User:Mkitter: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
 
(14 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Markus Kalev Kitter<br>
Autor: Markus Kalev Kitter
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013
 
Rühm: 11
 
Esitamise kuupäev: 21.10.2015.


==Essee==
==Essee==
IT Kolledžisse astudes ei olnud ma kindel, et ma tahan IT'd õppida. Mingisugune kõrgem haridus tuli omandada ja IT tundus olevat mõistlik valik. Selle aine eesmärk on anda ülevaade nii õppetööst kui ka IT erialast [1]. Igal neljapäeva hommikul andis mingisugune esineja loengu üritades seda eesmärki täita. Kahjuks ma ise ei käinud enamasti kohal, aga loengute videosalvestused olid väga teretulnud.
Olles infotehnoloogiaga varem kokku puutunud, oli mul suhteliselt hea arusaam sellest, milline see eriala välja näeb. Sellest hoolimata oli erialatutvustuse aine teretulnud, et silmaringi laiendada ja ka tähtsatele õppetööga seotud küsimustele vastuseid leida. Ma pole kunagi olnud eriti vaimustuses IT’ga seotud asjadega tegelemisega ning olen alati IT’st olnud huvitatud rohkem seetõttu, et palgad on kõrged ja tööd tundub palju jaguvat. Ma ise ei käinud eriti neljapäeva hommikuti kohal, aga loengusalvestused olid väga teretulnud.


Esimene loeng oli juba augusti lõpus. See loeng keskendus ainult õppekorraldusele. Inga Vau ja Indred Rokk rääkisid pikalt hädavajalikest asjadest, nagu õppekavad, tunniplaanid, üleüldine akadeemiline kord jne. Kuigi siin loengus omandatud teadmised olid vajalikud, olin ma enamus sellest infost juba internetis IT Kolledži koduleheküljel omandanud. Meelde jäi jutt selle kohta, kuidas kõrgharidusreformidest hoolimata pole haridus tasuta ja õppima peab palju.
Esimene loeng oli juba augusti lõpus. Erinevad IT Kolledžis töötavad inimesed rääkisid õppetööd puudutavatest asjadest. Räägiti pikalt hädavajalikest asjadest, nagu õppekorraldusest, ÕISist, deklareerimisest ning ka erialatutvustuse aine eesmärgist. Enamik informatsioonist oli mul varem juba internetist omandatud, nii et mulle see loeng eriti ei pakkunud. Loengu toon oli veidi liiga negatiivne, rõhutati, kui raskeks asjad lähevad ja kui palju tuleb hakata õppima. Selline hoiak on mulle veidi vastumeelne, ma eelistan asjadele läheneda optimismiga ja liigne negatiivsus vähendab mu entusiasmi.


Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimise ja motivatsiooni kohta. See loeng oli minu jaoks tähtis ja ma kahetsen, et kohal olemise asemel vaatasin ma selle loengu salvestust alles mitu nädalat hiljem. Oluline osa loengust oli motivatsioon, midagi, mis on isiklikult minu jaoks problemaatiline. Liiga tihti ärkan ma päeval kell 11, täis kahetsust olles maha maganud paar loengut, sest mul polnud hommikul piisavalt motivatsiooni sooja teki alt välja tulla. See loeng aitas mul aru saada, kui tähtis mu enda suhtumine õppetöösse on ja loodetavasti mu käitumine muutub. Loengus räägiti veel õppetööd puudutavatest nagu akadeemiline petturlus, viitamine, anti soovitusi loenguteks, aga suurem osa sellest infost oli jällegi selleks ajaks varem omandatud. Loengu lõpus andis Inrek Rokk abivalmsa tutvustuse arvestuse kohta.
Teises loengus tuli Tiina Seeman rääkima IT projektide juhtimisest. Olles IT Kolledžis analüüsi õppinud ja paljudes kohtades töötanud, meeldis Tiinale ikka projekte juhtida. Projektide juhtimine on midagi, millest ma ise pole eriti huvitatud olnud, liiga palju vastutust. Sellest hoolimata oli loeng huvitav ja info projektide kohta kasulik. Sai räägitud projektijuhtimise dimensioonidest: aeg, skoop, raha, pingutus ja kvaliteet. Tagantpoole ette planeerimine, on miski, mida ma ei ole kunagi teinud. Kui aus olla, siis planeerimine on tegevus, mida ma eriti ei harrasta. Aga vahepealsed eesmärgid lõpu ja alguse vahel kõlavad kasulikud ning ma arvan, et see on põhimõte, mida saab ka rakendada igapäevases elus. Teine punkt, mis mulle meelde jäi, on pingutus. Kuigi pingutust ei saa hästi mõõta, on see iga inimese ja iga projekti kallal töötamise juures üks tähtsamaid asju. Ma üritan alati anda endast 100% kui on tegemist millegagi, mis mind tõesti huvitab. Kolleegide ning tiimikaaslaste valik on viimane asi, mida ma tahan sellest loengust välja tuua. Raha ja planeerimine jne. on kõik tähtsad, aga kui inimesed ei saa oma vahel läbi, siis mingist projektist erilist asja ei saa.


Kolmandasse loengusse tuli härrasmees nimega Linnar Viik rääkima innovatsioonist. Loeng oli suhteliselt pinnapealne, aga sellest hoolimata oli see suhteliselt kasulik. Oli ka palju varemkuuldut infot. Näiteks see, et me õpime eksimisest ja katsetamisest on õppetund, mida ma olen kogu elu kuulnud. Võib üldiselt öelda, et suurim õppetund selles loengus on see, et innovatsioon on struktuurne, ehk alati on mingi strateegia. Innovatsioon on avatud süsteem, erinevatel inimestel on erinevad rollid ja innovatsioon võib olla inkrimentaalne või radikaalne. Mis on mingil määral uudne viis innovatsiooni kohta mõtlemiseks minu jaoks. Ma olen alati pidanud innovatsiooni veidi abstraktsemaks asjaks ja pole varem mõelnud, mida innovatsioon endast kujutab. Lõpuks võib öelda, et innovatsioon on kooskõlas turumajanduse põhimõtetega, nagu nõudluse ja vajaduse mõistmine ning asja kiiresti ära tegemine.
Kolmas loeng oli õppimise kohta. Elar Lang ise on lektor, nii et loengu esitus oli hea. Elar õppis samuti IT Kolledžis ning tema õppis minuga samaselt infosüsteemide administreerimist. Suurim mõte, mis ma sellest loengust sain, oli õppimise õppimise tähtsus. Ained nagu füüsika ning majandus vms. võivad enamikele kasutud olla, aga tähtis on endale tõestada, et ma saan asjaga hakkama. Matemaatiline analüüs pidavat olema hea enesetest ja ma kindlasti kavatsen selle ainega kohe esimesel semestril ühele poole saada, kuigi ma pole selles aines kõige tugevam. Muudest üldistest asjadest sai ka räägitud, nagu suhtumisest ja õpiplaani tegemisest. Selline jutt on mul enamus koolielust ühest kõrvast sisse läinud ja teisest välja, sellest hoolimata ma üritan alati oma suhtumist parandada ning teadmisi omandada.


Neljas tund oli küberkuritegevuse kohta, Tarmo Randel pidas informatiivse loengu mille tulemus oli hirm ja paranoia. Tutvustati erinevaid meetodeid kuritegevuse sooritamiseks ja ka selle vastu võitlemiseks. Ma varem teadsin, et küberkuritegevus on problemaatiline, aga selle maailma suurus ja mitmekesisus oli üllatav. Seetõttu oli loeng ka vajalik, sest meile kui IT'd õppivatele inimestele on vajalik teada selle valdkonna negatiivseid pooli.
Teises ja kolmandas loengus käinud esinejad olid väga head oma esituses ja jutu sisus. Ma õpin administreerimist, nii et ma arvan, et süsteemihalduri tegevus võiks mind huvitada. Kahjuks oli Taavi Tuisk monotoonne, igav ja vaikse häälega. Probleem võis olla selles, et ma vaatasin loengut loengusalvestuse kujul. Huvitav ja mingil määral rõõmu pakkuv punkt võib olla see, et räägiti, kuidas administraatoril tuleb mõnikord asi ise ära kirjutada, sest siiamaani on mulle väga meeldinud õppida Javat kirjutamist.


Viies tund oli üks huvitavaimatest. IT Kolledži varem lõpetanud ettevõtja Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Andres õppis, nagu ma ise, IT Kolledžis arendust, nii et tema nõuanded olid kasulikud. Esineja rääkis, kuidas ainetes nagu Matemaatiline analüüs peaks saama üle 90. punkti, mis tundub minu jaoks olevat koomiline. Ma olen rahul oma vähemalt 51 eesmärgiga. Räägiti veel teiste ainete, nagu majandus, tähtsusest ja ülikooli sotsiaalsest aspektist. Meelde jäi jutt Peeter Loorentsi kohta, kes iganes see elajas ka ei oleks, ma võtan järgmisel poolaastal kooli kaasa preestri ja puidust vaia. Soovitati veel vältida n.ö. "tudengisündroomi", hakata mõtlema oma diplomitöö peale ja hoiduda ennast odavalt müümast.
Viiendas loengus tuli Kert Suvi rääkima testimisest. Kuigi see temaatika tundub igav oli esineja hea ning vaade testijate maailma huvitav. Testimine on tähtis, sest süsteemivigade tõttu võib juhtuda midagi halba, nagu inimkahju. Loengus keskenduti palju mõtte, et testimine on igav, ümberlükkamisele. Kahjuks see ei õnnestunud ja testimine tundub ikka veel päris igav olevat. Kahjuks tundub, et adminnid peavad päris palju testimisega tegelema ja mul on igasugune kavatsus tarkvara testimise aluseid tulevikus õppida. Kassipildid olid armsad, aga koerad oleks alati paremad.


Ma ootasin kõige enam kuuendat tundi. Kuigi mul pole õrna aimugi, mis NOC Monitoring on, tahtsin ma infot Skype'i kohta. Kahjuks ei olnud Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov tugevad esinejad ja nende jutt oli liiga spetsiifiline ja nõudis liiga palju eelteadmisi. Nagu näiteks ma ei teadnud, mis Nagios on, kuni ma alles hiljem kodus järgi vaatasin. Huvitavam osa loengust oli alles küsimuste esitamisel, kuigi vastused jäid enamasti hädiseks.
Kuuendas loengus tuli Targo Tennisberg Sigatüüka nõiduse ja võlukunsti koolist rääkima mustast kunstist. Vähemalt jäi mulle alguses selline mulje, aga peale oma värvilise riietuse eemaldamist hakkas jutt tarkvaraarendamisest pihta. Arendaja ei tegele ainult tarkvara kirjutamisega, vaid tuleb ka tegeleda väliste probleemidega. Tarkvaraprojektid ebaõnnestuvad kommunikatsiooni tõttu. Tuleb olla valmis teha tegevusi, mis jäävad väljaspoole ametikirjeldust. Tähtis on võime asju lõpuni viia ja koostööd teha. Lähiajal tulevaid muutusi ülehinnatakse, pikaajalisi muutusi alahinnatakse. Inimesed, kes tehnoloogiat saaks rakendada ja käimas hoida, on tulevikus hädavajalikud, nii et tundub, et tegin hea eriala valiku.


Seitsmes loeng oli nimega "Kuidas saada superstaariks?". Esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ma ei teadnud pealkirja järgi, mida sellest tunnist oodata. Esinejad olid ettevõttest nimega Nortal, mis on tarkvaraarendusettevõte. Tutvustati võimalust, kuidas meie saaksime sinna tööle minna, läbi suveülikooli. Kasulik oli info töökorralduse kohta ettevõttes, nagu potentsiaalsed töökohad administraatorite jaoks või töötundide kohta, oli meeldiv kuulda, et töögraafikud võivad olla paindlikud. Nortal on ettevõte, mis palkab palju noori, nii et nende kohalolek oli kasulik neile, kes on huvitatud tööle minekust. Kahjuks ma ei kavatse ise veel tööle minna, aga ma jätan selle loengu meelde. Mingis mõttes oli see loeng sarnane Skype'i loenguga. Jällegi räägiti ettevõttest lühidalt mingisuguse ettekandega ja huvitavam osa tuli alles küsimuste küsimisel. Seekord olid aga esinejad paremad ja küsimuste vastused selgemad. Tulemus on see, et mind huvitab Nortal, ettevõte millest ma polnud varem kuulnud, rohkem, kui Skype, kelle teenuseid ma kasutan iga päev.
Seitsmendas loengus tuli härrasmees nimega Tanel Unt rääkima IT ettevõtetest. Ise ta alustas asjaga vara, pidi isegi oma vanemad notarisse tooma, siiamaani ei ole ta ülikooliharidust omandanud. Uuesti sai mainitud õppimise õppimist, millest rääkis ka kolmandas loengus Elar Lang. Ma pole kunagi olnud eriti huvitatud oma ettevõtte tegemisest, sest ma pole eriti edasipüüdlik. Oma ettevõttes on vabadus ise otsustada, aga ma eelistan sellisest vabadusest eemale hoida, sest ma pole vastutustundlik. Mainiti, et üks kümnest Startupist õnnestub, mis jätkuvalt vähendab mul enda ettevõtte asutamise soovi. Lisaks sellele sai veel räägitud kolleegidest ja suhtlemise tähtsusest, nagu oli seda tehtud ka teises ja kuuendas loengus.


Merle Liisu Lindma andis viimase loengu elust. Kohe loengu alguses paluti teha erinevaid vestlusi pinginaabritega. Mind ennast polnud loengus kohal, nii et mul jäi tähtis kogemus selle loengu raames puudu. Esineja oli meeldiv, lõbus ja ilmekas, aga teema läks mul ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Minu suhtumine elusse vajab küll parandamist, aga loeng selle kohta ei aita. Loengu teema jäi liiga abstraktseks ja sobib rohkem inimestele, kes tahavad filosoofiat või midagi muud taolist õppida. Mul oli kombeks gümnaasiumis kirjutada arvustusi seda sorti asjade kohta kasutades ülemäärast sarkasmi. Ma ei hakka ülikoolis sellega riskima, aga ma tahan lihtsalt mainida, et mul tekkis kiusatus seda teha. Lõpetuseks võtan ma Merle nõuande hoiakute väjendamise kohta omaks ja ütlen: "Bullshit."
Viimases loengus oli esinejaid kaks, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamasti rääkis Oliver, kes oli väga hea esineja, andmekaevandmisest ning ettevõtetest. See loeng oli arvatavasti parim. Toodi välja andmeanalüüsi tähtsus ning palju näiteid reaalsest elust, mis teeb teema palju arusaadavamaks. Vahepeal sai sõna sekka ka Oleg, kes kirjutas esimese koodi 1974. aastal, siis kui Oliver sündis.


Mõned loengud olid paremad kui teised, aga igas loengus oli midagi kasulikku. Parim loeng oli kindlasti viies loeng, see oli nii informatiivne kui ka huvitav. Kõige nõrgem loeng oli Skype'i oma, kahetsusväärselt on sellest tunnist saadud info peaaegu kasutu minu jaoks, aga järgmine loeng Nortali kohta kattis mingil määral seda teematikat, mida ma ootasin Skype'i loengust. Samuti sain ma vähe kasu esimesest ja viimasest loengust. Kindlasti arvan, et see õppeaine on kasulik. Esimesed loengud nende jaoks, kes vajavad tutvustamist õppekorraldusega ja järgnevad kõigi jaoks, et silmaringi avardada ja uusi mõtlemisviise tutvustada. Panin tähele, et enam kui üks esinejatest olid lõpetanud IT Kolledži ja paljud kiitsid nii seda kooli, kui ka meie valikut selle kooli suhtes. Kuigi ma pole ikka täiesti kindel, kas IT on ikka minu jaoks, on mul nüüd palju parem arusaam, mida IT valdkond endast hõlmab.
Kõik loengud olid mingil määral kasulikud. Parimad olid kindlasti kolmas ja viimane loeng. Igas loengus oli midagi huvitavat ning kõigis loengutes oli palju kattuvusi. Kattuvad asjad polnud niivõrd IT kesksed, vaid pigem laiemad asjad, nagu inimeste vaheline suhtlus ja õigete inimestega töötamine ning õppimise õppimise tähtsus. Need loengud avardasid minu IT-maailma pilti ning ma sain palju häid nõuandeid tulevikus õppimise ja töötamise kohta.
 
[1] https://itcollege.ois.ee/curriculum-subject/view?curriculum_subject_id=3140&year=2013


==Õpingukorralduse küsimused==
==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===  
===Küsimus B===  
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?


===Vastus===
===Vastus===
Õpilasel on õigus teha arvestust järgi kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani [1]. Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis ning arvestusele registreerimise ja selle sooritamise vahele peab jääma vähemalt 2 päeva [2]. Riigi finantseeritavatele tudengitele on järelarvestuse tegemine tasuta [3]. Omafinantseeritav tudeng peab maksma 20 eurot [4].
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani [1]. Kordussooritusele registreeritakse ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [2]. Riigi finantseeritaval õppekohal tudengile on järelarvestuse tegemine tasuta [3]. Tasulisel õppekohal maksab see 20 eurot [4].


===Küsimus 5===  
===Küsimus 5===  
Line 37: Line 38:


===Vastus===
===Vastus===
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab olema täidetud järgmised tingimused. Peab olema sisse astunud 2013/14 õppeaasta või hiljem. Perekonna kuu sissetulek ühe inimese kohta on alls 280 euro. Peab õppima täiskoormusega ja täismahus [5].
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused. Peab olema sisse astunud kõrgkooli 2013/2014 õppeaasta või hiljem. Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. Täiskoormusega õppimine ja õppekava nõudeid täies mahus täitmine [5].
Toetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis semestri esimesel kuul. Õppetoetuse saamiseks peab olema kumulatiivselt aasta lõpuks vähemalt 60 EAP [5].
 
Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust ühe pereliikme kohta [5].
Toetuse saamiseks peab riigiportaalis esitama taotluse semestri vältel. Õppetoetuse saamiseks peab olema kumulatiivselt aasta lõpuks kogutud vähemalt 60 EAP [5].


===Ülesanne===
===Ülesanne===
Peale esimest semestrit tuleb tasuda 150 eurot sellepärast, et minimaalsest mahust, mis on 27, jäi puudu 3 EAP, ja ühe EAP väärtus on 50 eurot. Peale teist semestrit tuleb tasud 100 eurot, sest kumulatiivselt on puudu 2 EAP minimaalsest mahust [6].
X = 24 ja Y = 29
 
Esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 29 EAPd. Peale esimest semestrit tuleb maksta 150€, sest minimaalsest mahust, mis on 27 EAPd, jäi puudu 3 EAPd ning ühe EAP eest peab maksma 50€. Peale teist semestrit peab maksma 50€, sest kokku peab olema kogutud 54 EAPd (27 + 27) ning mul on kokku kogutud 53 EAPd (24 + 29), ehk ainult 1 EAP on puudu. Lõpuks sai kokku makstud 200€ (150 + 50) [6].


===Vastuste allikad===
===Vastuste allikad===
[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4.
[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.


[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.
Line 52: Line 57:
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/


[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/
[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  


[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/


[[Category:Erialatutvustus 2013]]
[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

Latest revision as of 22:08, 21 October 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Markus Kalev Kitter

Rühm: 11

Esitamise kuupäev: 21.10.2015.

Essee

Olles infotehnoloogiaga varem kokku puutunud, oli mul suhteliselt hea arusaam sellest, milline see eriala välja näeb. Sellest hoolimata oli erialatutvustuse aine teretulnud, et silmaringi laiendada ja ka tähtsatele õppetööga seotud küsimustele vastuseid leida. Ma pole kunagi olnud eriti vaimustuses IT’ga seotud asjadega tegelemisega ning olen alati IT’st olnud huvitatud rohkem seetõttu, et palgad on kõrged ja tööd tundub palju jaguvat. Ma ise ei käinud eriti neljapäeva hommikuti kohal, aga loengusalvestused olid väga teretulnud.

Esimene loeng oli juba augusti lõpus. Erinevad IT Kolledžis töötavad inimesed rääkisid õppetööd puudutavatest asjadest. Räägiti pikalt hädavajalikest asjadest, nagu õppekorraldusest, ÕISist, deklareerimisest ning ka erialatutvustuse aine eesmärgist. Enamik informatsioonist oli mul varem juba internetist omandatud, nii et mulle see loeng eriti ei pakkunud. Loengu toon oli veidi liiga negatiivne, rõhutati, kui raskeks asjad lähevad ja kui palju tuleb hakata õppima. Selline hoiak on mulle veidi vastumeelne, ma eelistan asjadele läheneda optimismiga ja liigne negatiivsus vähendab mu entusiasmi.

Teises loengus tuli Tiina Seeman rääkima IT projektide juhtimisest. Olles IT Kolledžis analüüsi õppinud ja paljudes kohtades töötanud, meeldis Tiinale ikka projekte juhtida. Projektide juhtimine on midagi, millest ma ise pole eriti huvitatud olnud, liiga palju vastutust. Sellest hoolimata oli loeng huvitav ja info projektide kohta kasulik. Sai räägitud projektijuhtimise dimensioonidest: aeg, skoop, raha, pingutus ja kvaliteet. Tagantpoole ette planeerimine, on miski, mida ma ei ole kunagi teinud. Kui aus olla, siis planeerimine on tegevus, mida ma eriti ei harrasta. Aga vahepealsed eesmärgid lõpu ja alguse vahel kõlavad kasulikud ning ma arvan, et see on põhimõte, mida saab ka rakendada igapäevases elus. Teine punkt, mis mulle meelde jäi, on pingutus. Kuigi pingutust ei saa hästi mõõta, on see iga inimese ja iga projekti kallal töötamise juures üks tähtsamaid asju. Ma üritan alati anda endast 100% kui on tegemist millegagi, mis mind tõesti huvitab. Kolleegide ning tiimikaaslaste valik on viimane asi, mida ma tahan sellest loengust välja tuua. Raha ja planeerimine jne. on kõik tähtsad, aga kui inimesed ei saa oma vahel läbi, siis mingist projektist erilist asja ei saa.

Kolmas loeng oli õppimise kohta. Elar Lang ise on lektor, nii et loengu esitus oli hea. Elar õppis samuti IT Kolledžis ning tema õppis minuga samaselt infosüsteemide administreerimist. Suurim mõte, mis ma sellest loengust sain, oli õppimise õppimise tähtsus. Ained nagu füüsika ning majandus vms. võivad enamikele kasutud olla, aga tähtis on endale tõestada, et ma saan asjaga hakkama. Matemaatiline analüüs pidavat olema hea enesetest ja ma kindlasti kavatsen selle ainega kohe esimesel semestril ühele poole saada, kuigi ma pole selles aines kõige tugevam. Muudest üldistest asjadest sai ka räägitud, nagu suhtumisest ja õpiplaani tegemisest. Selline jutt on mul enamus koolielust ühest kõrvast sisse läinud ja teisest välja, sellest hoolimata ma üritan alati oma suhtumist parandada ning teadmisi omandada.

Teises ja kolmandas loengus käinud esinejad olid väga head oma esituses ja jutu sisus. Ma õpin administreerimist, nii et ma arvan, et süsteemihalduri tegevus võiks mind huvitada. Kahjuks oli Taavi Tuisk monotoonne, igav ja vaikse häälega. Probleem võis olla selles, et ma vaatasin loengut loengusalvestuse kujul. Huvitav ja mingil määral rõõmu pakkuv punkt võib olla see, et räägiti, kuidas administraatoril tuleb mõnikord asi ise ära kirjutada, sest siiamaani on mulle väga meeldinud õppida Javat kirjutamist.

Viiendas loengus tuli Kert Suvi rääkima testimisest. Kuigi see temaatika tundub igav oli esineja hea ning vaade testijate maailma huvitav. Testimine on tähtis, sest süsteemivigade tõttu võib juhtuda midagi halba, nagu inimkahju. Loengus keskenduti palju mõtte, et testimine on igav, ümberlükkamisele. Kahjuks see ei õnnestunud ja testimine tundub ikka veel päris igav olevat. Kahjuks tundub, et adminnid peavad päris palju testimisega tegelema ja mul on igasugune kavatsus tarkvara testimise aluseid tulevikus õppida. Kassipildid olid armsad, aga koerad oleks alati paremad.

Kuuendas loengus tuli Targo Tennisberg Sigatüüka nõiduse ja võlukunsti koolist rääkima mustast kunstist. Vähemalt jäi mulle alguses selline mulje, aga peale oma värvilise riietuse eemaldamist hakkas jutt tarkvaraarendamisest pihta. Arendaja ei tegele ainult tarkvara kirjutamisega, vaid tuleb ka tegeleda väliste probleemidega. Tarkvaraprojektid ebaõnnestuvad kommunikatsiooni tõttu. Tuleb olla valmis teha tegevusi, mis jäävad väljaspoole ametikirjeldust. Tähtis on võime asju lõpuni viia ja koostööd teha. Lähiajal tulevaid muutusi ülehinnatakse, pikaajalisi muutusi alahinnatakse. Inimesed, kes tehnoloogiat saaks rakendada ja käimas hoida, on tulevikus hädavajalikud, nii et tundub, et tegin hea eriala valiku.

Seitsmendas loengus tuli härrasmees nimega Tanel Unt rääkima IT ettevõtetest. Ise ta alustas asjaga vara, pidi isegi oma vanemad notarisse tooma, siiamaani ei ole ta ülikooliharidust omandanud. Uuesti sai mainitud õppimise õppimist, millest rääkis ka kolmandas loengus Elar Lang. Ma pole kunagi olnud eriti huvitatud oma ettevõtte tegemisest, sest ma pole eriti edasipüüdlik. Oma ettevõttes on vabadus ise otsustada, aga ma eelistan sellisest vabadusest eemale hoida, sest ma pole vastutustundlik. Mainiti, et üks kümnest Startupist õnnestub, mis jätkuvalt vähendab mul enda ettevõtte asutamise soovi. Lisaks sellele sai veel räägitud kolleegidest ja suhtlemise tähtsusest, nagu oli seda tehtud ka teises ja kuuendas loengus.

Viimases loengus oli esinejaid kaks, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamasti rääkis Oliver, kes oli väga hea esineja, andmekaevandmisest ning ettevõtetest. See loeng oli arvatavasti parim. Toodi välja andmeanalüüsi tähtsus ning palju näiteid reaalsest elust, mis teeb teema palju arusaadavamaks. Vahepeal sai sõna sekka ka Oleg, kes kirjutas esimese koodi 1974. aastal, siis kui Oliver sündis.

Kõik loengud olid mingil määral kasulikud. Parimad olid kindlasti kolmas ja viimane loeng. Igas loengus oli midagi huvitavat ning kõigis loengutes oli palju kattuvusi. Kattuvad asjad polnud niivõrd IT kesksed, vaid pigem laiemad asjad, nagu inimeste vaheline suhtlus ja õigete inimestega töötamine ning õppimise õppimise tähtsus. Need loengud avardasid minu IT-maailma pilti ning ma sain palju häid nõuandeid tulevikus õppimise ja töötamise kohta.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani [1]. Kordussooritusele registreeritakse ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [2]. Riigi finantseeritaval õppekohal tudengile on järelarvestuse tegemine tasuta [3]. Tasulisel õppekohal maksab see 20 eurot [4].

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused. Peab olema sisse astunud kõrgkooli 2013/2014 õppeaasta või hiljem. Perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. Täiskoormusega õppimine ja õppekava nõudeid täies mahus täitmine [5].

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust ühe pereliikme kohta [5]. Toetuse saamiseks peab riigiportaalis esitama taotluse semestri vältel. Õppetoetuse saamiseks peab olema kumulatiivselt aasta lõpuks kogutud vähemalt 60 EAP [5].

Ülesanne

X = 24 ja Y = 29

Esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 29 EAPd. Peale esimest semestrit tuleb maksta 150€, sest minimaalsest mahust, mis on 27 EAPd, jäi puudu 3 EAPd ning ühe EAP eest peab maksma 50€. Peale teist semestrit peab maksma 50€, sest kokku peab olema kogutud 54 EAPd (27 + 27) ning mul on kokku kogutud 53 EAPd (24 + 29), ehk ainult 1 EAP on puudu. Lõpuks sai kokku makstud 200€ (150 + 50) [6].

Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mkitter&oldid=94055"