Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Markus Kalev Kitter
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

IT Kolledžisse astudes ei olnud ma kindel, et ma tahan IT'd õppida. Mingisugune kõrgem haridus tuli omandada ja IT tundus olevat mõistlik valik. Selle aine eesmärk on anda ülevaade nii õppetööst kui ka IT erialast [1]. Igal neljapäeva hommikul andis mingisugune esineja loengu üritades seda eesmärki täita. Kahjuks ma ise ei käinud enamasti kohal, aga loengute videosalvestused olid väga teretulnud.

Esimene loeng oli juba augusti lõpus. See loeng keskendus ainult õppekorraldusele. Inga Vau ja Indred Rokk rääkisid pikalt hädavajalikest asjadest, nagu õppekavad, tunniplaanid, üleüldine akadeemiline kord jne. Kuigi siin loengus omandatud teadmised olid vajalikud, olin ma enamus sellest infost juba internetis IT Kolledži koduleheküljel omandanud. Meelde jäi jutt selle kohta, kuidas kõrgharidusreformidest hoolimata pole haridus tasuta ja õppima peab palju.

Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimise ja motivatsiooni kohta. See loeng oli minu jaoks tähtis ja ma kahetsen, et kohal olemise asemel vaatasin ma selle loengu salvestust alles mitu nädalat hiljem. Oluline osa loengust oli motivatsioon, midagi, mis on isiklikult minu jaoks problemaatiline. Liiga tihti ärkan ma päeval kell 11, täis kahetsust olles maha maganud paar loengut, sest mul polnud hommikul piisavalt motivatsiooni sooja teki alt välja tulla. See loeng aitas mul aru saada, kui tähtis mu enda suhtumine õppetöösse on ja loodetavasti mu käitumine muutub. Loengus räägiti veel õppetööd puudutavatest nagu akadeemiline petturlus, viitamine, anti soovitusi loenguteks, aga suurem osa sellest infost oli jällegi selleks ajaks varem omandatud. Loengu lõpus andis Inrek Rokk abivalmsa tutvustuse arvestuse kohta.

Kolmandasse loengusse tuli härrasmees nimega Linnar Viik rääkima innovatsioonist. Loeng oli suhteliselt pinnapealne, aga sellest hoolimata oli see suhteliselt kasulik. Oli ka palju varemkuuldut infot. Näiteks see, et me õpime eksimisest ja katsetamisest on õppetund, mida ma olen kogu elu kuulnud. Võib üldiselt öelda, et suurim õppetund selles loengus on see, et innovatsioon on struktuurne, ehk alati on mingi strateegia. Innovatsioon on avatud süsteem, erinevatel inimestel on erinevad rollid ja innovatsioon võib olla inkrimentaalne või radikaalne. Mis on mingil määral uudne viis innovatsiooni kohta mõtlemiseks minu jaoks. Ma olen alati pidanud innovatsiooni veidi abstraktsemaks asjaks ja pole varem mõelnud, mida innovatsioon endast kujutab. Lõpuks võib öelda, et innovatsioon on kooskõlas turumajanduse põhimõtetega, nagu nõudluse ja vajaduse mõistmine ning asja kiiresti ära tegemine.

Neljas tund oli küberkuritegevuse kohta, Tarmo Randel pidas informatiivse loengu mille tulemus oli hirm ja paranoia. Tutvustati erinevaid meetodeid kuritegevuse sooritamiseks ja ka selle vastu võitlemiseks. Ma varem teadsin, et küberkuritegevus on problemaatiline, aga selle maailma suurus ja mitmekesisus oli üllatav. Seetõttu oli loeng ka vajalik, sest meile kui IT'd õppivatele inimestele on vajalik teada selle valdkonna negatiivseid pooli.

Viies tund oli üks huvitavaimatest. IT Kolledži varem lõpetanud ettevõtja Andres Käver rääkis elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Andres õppis, nagu ma ise, IT Kolledžis arendust, nii et tema nõuanded olid kasulikud. Esineja rääkis, kuidas ainetes nagu Matemaatiline analüüs peaks saama üle 90. punkti, mis tundub minu jaoks olevat koomiline. Ma olen rahul oma vähemalt 51 eesmärgiga. Räägiti veel teiste ainete, nagu majandus, tähtsusest ja ülikooli sotsiaalsest aspektist. Meelde jäi jutt Peeter Loorentsi kohta, kes iganes see elajas ka ei oleks, ma võtan järgmisel poolaastal kooli kaasa preestri ja puidust vaia. Soovitati veel vältida n.ö. "tudengisündroomi", hakata mõtlema oma diplomitöö peale ja hoiduda ennast odavalt müümast.

Ma ootasin kõige enam kuuendat tundi. Kuigi mul pole õrna aimugi, mis NOC Monitoring on, tahtsin ma infot Skype'i kohta. Kahjuks ei olnud Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov tugevad esinejad ja nende jutt oli liiga spetsiifiline ja nõudis liiga palju eelteadmisi. Nagu näiteks ma ei teadnud, mis Nagios on, kuni ma alles hiljem kodus järgi vaatasin. Huvitavam osa loengust oli alles küsimuste esitamisel, kuigi vastused jäid enamasti hädiseks.

Seitsmes loeng oli nimega "Kuidas saada superstaariks?". Esinejad olid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ma ei teadnud pealkirja järgi, mida sellest tunnist oodata. Esinejad olid ettevõttest nimega Nortal, mis on tarkvaraarendusettevõte. Tutvustati võimalust, kuidas meie saaksime sinna tööle minna, läbi suveülikooli. Kasulik oli info töökorralduse kohta ettevõttes, nagu potentsiaalsed töökohad administraatorite jaoks või töötundide kohta, oli meeldiv kuulda, et töögraafikud võivad olla paindlikud. Nortal on ettevõte, mis palkab palju noori, nii et nende kohalolek oli kasulik neile, kes on huvitatud tööle minekust. Kahjuks ma ei kavatse ise veel tööle minna, aga ma jätan selle loengu meelde. Mingis mõttes oli see loeng sarnane Skype'i loenguga. Jällegi räägiti ettevõttest lühidalt mingisuguse ettekandega ja huvitavam osa tuli alles küsimuste küsimisel. Seekord olid aga esinejad paremad ja küsimuste vastused selgemad. Tulemus on see, et mind huvitab Nortal, ettevõte millest ma polnud varem kuulnud, rohkem, kui Skype, kelle teenuseid ma kasutan iga päev.

Merle Liisu Lindma andis viimase loengu elust. Kohe loengu alguses paluti teha erinevaid vestlusi pinginaabritega. Mind ennast polnud loengus kohal, nii et mul jäi tähtis kogemus selle loengu raames puudu. Esineja oli meeldiv, lõbus ja ilmekas, aga teema läks mul ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Minu suhtumine elusse vajab küll parandamist, aga loeng selle kohta ei aita. Loengu teema jäi liiga abstraktseks ja sobib rohkem inimestele, kes tahavad filosoofiat või midagi muud taolist õppida. Mul oli kombeks gümnaasiumis kirjutada arvustusi seda sorti asjade kohta kasutades ülemäärast sarkasmi. Ma ei hakka ülikoolis sellega riskima, aga ma tahan lihtsalt mainida, et mul tekkis kiusatus seda teha. Lõpetuseks võtan ma Merle nõuande hoiakute väjendamise kohta omaks ja ütlen: "Bullshit."

Mõned loengud olid paremad kui teised, aga igas loengus oli midagi kasulikku. Parim loeng oli kindlasti viies loeng, see oli nii informatiivne kui ka huvitav. Kõige nõrgem loeng oli Skype'i oma, kahetsusväärselt on sellest tunnist saadud info peaaegu kasutu minu jaoks, aga järgmine loeng Nortali kohta kattis mingil määral seda teematikat, mida ma ootasin Skype'i loengust. Samuti sain ma vähe kasu esimesest ja viimasest loengust. Kindlasti arvan, et see õppeaine on kasulik. Esimesed loengud nende jaoks, kes vajavad tutvustamist õppekorraldusega ja järgnevad kõigi jaoks, et silmaringi avardada ja uusi mõtlemisviise tutvustada. Panin tähele, et enam kui üks esinejatest olid lõpetanud IT Kolledži ja paljud kiitsid nii seda kooli, kui ka meie valikut selle kooli suhtes. Kuigi ma pole ikka täiesti kindel, kas IT on ikka minu jaoks, on mul nüüd palju parem arusaam, mida IT valdkond endast hõlmab.

[1] https://itcollege.ois.ee/curriculum-subject/view?curriculum_subject_id=3140&year=2013

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õpilasel on õigus teha arvestust järgi kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani [1]. Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis ning arvestusele registreerimise ja selle sooritamise vahele peab jääma vähemalt 2 päeva [2]. Riigi finantseeritavatele tudengitele on järelarvestuse tegemine tasuta [3]. Omafinantseeritav tudeng peab maksma 20 eurot [4].

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peab olema täidetud järgmised tingimused. Peab olema sisse astunud 2013/14 õppeaasta või hiljem. Perekonna kuu sissetulek ühe inimese kohta on alls 280 euro. Peab õppima täiskoormusega ja täismahus [5]. Toetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis semestri esimesel kuul. Õppetoetuse saamiseks peab olema kumulatiivselt aasta lõpuks vähemalt 60 EAP [5].

Ülesanne

Peale esimest semestrit tuleb tasuda 150 eurot sellepärast, et minimaalsest mahust, mis on 27, jäi puudu 3 EAP, ja ühe EAP väärtus on 50 eurot. Peale teist semestrit tuleb tasuda 100 eurot, sest kumulatiivselt on puudu 2 EAP minimaalsest mahust [6].