User:Mlellsaa

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö kaugõppes

Nimi: Mikk Lellsaar

Esitatud: ....oktoober 2015


Loengute reflektsioon

Siinkohal annan lühikese ülevaate erialatutvustuse kursuse loengudest ja oma mõtetest, mis neid loenguid kuulates tekkisid. Huvitavad inimesed ja väärtuslikud mõtteterad.....


Esimene loeng: andis ülevaate IT Kolledžist, selle õppekorraldusest ja -süsteemidest, samuti erinevatest pakutavatest võimalustest IT Kolledžis. Lisaks toimus erialatutvustuse õppeaine sissejuhatus ja aine materjalide presenteerimine. Olulisemate leiuna toon välja, et IT Kolledž pakub suurepärast keskkonda, mis ühendab IT alast huvitatuid ja selle ala tõelisi eksperte. Lisaks on tugeva akadeemilise tausta juures olemas väga praktilised huviringid, töötoad ja vastavad klassiruumid. Välja tooksin Kristja Karmo olulisimad teesid: SUHTLE, ÄRA KARDA (eksida) ja ÕPI PPROGRAMMEERIMA. Nendest lähtudes on IT maailm valla ning saad võtta sellest maksimumi.


Teine loeng: Tiina Seeman rääkis IT projektide juhtimisest. Hetkel on Tiina zave.ee projektijuht, mille eesmärk on luua keskkond, kus leiad soovitud soovitud kauba ja selle asukoha. Tegemist võiks olla tulevikus Eesti analoogiga Amazonile. Tiina tõi välja, et IT projekte juhtides on olulisim tekitada äripoolele ja tehnilisel poolel ühine arusaam, mida soovitakse teha. Äripool peab mõistma, mis on tehniliselt võimalik ning tehniline pool peab arusaama, mis funktsioone äripool saada tahab. IT projekti juhtimiseks on oluline defineerida järgmised ressursid: aeg, pingutus, raha, skoop, kvaliteet. Olulise mõttena lisas Tiina, et edukuseks on vaja harrastada tegevusi, mis aitavad igapäeva elust välja lülitada. See aitab vältida läbi põlemist ja hoiab vaimu värskena.


Kolmas loeng: Elar Lang Clarified Security´ist rääkis oma kogemusest hariduse omandamisel ja selle vajalikkusest. Elari näol on tegemist iseõppinud küberturvalisuse spetsialistiga, kes otsustas praktiliste oskuste juurde ka akadeemilised teadmised omandada. Miks - sest kool õpetab infot hindama ja haldama ning valdkonna mõistmiseks õigeid termineid. Lisaks annab kool väga hea ettevalmistuse töötegemiseks. Edukaks koolis õppimiseks on vaja osata seada eesmärke ja olla lahendustele orienteeritud, sama kehtib ka tegelikult päris tööd tehes. Üles korjasin hulgaliselt mõtteteri koolis toimetulekuks: sea endale eesmärgid, kuhu tahad jõuda; otsi kooli ja töö ühisosa; ole hea partner; parim õppimisviis on teiste õpetamine; tee võimalikult palju koostööd. Tegemist oli väga hea motivatsiooni kõnega, mida on hea uuesti ette võtta, kui tunned et hakkad teemadesse või kooliasjadesse ära uppuma. Asjadega toimetulekusk hakake otsast pihta ning loo süsteemsus asjaga tegelemiseks. See alates IT-st kuni spordini välja! Selleks, et programmeerimisega alustada on parim viis leida teema, milla kallal hakata nokitsema!


Neljas loeng: Taavi Tuisk GrabCad'ist rääkis suurte süsteemide haldamisest. Ajas on süsteemi adminni töö muutunud - traditsioonilist administreermise tööst üksi enam ei piisa, vaid administreerimise käsitööst on mindud skriptide kirjutamise ja progemise peale. Samuti on asjad on muutunud väga agiilseks, päevas on konfiguratsiooni vaja muuta mitu korda mitu tükki ja süsteemide peavad olema kiirelt ümber tõstetavad ja skaleeritavad. Nii suured kui ka väikesed süsteemid liiguvad virtualiseerimise ja pilvetehnoloogia kasutamise peale, mis toob kaasa vähem tõrkeid ja dünaamilisema protsessi. Olulisemate märksõnade tasub meelde jätta, et kindlasti ei tasu toppida oma nina kliendi andmetesse ning süsteeme ehitades on oluline ka dokumentatsiooni loomine ja korrashoid. Hea õppekeskkond, kus süsadminni oskuseid arendada ja kätt proovida on Amazoni keskkond ning perspektiivis on põnev töötada tiimis, kus peab oskama kõike teha (nt start up'id).


Viies loeng:

Kuues loeng:

Seitsmes loeng:

Kaheksas loeng:


Küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järgi teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (ehk siis kui kukuti läbi sügissemestri aines, siis on võimalik seda eksamit uuesti teha järgmise sügissemestri punase joone päevani). Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga (õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid korduseksamile saamiseks ja sooritusi on võimalik teha 3 korda) ning registreerida ÕISis. (http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Järeleksami hind OF kohal kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis on 2014/2015 aastal 20 € (http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/) ja SF õppekohal on tasuta.


Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. (http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/).

Üle mahu tehtud ainete eest peab maksma, kui sooritamata valikainete eest tasuma ei pea juhul kui õppekava on täies mahus täidetud. (http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus)


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X = 8 -> 27 EAP

Y = 0 -> 19 EAP

IT Kolledzis tuleb tasuda 50€ 1 EAP eest! (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/) Esimese semestri ulatuses on õppekava läbitud vajalikus ulatuses: 27 EAP on täidetud! Esimese aasta lõpuks peaks olema minimaalselt täidetud 54 EAP, et mitte maksma hakata. Kuna antud juhul on täidetud 27 + 19 = 46 EAP-d, siis esitatakse arve 8*50 = 400 €


Viited

IT Kolledži õppekorralduse eeskiri [1]

IT Kolledži õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2015/2016 õppeaastal [2]

Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo; "Õppekorraldus ja sisekord; õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused; Erialatutvustuse aine edukas sooritamine"; 26. august 2015 [3]

Tiina Seeman, "IT projektide juhtimine", 3. september 2015 [4]

Elar Lang, "Õppimisest. Omast kogemusest"; 10. september 2015 [5]

Taavi Tuisk, "Millega tegeleb süsteemihaldur"; 17. september 2015 [6]

Kert Suvi, "Testimine ja tarkvara kvaliteet"; 24. september 2015 [7]

Targo Tennisberg, "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda", 1. oktoober 2015 [8]

Tanel Unt, "Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel", 8. oktoober 2015 [9]

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat", 15. oktoober 2015 [10]