User:Misarapu

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mikk Sarapuu

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Uut eraala õppima hakates on oluline, et tudengil tekiks varajane visioon antud eriala väljavaadetest ning samuti peab tudeng õppe-eesmärkideni valutult jõudmiseks mõistma õppekorralduse reegleid ja järgima antud valdkonna spetsialistide soovitusi. Visiooni kujunemine ja õppekorraldusse sisseelamine nõuavad aega ning selleks, et värske Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) tudeng koheseselt õiges suunas mõtlema hakkaks, on peab ta läbima aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus, kus esinevad erinevatel teemadel IT valdkonna spetsialistid ning käsitletakse õppekorradust puudutavaid probleeme.

Esimene loengus räägiti peamiselt õpingukorraldusest ning toodi välja erinevad nüanssid, mis on olulised õpingute edukaks läbimiseks. Kuna õppekorraldus erinevates kõrgkoolides on küllaltki sarnane, siis uut informatsiooni sain vähe. Siiski endale üllatuseks olin ekslikult aru saanud, et täielikult tasuta õpinguteks peab esimesel semestril koguma 30 ainepunkti (EAP), kuid selgus, et piisab 27 EAP-st. Samas oli see väike kergendus, kuna kahe aine ülekandmise tõttu koosatasin endale sügissemestril tunniplaani, mille koormuseks sai 29 EAP. Lisaks tutvustati loengus kolledži õppeinfosüsteemi (ÕIS), õppekeskkonda Moodle ning anti teada, et suurem osa loenguid salvestatakse. Samuti julgustati andma koolijuhtkonnale tagasisidet nii õppekorralduse kui ka muude koolielu puudu¬tavate probleemide kohta ning üleüldiselt soovitati suhelda, küsida ja kollektiivselt töötama, sest kaasaegsetes IT töökeskkondades üksiku hundina kergelt edu ei saavutata.

Suhtelmise ja meeskonnas töötamise vajalikkusest kõneles ka esimene külaline Tiina Seeman, kes tegeleb IT projektide juhtmisega. Suhelda peab oskama nii kolleegidega kui ka kleindiga. Kuna töö käigus võib projekti lõppeesmärk muutuda, siis kliendiga ladus suhtlus tagab projekti korrektse ja „kaasaegse“ lõpptulemuse. Hea juht peab organiseermina ka sujuva kommunikatsiooni meeskonnas, kuid ei pea kahtlemata olema juhitava projekti valdkonna kõrgetasemiline spetsialist, aga sellegi poolest peaks ta omama piisavalt teadmisi, et leida lahendusi projektis tekkinud probleemidele. Näiteks tarkvara programmeerimisega tegelenud inimene ei pruugi toime tulla riistvara programmeerimisega tegeleva osakonna juhtmisega. Samuti erinevad omavahel juhtimine suures ja väikses organisatsioonis. Lisaks märksõnadele nagu „aeg“, „skoop“, „raha“, „pingutus“ ja „kvaliteet“ peab juht kindlasti arvestama asjaoluga, et protsessi käigus projekt muutub ja täieneb, mis tähendab, et juhi ülesandeks on võimalikelt vettpidavate algsete plaanide tegemine ja riskide ennetamine. Selleks läheb vaja ka kogemusi, kuid ka hea juhi vaistu.

Kolmandas loengus oli külalisesinejaks arendajataustaga Elar Lang, kes hetkel tegeleb veebirakenduste turvalisust puudutavate küsimustega, mille käigus korraldab ta samuti vastavaid koolitusi. Antud loeng ei põhinenud kõneleja erialalistel teemadel, vaid tundengite motiveerimisel. Olles ise suur motiveeri¬vate kõnede ja lugude kuulaja ning lugeja, siis loengut erilise mõnuga. Paljud soovitused olid juba tuttavad ning läbi proovitud. Tooksin välja kolm parimat soovitust, mida tudeng peaks järgmima. Esiteks, tegutsema peab hakama kohe ning koolist antud ülesanded peab lahendama esimesel võimalusel, rääkimata sellest, et nende lahendamine ei tohi ületada tähtaegu. Kohustuste varajane täitmine annab vabaduse tulevikus järele anda ahvatlustele ja reageerida ootmatutele hädaolu¬kordadele. Järgmiseks ei tohi karta mahukaid ja esialgu hirmsana tunduvaid ülesaindeid, neid tuleb lahendada väikeste osade kaupa ja lihtsalt alustama millestki, mida juba oskad. Kolmas nõuanne on pisut robustne ja karm, mis märgib, et kui mingi õppeaine üldse ei huvita, siis tuleb tekitada selle aine vastu sportlik viha ja võtta eesmärgiks aine lõpetada aine kõrge hindega. Suhtumine õppimisse kandub tulevikus üle suhtumiseks töösse ning see on üks olulisemaid aspekte, mida tööandja hindab. Järgmise loengu pidas süsteemi administraator Taavi Tuisk. Koheselt mainiks, et minus kui värskes IT tudengis on administraatorite jutt tekitanud tõsist ängi, sest on tekkinud tunne, et nad ei hooli sellest, kas ka tavakuulaja nende jutust aru saab. Jutu mõistmiseks peab oskama mingisust eesti, inglise ja tundmatute lühendite ning slängide segakeelt. Praegu olen rahul sellega, et õpin arendajaks. Vaatamata kergele pahameelele, sain aru, et ka arendajad peaksid mingil määral süsteemide haldust õppima ja seda mõistma, sest adminstraatorid ja arendajad teevad järjest enam koostööd, et lõpp-produkt oleks võimalikult täpselt täidetud. Sama käib ka administraatorite kohta, kes õpivad aina rohkem programmeerimist, sest süsteemidega suhtlemine ei käi käsitsi, vaid programmeerimiskeelte abil.

Viiendas loengus esines tarkvara kvaliteediga tegelev Kert Suvi, kes veenis aditooriumi, et testimine pole pelgalt projekti tüütuim etapp, mille vajalikkuses paljud kahtlevad, vaid see on oluline protsess, mida tuleks teha kogu projekti vältel, et lõpp-produkt oleks kvaliteetne ja turvaline. Samas pakub testmine huvitavaid väljakutseid. Vaatamata testmise tähtsusele, on sellega tegelevaid inimesi vähe. Hea testija peab olema karm pessimist ja oskama mõelda kastist väljaspool mõelda. Ettekandest jäi mulje, et testija on kui õigluse jalule seadja, kes peab aredaja töö puudujäägid üles leidma. Testija on justkui pinnuks silmas, kes leiab juurde lisatööd, kuid suures plaanis tuleb see ainult kasuks. Testijat peaks kohtlema, kui võrdset meeskonna liiget, kellele arendajad ja analüütikud võiksid anda juhtnööre, millele vigade ostimisel suuremat tähelepanu pöörata. Samuti tuleb testijale anda piisavalt aega, see tähendab, et testmise aeg ei ole ainult see aeg, mis üle jääb. Siit jällegi moraal, et töö valutult kulgemiseks peavad erinevaid ülesandeid täitvad meeskonna liikmed oskama omavahel suhelda.

Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli suurepärane sissejuhatus IT akadeemilise tee alustamiseks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õppesemestrist, mille jooksul lepitakse kokku kaks kordussoorituse kuupäeva [5.2.14.]. Eksami kordussoorituseks tuleb kokku leppida vastavat ainet läbi viiva vastutava õppejõuga [5.3.2.]. Korduseksamile registreerumine toimub ÕISis, kuid akadeemilisel puhukusel olles tuleb esitada vastav avaldus õppeoskonda [5.2.8.1.] [5.2.8.2.]. Riigifinantseeritaval õppekohal õppiva tudengi korduseksam on tasuta [7.]. Tasulisel õppekohal õppiva tudengi korduseksam maksab 20 € [5.].

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Selleks et kasutada varasemat töökogemust õppeainete arvestamisel, peab esitama ÕISis vormikohase taotluse koos vajalike lisadega hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva [II,1.]. Töökogemuse arvestamise taolemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada vastavatele kriteeriumitele kogemusest õpitu analüüs [II, 4.]. VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse. [3 link 6p].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

X = 20 Y = 25 Minu esitatav arve on 54 – (20 + 25) * 50 € = 450 € [3 link 2.].