User:Mkonsa
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Marko Konsa
Esitatud: 23. oktoober, 2015
Essee
Erialatutvustuse aines käisid rääkimas väga erineva taustaga inimesed. Loengutes rääkinud inimesed kõik kokku annavadki välja terve tarkvara arendamise protessi. Mõned loengud olid minu jaoks huvitavamad kui teised, kuid juurde andis nende loengute vaatamine kindlasti. Antud essees üritan ma edasi anda esinejatest meelde jäänud tarkuseterasid.
Tiina Seemann rääkis IT projektide juhtimisest üleüldiselt. Projekti juhtimise oskus tuleb kasuks ka meie igapäevases elus. Inimesed peaksid planeerima oma elu täpselt samamoodi nagu planeeritakse projekte. Hea näitena selles osas tõi ta välja jõulukinkide ostmise. Sellega on kindle tähtaeg nagu projektidelgi ja ostud peavad olema läbimõeldud nii rahaliselt kui ka vaimselt. Samuti rääkis ta põgusalt projektide läbikukkumise põhjustest. Kokkuvõttes projektijuhtimine on hästi tehtud siis, kui juhtimist pole tunda. Projektijuht peab saama hakkama näiteks olukorras, kus olulise rolliga inimene jääb haigeks ja pole võimeline tööle tulema, siis peab projekti töö samamoodi edasi minema (Seemann, 2015).
Elar Lang rääkis õppimisest ning enda teekonnast arendajast testijaks. Rääkis kuidas tema leidis enda jaoks õppimise alles ülikooli ajal. Andis õpetlike näpunäiteid kuidas oma tööd planeerida. Soovitas tekitada kava, märkida koduste tööde tähtajad ja teha töid enne õiget tähtaega. Üldine soovitus oli käsitleda koolis käimist samuti nagu tööl käimist. Olles Elariga tutvunud ka ühe teise koolituse raames, siis minu jaoks on Elar väga inspireeriv inimene. Kui tavaliselt tarkvaraarenduses inimesed liiguvad testijast arendaks, siis tema on teinud vastupidi ja leidnud viisi kuidas seda propageerida. (Lang, 2015).
Taavi Tuisk rääkis süsteemihalduri tööst. Kõige suuremaks üllatuseks minu jaoks oli süsteemihalduri suur kokkupuude programmeerimisega. Olles eelnevalt arvanud, et halduri peamisteks ülesanneteks on siiski ainult haldamine läbi liideste, siis selle loengu peamiseks infokilluks on kindlasti see. Samuti sain teada, et halduril peaksid olema ka teadmised turvalisuse ja jõudluse testimisest (Tuisk, 2015).
Kert Suvi rääkis testimisest ja sellega seonduvast. Rääkis testimise erinevatest valdkondadest, näiteks automaatiseeritud testmisest ja manuaalsest testimisest. Samuti rääkis ta palkadest, mis minu arust ei olnud kõige õigem lähenemine tudengitele, sest üritades tudengitel huvi tekitada ainuüksi palganumbrite abil ei ole hea. Küll aga oli huvitav kuulata tarkvaraarenduse teemadele vahelduseks ka testimisest (Suvi, 2015).
Targo Tennisberg rääkis kuidas tarkvaraarenduse maailma ellu jääda. Tema peamiseks õpetuseks minu jaoks oli see, et ei tohiks jälgida ainult oma töölepingus olevaid punkte. Ellujäämiseks oleks vaja vaadata suuremat pilti ja saada aru ka teiste infotehnoloogia suundade tööst (arendaja testimisest ja vastupidi) (Tennisberg, 2015).
Tanel Unt rääkis IT ettevõtlusest, ettevõtte majandamisest. Taneli peamiseks mõtteks, miks ta tahab ise ettevõtja olla on vabaduse omamine. Ettevõtluses ei tohi alla anda ühe ebaõnnestumise korral. Statistika näitab, et üks startup kümnest saab edukaks. Edukaks saamise on meeskonna valik ja järjepidevus väga olulised. Nagu juba varem mainisin siis ebaõnnestumise korral ei tohiks kohe alla anda. Teiseks meeskond on ka väga oluline, sest ettevõtte algusaegadel ollakse nende inimestega koos rohke kui oma perega. Kui inimesed kellega sa üritad ettevõtet luua ei ole motiveeritud ja teie mõtted ei sobi, siis on väga raske majanduslikult ja tehniliselt edasi liikuda. Ettevõtet tehes peaks müüma oma toodet, mitte proovida seda igale kliendile vastavaks teha. Samuti ei tohiks asju proovida teha võimalikult kiiresti, pigem peaks mõtlema ikkagi ka pikemas perspektiivis, et toodet oleks võimalik hiljem edasi arendada. Andis mõisa ka testimise vajalikkusest (Unt, 2015).
Oliver rääkis andmete töötlemist selles valguses, et nende andmete kaudu oleks võimalik teha igasuguseid järeldusi. Meil oleks võimalik jälgida reaalajas inimeste käitumist internetis ning sellele vastavalt käituda. Kui inimene näiteks veebilehel kuidagi imelikult käitub, siis oleks võimalik kusagil baasis lipukene püsti tõsta ja sellele vastavalt käituda. Antud uurimise tulemusena on võimalik pakkuda nii reklaami kui ära hoida terrorismi rünnakuid. Teine teema oli turu uurimine. Turgu uurides on võimalik palju asju selgeks saada. Näiteks kui palju on võimalik müüa ning kuhu paigutada reklaami. Selliste uuringute tulemusena on võimalik üpriski hästi prognoosida potentsiaalset müüki.
Oleg soovitas otsida infotehnoloogias põnevust äärealadest (Bogdanov, Kadak 2015).
Antud loengutes oli palju huvitavat. Oli teemasid millest ma ei teadnud varaselt suurt midagi ja oli teemasid millest ma tunnen ennast tugevana. Üheks selliseks teemaks, milles ma end tugevana tunnen, on testimine. Kert Suvi aga ei jõudnud antud teemaga sinna kuhu ma oleks tahtnud. Tema rääkimine oli väga pinnapealne ning ei jõudnud asja tuumani.
Elari Lang, keda ma juba varasemalt olen nimetanud selle loengusarja kõige inspireerivamaks inimeseks minu jaoks, oleks võinud rääkida rohkem enda päris erialast. Turvatestimine on kiirelt kasvav tarkvara arenduse valdkond, mille olemasolust ja sisust võiksid tudengid rohkem teada.
Oliveri teema oli ka minu jaosk väga huvitav, kuid tegemist on tundmatu teemaga. Oskas asja huvitavalt rääkida ning tekitas huvi, et seda iseseisvalt edasi uurida.
Kokkuvõttes antud loengud olid asjalikud ning annavad kindlasti mingi ülevaate IT maastikul toimuvast.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kokkulepped arvestuse tegemise aja suhtes tuleb teha õppejõuga ning selleks registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (IT Kolledž, 2015). Kordussoorituse hind REV õpilastele on 20 €, RE õpilastele tasuta (IT Kolledž, 2015).
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Esimesel aastal on õpilasel võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või lapse hooldamiseks.Taotlemiseks ja katkestamiseks tuleb kirjutada avaldus rektori nimele. Maksimaalne puhkuse aeg oleneb akadeemilise puhkuse põhjusest. Tervislikel põhjustel ütleb arst, milline oleks soovitud puhkuse aeg. Lapse hooldamiseks on maksimaalne aeg kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Ajateenistuse ja muude põhjuste korral kuni üheks aastaks. Akadeemilise puhkuse aeg on võimalik teha järele eksameid ja arvestusi, esitades avalduse õppeosakonda. Akadeemilise puhkuse ajal on võimalik deklareerida aineid kolmel erineval põhjusel. Juhul kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistusega läbimisega (IT Kolledž, 2015).
Viited
1. IT Kolledž (12.03.2015). Õppekorralduse eeskiri [1]
2. IT Kolledž (23.10.2015). Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal [2].
3. Seemann, T. (03.09.2015) IT projektide juhtimine [3]
4.Lang, E. (10.09.2015) "Õppimisest. Omast kogemusest" [4]
5. Tuisk, T. (17.10.2015) Millega tegeleb süsteemihaldur [5]
6. Suvi, K. (24.10.2015) Testimine ja tarkvara kvaliteet [6]
7. Tennisberg, T. (01.10.2015) Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda [7]
8. Unt, T. (08.10.2015) Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel [8]
9. Bogdanov, O. Kadak, O. (15.10.2015) Andmekaevandamine ja analüütika ja muud põnevat [9]
