User:Mkarner

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mikk Kärner
Esitatud:

Essee

Gümnaasiumis eeskujulik ja ülimalt aktiivne noormees, igati abivalmis ja alati tegevuses. Kõik teadsid teda ja tema teadis paljusid. Sõpradest puudust ei tulnud. Gümnaasium sai läbi, kõik sõbrad kadusid, nooruk läks sõjaväkke. Ühtäkki sai ta isaks, sõjavägi jäi pooleli. Kiirelt leidis ning vahetas töökohti paremate vastu. Sündis laps, üüriti korter, osteti auto. Noormees vihtus varastest hommikutundidest hiliste õhtutundideni tööd teha mitmel töökohal korraga, kuid sellest ei piisanud. Vaja oli teadmisi. Noormees oli lapsest saadik unistatnud Tallinna Tehnika Ülikooli õppima minna, seal tundus kõik nii tore ja ameerikalikes filmides nähtule vastavalt lõbus ülikool. Miks siis noormees ei läinud õppima TTÜ-sse?

Andres Kütt rääkis enda arhitektiks kujunemisest ning arhitekti põhiväärtustest. Arhitekti amet ei ole sugugi lihtsate killast ning programmeerimisega otseselt igapäeva elus kokkupuudet on suhteliselt vähe. Võtmeväärtusteks on suhtlemis- ja kommunikeerimis oskus, sest tihtipeale on arhitekt just see kogenud meeskonnaliige, kes näeb ära projekti valukohad, mida suure entusiasmiga "hakkame nüüd koodi kirjutama" programmeerijad ei näe. Siin kohal ongi vaja head suhtlemisoskust - hoida ära üleliigne ja ebamõistlik töö nii, et ka lihtsad programmeerijad aru saaks, miks tegelikult nii peaks tegema ja kõik oma vahel lõpuks sõpradeks jääksid. Minu arvates võiks tuua arhitekti ja tüüpilisele helisüsteemile paralleele: arhitekt on selles maailmas helivõimendi. Signaal ja mõtted tulevad kliendilt, arhitekt võtab välja ebaolulise ja võimendab olulist ning seejärel tuleb kõlaritest ehk programmeerijatelt selge ja kvaliteetne tulemus. Ühe hea mõtte andis Kütt veel. Iga aine kohta tuleb ENDA jaoks välja mõelda, miks seda õpetatakse. Kui jääda kinni õppeaine nimetuse juurde, siis ei jõua kunagi tuumani ning õpingud on vaevalised ning tulemused kehvad. Lõppkokkuvõttes huvitab ainult mind ennast, kuidas mul õpingutega läheb.

Kristel ja Marko jätsid endast veidi sihitu mulje. Nende minevik tundus suure ringi tõmblemisega mööda maailma, millest oli rohkem rahalist kahjumit kui kasu. Tegelikult on aga sellise tegevusega kaasnev kogemuste pagas hindamatu. Oma lühikese elu jooksul on nad saanud palju valusaid kui ka positiivseid kogemusi ning selle tulemusel on neil nüüd maailma tasemel start-up. Nende kogemustest lähtudes tuleks start-up'i tehes mõelda algusest peale tehnilise inimesena ka korralikult ärilise poole peale. Programmeerija või arendajana kiputakse kinni olema tehnilises lahenduses ning ärilise vaatenurga alt ei suudata oma projekti hinnata. Kliendi vajaduste kaardistamine on start-up'i juures ka kindlasti oluline teema, Kristeli ja Marko kogemustest rääkides, tehti toode valmis ning siis tuli välja, et inimesed tegelikult ei vajagi seda. Innustav oli kuulda, et tegelikult ei ole start-up'i maailmas, kus liiguvad suured rahalised investeeringud, järgmiste sammude astumine üldse keeruline ega ressurssi nõudev. Tuleb ennast natuke tagant sundida ja julgus kokku võtta ning seeläbi hakkavadki sündima ajapikku suured asjad.

Kolmandas väliskülalise loengus leidsin kiirelt lektori Lembitu Ling'iga ühise keele tänu sarnastele elu keerdkäikudele. Eriti puudutas mind tema välja ütlemine, et sõpradele ei tohiks teha tasuta tööd, sest aeg muutub aina väärtuslikumaks ning varsti ei ole sul lihtsalt endal aega kui sõpradele "heategevust" teed. Aeg on iga inimese kõige suurem väärtus. Ühtlasi meeldis mulle ka mõttekäik, et probleemi korral ei peaks otsima lahendust vaid lahenduskäiku. Googeldamine on loomulikult IT inimese vaat et kõige sagedamini kasutatav oskus, kuid tuleks mõelda, mida googeldada. Googeldamine on õige, seda tulebki teha, kuid seda tuleks teha nii, et sellest ise ka midagi õpitakse (jua võib-olla tulevikus vähem vaja läheb). Kõige muu juures andis Lembitu ka põhjaliku ülevaate süsteemi administraatori igapäeva tööst ja mõningatest nippidest. Hea süsteemi administraator oskab lugeda paljusid programmeerimis keeli, on parem käsi arhitektile ning on targalt laisk - automatiseerib kõikvõimalikud korduvad tegevused, mida süsteemi üleval hoidmiseks vaja on.

Eriala tutvustavate loengute sarjas neljas loeng keskendus põhiliselt erialastele raha teenimis võimalustele. Andres Septer tutvustas erinevaid IT-töölisi palkavaid ettevõtete tüüpe, millele töökoha valimisel tähelepanu pöörata ning mida hinnata. Päris kõigega ma nõus ei olnud, näiteks faktiga, et iga ettevõte tahab teenida kasumit ning selle tulemusena tegelikult peedistatakse töötajaid. Jah, selliseid ettevõtteid võib olla, kuid just selleks ju eelnenud nõuanded, kuidas tööandjat valida, olidki. Minu isiklik kogemus kattub mitmes kohas välja toodud põhitõdedega. Minu praegune töökoht, Proekspert AS, on üldiselt kõige selle negatiivse "ohumärk-on-see-ja-see" jutu juures väga meeldiv erand ja mul on selle juures siiralt hea meel. Andres soovitas veel saada oma ettevõtlus kogemus, kas või töö kõrvalt teha mingi väike asja-ajamine. Olen temaga nõus, kuid siinkohal tahaksin siiski ka olla pisut ettevaatlikusele rõhutav. Kui inimeses puudub ettevõtlikkuse kirg siis ei tule sealt kunagi midagi head. Väide, et kui ei taha olla "neeger" suures korporatsioonis, siis tee oma ettevõte, ei ole tegelikult väga mõistlik. Inimesed, kes ei ole kunagi ettevõtlusega tegelenud, ei adu, et siis oled sa tegelikult "neeger" oma enda ettevõttes. Vähemalt alguses. Enda ettevõttes ei ole tööaeg üheksast viieni vaid sa oled oma ettevõtte juht, omanik, ainus arendaja ja raamatupidaja 24/7. Inimesed, kellel ettevõtluskirg puudub, tasuks olla mõned nädalad töövari vms väikeettevõtjale, et saada aru, mida see kõik tegelikult tähendab. Jäävad mitmedki närvirakud ning tuhanded eurod alles. Einari soovitusega minna välismaale ringi vaatama nii kaua kui pole majalaenu ja lapsi, on minu arvates vägagi õige. Einar soovitas ka teha veidi eeltööd ja mõelda, kas too välismaa suure palgaga tööpakkumine ka kohapeal elades ära tasub. Elamiskulud on igal pool erinevad ning vahel ei sobi inimestele ka esmapilgul paradiisina tundunud looduslikud olud. Loengu põhjal olekski kõige õigem variant minna peale kooli välismaale, mõne aja pärast tulla tagasi Eestisse, luua oma pere ja alusatada siis põhitöö kõrvalt mingi enda ettevõtmisega. Olen selle ideaaliga vägagi nõus, kuigi see minul õnnestunud pole.

Ivar Laur'i loeng rääkis andmetöötlusest, seda eriti big data vaatenurgast ja Eesti statistika näidetel, mis on võrreldes muu maailmaga heal järjel - meil on andmed 20 päevase viitega. Ehk on see väikese riigi eelis. Laur'i loengust jäid andmeanalüüsi kõrvalt meelde ka mitmed elulised mõtted, näiteks me ei tea, mida me ülehomme tahame. Täpsustatult, enamasti me ei analüüsi piisavalt, et mõelda, mis saab peale homset. Mis saab, kui oleme oma praeguse tahtmise saavutanud. Minu arvates on see inimese ja võib-olla tänapäevase pealiskaudse nuti-ühiskonna probleem. Suur probleem, sest sellest on tingitud suur (ressursi) raiskamine ning see tõttu ka saastamine. Tsiteerides Ivar'it: "Alati ei ole vaja teha kõike ja tegeleda kõigega. On vaja teha valikuid. [...] On vaja analüüsida, kust sa saad suuremat kasu." Lisaksin viimasele lausele veel, et kust sa saad suuremat kasu võimalikult olematu kahjuga. Veel jäi Ivar Laur'i loengust meelde tõik, et rohkem panustamine ei sisalda alati rohkem ausust. Ettevõtte praktikas siis rohkem maksude maksmist ei võrdu ausama maksmisega. Ettevõte, kes on suurem võib pooli aspekte varjates maksta rohkem makse, kui väike ettevõtja ausalt makstes. See pärast peaks alati millegis seisukoha võtmises jälgima ka taustsüsteemi. See kipub aga tihti meelest minema, kui näeme kuue kohalisi arve, mille lõppu euro märk trükitud.

Erialatutvustuse kursuse Jaan Piirsalu loeng keskendus küberturvalisusele ning Eesti küberneetika eeskujule maailmas. Mind sümpatiseeris lugu noormehest, kes üritas pangast viiruse abil raha varastada ning kelles üritati leida tavalist, mitte-kriminaalset inimest. Uskumatu, et põhjus, miks ta kuritegelikule teele läks, oli eneseusu puudumine. Ta oskas IT-alal väga palju, kuid ta ei uskunud iseendasse. See andis minu jaoks selge signaali, et endasse tuleb rohkem uskuda, nii saavutame rohkem. Eesti on oma küberneetikas väga kõrgel tasemel. Seda tõestab asjaolu, et Jaapanlased, üliarenenud rahvas, küsib Eestilt sellel alal alati nõu. Samas Eesti üks nõrku külgi - vananev väike rahvastik - on tegelikult meile eeliseks mistahes teiste, sh Jaapani ees. Tekib palju konflikte ning probleeme, kui üritame asendada inimesi arvutitega. Võtame sellega inimestelt, kes on töö leidnud, töö ära. Kuna meil on aga väike rahvastik, siis meie saame endale suurte riikide võimekust luua arvutite abil. Loome automatiseeritud töökohad arvutitele. See annab inimestele rohkem vaba aega, kõrgetasemelisemad töökohad ja sellega kõrgema arengutaseme. Minu arvates on see suur eelis suurte riikide ees.

6. loeng Jaan Priisalu

Kübermaailmas võimalik 2 nädalat ennem öelda, millised rahvad sõdima lähevad. Kuritegevus on ühiskondlik asi. Teevad enamasti grupeeringud Lugu, kuidas prooviti aidata pangast viirusega raha varastada üritanud noorukit, venelast Jaapanlased küsivad eestlaste käest nõu küberneetika alaselt. Iseseisva riigi pidamise piir on 600000 elanikku. Me ei peaks keelama inimestel Eestisse elama tulemist. Meie alati kõige esimene välja kutse on inimesi pole. Smas meil on lihtne asendada puuduolevaid inimesi arvutitega. Inimesi arvutitega asendamine on halb, keegi ei taha. Elanikkond vananeb, me peame tegelema asjadega, mis ei nõua näpuosavust. Kui me ei oska ümbritsevale maailmale seletada, mida me teeme ja mis on tulemused, siis teeb seda meie vastane. Kui sa vigu ei tee, siis sa ei õpi midagi.

5.loeng Ivar Laur Alati ei ole vaja teha kõike ja tegeleda kõigega. On vaja teha valikuid. [...] On vaja analüüsida, kust sa saad suuremat kasu. Iga inimese jaoks tundub tema probleem maailma suurim. Eestis statistika andmed väga heal järjel, 20 päevase viitega Rohkem panustamine ei ole alati rohkem ausus me täna ei tea, mida me ülehomme tahame.

4.loeng

Andres: Tutvustati erinevaid vorme raha teenimiseke IT erialadel. Ära ole naiivne, iga ettevõte tahab teenida ainult kasumit. Tehke oma ettevõte põhitöö kõrvalt. Minge välismaale, kuid vaadake, mis see elatustase seal on. Mõelge, kes maha jäävad ja milline loodus näiteks seal on. Einar

1. loeng. Mõtte punktid: Mõtle enda jaoks välja, miks seda sulle õpetatakse. Võta ise, keegi ei anna seda sulle. Maailma parimas ülikoolis on ka nii, et mingi aine on täiesti mõttetu. Arhitekt on nagu võimendi, programmeerijad on kõlarid. Töö efektiivsuse suurendamine ehk siis programmeerijate töö keerukuse vähendamine. Ühendab ärilise poole ja tarkvaralise poole otsused. Keerukus ei tohi üle pea minna nagu Windowsis. Arhitekti kriitiline oskus on suhtlemine, eriti väljednus oskus lühidalt ja arusaadavalt, selleta ei saa keegi hea arhitekt olla. Arhitekti töö suures osas on kommunikatsiooni töö. Sul peab olema formaalset autoriteeti, et sind ka kuulataks ja sinu tööst kasu oleks. Andres Kütt

2.loeng Kristel & Marko Kruustük Kristel töötas ka Proeksperdis aasta testijana Sonera tiimis. Marko on tehniline inimene, soovitas mõelda alati ka ärilise vaatevinkli peale, isegi prioriteedina. Mitu korda sõitsid ühe otsa piletiga tööd otsima. Üks asi korraga. Ameerikas on keeruline/kallis ettevõtet teha. Järgmiste sammude astumiseks ei ole üldse palju vaja. Tutvused-tutvused-tutvused kooli ajal. Iga madal punkt on võimalus.

3.loeng Lembitu Ling

Pani arvuteid kokku. demod. Kuidas küsida küsimusi nii, et ise rohkem õpiksid. Ära tee sõpradele tausta tööd. Aeg on sinu kõige suurem väärtus. Sysadmin on partner arendajale, arhitektile ja ettevõttejuhtkonnale. Rakendab oma süsteemidele piisava monitooringu. Hoiab oma süsteemid käigus. Ei ole mõtet teha rumalat tööd.