulamiseks. Windows 8 peaks tulema nö universaalse operatsioonisüsteemina, teisisõnu see tarkvara oleks samasugune igal seadmel (mobiiltelefon,arvuti,tarhvelarvuti), et seda tõks teha lisatakse uusimale Windowsile ka ARM arhitektuuri tugi, selline arhitektuur on eriti aktuaalne mobiilsete seadmete puhul, mis oma olemuse poolest peaksid olema väikese soojuseraldusega ja väiksema voolutabivusega. „Kiire tarkvara“ on praegu eriti aktuaalne teema, muidugi ka Windows 8 puhul lubatakse, et too tuleb ülikiire, täpsemalt see kiirus peaks välja näha olema arvuti ’äratamise’ ja ’magama’ panemise aegadel. Uue Windowsiga tuleb kaasa ka oma ’App Store’, nagu seda on ammu juba igal teisel Microsofti konkurendil. Inimesed kes on eluaeg kasutanud Microsoft Office tarkvara, kohtavad samalaadset menüüd ka tavalistes failikaustades, mis väidetavalt muudab failide redigeerimise eriti mugavaks. Uut kasutajaliidest kohtab igalpool – start menüü, töölaud, startriba ja failide/kaustade sirvimisel. Start menüü muutub täisekraanile kuvatavaks menüüks, mille valikud on kastikujulisd pildid (just nagu seda praegu on näha Windows Phone). Uue startmenüü kohanemiseks ja tutvumiseks võib praegu näiteks kasutama hakata Windows Phone rakendusega mobiiltelefoni, mille menüü ja fktid on samasugune. Windows XP’d on tegelikult väga raske võrrelda teiste – uuemate, operatsioonisüsteemidega, kuna vahepeal on toimunud väga suur muudatus ja uuenduskuur. Kõnesid seoses Windows XP infopäringuga on tegelikult väga vähe, kui seda on Windows 7 kohta. Enamus kõnesid seoses vanema Windowsi puhul on alati seotud mõne kolmanda osapoole tarkvara või riistvara pärast. See samuti tõestab seda, et inimesed lihtsalt ei ole harjunud ja kardavad teha muudatusi, ometigi muudatus võib tähendada tegelikult head. Samuti oluline oleks mainida ka seda, et kuna Microsoft on niivõrd suur firma, kes peab tegema ühe tarkvara nii, et iga kasutaja sellega rahul oleks. Uute operatsioonisüsteemidel on muidugi ka muudatused, kuid tähtsaid funktsioone ei ole kunagi eemaldatud, ega inimeste mugavust ei üritata muuta halvemaks. Pigem inimesed on harjunud vanema operatsioonisüsteemiga ja on loonud endale harjumuspärased toimingud, mida iga päev teostatakse.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tarkvara ja riistvara uuendust on alati hea märk. Probleem tekib alles siis, kui inimesed hakkavad uusi võimalusi ära kasutama ja tekib probleem mõne vajaliku asja leidmisega. Olen kindel et firmad ei vaheta oma operatsiooni süsteemi välja ainult sellepärast kuna Windows XP klienditoe tähtaeg hakkab ligemale liikuma, pigem on sellise vastuse põhjuseks innovaatilisus ja kaasaegsus. Samuti on ka riistvara uuendamine põhjuseks sellise küsitluse kokkuvõtte kohta. Uue Windowsi kohta tuleb kindlasti palju kriitikat ja kui kriitika on õigustatud, siis on see üldjuhul it proffide poolt, kes keerukamate operatsioonide ja toimingute puhul raskustesse satuvad. Kodukasutajatele ei tohiks mitte mingisugust vahet olla mis operatsioonisüsteemi nad kasutavad, sest et probleemid tekivad ikkagi siis kui teostatakse keerukam protsess. Kui võtta arvesse kui kiiresti levivad sõnad tänapäeval, siis olen kindel et pooled inimesed kes on Windows 8 vastu tegelikult on seda, ainult sellepärast kuna enamus on, teadmiseta milles tegelikult probleem on või ilma endal probleemi ilmnemiseta. Ootan huviga uut Windowsit ja konkurentide vastuseid, samuti Windowsi lisatarkvarasid ning riistvarasid – kindlasti on tulemas suured muutused IT valdkonnas. Praegune Windows 8 Developer Preview tõotab head ja kerib ootused väga suureks.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimused B
1) Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi?
2) Kaua on võimalik arvestust teha?
3) Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?
4) Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad?
5) Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?
6) Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastused
5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..
Küsimused 5
1) Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal?
2) Mis tegevused tuleb selleks teha?
3) Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
4) Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
5) Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine?
6) Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?
7) Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastused
6.1.4. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:
6.1.4.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.4.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.4.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel.
6.1.4.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
6.1.5. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.
6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
