User:Mmaesalu: Difference between revisions
(→Essee) |
(→Essee) |
||
| Line 10: | Line 10: | ||
Teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Arhitekti lugu" (Andres Kütt)]</ref>, kus esines Andres Kütt, oli minu jaoks üks meeldejäävamaid. Tudengeid kannustavana mõjus sõnum, et kui on põhjus, muutuvad kõik asjad võimalikuks ning samuti see, et akadeemilise bõrokraatiaga on võimalik vägagi kenasti hakkama saada, kui ise asjadel silm peal hoida. Samuti jäi meelde see, kui oluline on hoida kontrolli all infosüsteemide keerukus ning see, et võtmetähtsusega infosüsteemide arhitekti ametis on kommunikatsiooni roll. Viimase edukuse eeldusteks on hea taustateadmine ja organistasioonide olemusest arusaamine. | Teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loeng "Arhitekti lugu" (Andres Kütt)]</ref>, kus esines Andres Kütt, oli minu jaoks üks meeldejäävamaid. Tudengeid kannustavana mõjus sõnum, et kui on põhjus, muutuvad kõik asjad võimalikuks ning samuti see, et akadeemilise bõrokraatiaga on võimalik vägagi kenasti hakkama saada, kui ise asjadel silm peal hoida. Samuti jäi meelde see, kui oluline on hoida kontrolli all infosüsteemide keerukus ning see, et võtmetähtsusega infosüsteemide arhitekti ametis on kommunikatsiooni roll. Viimase edukuse eeldusteks on hea taustateadmine ja organistasioonide olemusest arusaamine. | ||
Kommunikatsiooni ja koostööd käsitlesid võtmeküsimusena ka Testlio näitel startup'ide sündimist ja käekäiku kajastanud loengus Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja startupid " (Kristel ja Marko Kruustük)]</ref>. Nende | Kommunikatsiooni ja koostööd käsitlesid võtmeküsimusena ka Testlio näitel startup'ide sündimist ja käekäiku kajastanud loengus Kristel ja Marko Kruustük <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loeng "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük)]</ref>. Nende ettekandest jäid kõlama soovitused tegeleda teemadega, mis tõsist huvi pakuvad, kuna vastasel juhul ei ole võimalik seda kaua teha. Samuti soovitasid nad oma kogemuse põhjal kasutada kõiki võimalusi ja küsida kogenumatelt kollegidelt head nõu. | ||
Lembitu Lingi loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)]</ref>koorus samuti välja koostöö teema. Seda küll eelnevatest kõnelejatest veidi erineva nurga alt. Nimelt tõi Lembitu Ling koostöö esile seoses tööjaotuse kokkuleppimise vajadusega, pidades siin silmas seda, et kui mingi valdkond on kokkulepetest väljas, siis selle eest ka keegi hoolt ei kanna. Huvitav oli ka kuulda lähemalt süsadminni töö sisu kohta. Seal kehtib reegel, et üle kolme korra sama käskude tsüklit käsitsi ei tehta - hea süsadminn on laisk, aga mitte liiga laisk. Samuti peab süsadminn olema nähtamatu, mis praktikas aga tihti viib selleni, et teda peetakse ebavajalikuks. | |||
Viindas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cce Loeng "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))]</ref> andis Andres Septer soovitusi tööturule sisenemiseks ja seal heade otsuste tegemiseks. Tähtis on siin nii tööandjate tausta piisav uurimine, kui ka võrgustiku omamise kogemus töökohtade leidmisel, sest avalikult pakkumisele jõuavad väikeste eranditega vaid probleemsed töökohad probleemsete tööandjate juures. Einar Koltšanov lisas oma ettekandes, et eriti oluline ja hinnatud on oskus viia äripoolt ja ITpool omavahel vastavusse. | |||
Ivar Laur käsitles oma loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur)]</ref> andmete kogumie ja tõlgendamise valdkonda Maksu- ja Tolliameti vaatepunktist. Ta tõi välja, et info kogumise juures on oluline see, kuivõrd struktureeritud kogutav info on. Vastasel juhul on infot küll palju, aga sellega pole võimalik midagi peale hakata. Samuti on andmeanalüüsis oluline oskus teha õigeid järeldusi, kuna nii ebaõnn, kui ka pettus paistavad andmekogumis silma ühel ja samal moel. Ka Ivar Laur jagas Einar Koltšanovi seisukohta, et kullahinnaga on anaüütik ja ITmees ühes isikus. | |||
Küberkaitset käsitlev loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) oli väga huvitav, võiks isegi öelda, et kõigist selle aasta loengutest minu jaoks kõige huvitavam. Ka Jaan Priisalu tõi erile koostöö mõistlikkuse, seda siis pankade ja nende ühise huvina toimiva küberkaitse vaatenurgast. Huvitav oli ka kuulda sellest, kuidas rahvusvaheliste konfliktide tekitamine on ajas muutunud. IT roll on seejuures saanud kaasnevast konflikte algatavaks (nn triggeriks). | |||
==Notes== | ==Notes== | ||
Revision as of 22:17, 12 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Maile Mäesalu
Esitamise kuupäev: 13. oktoober 2016
Essee
Esimesest loengust [1] mulle midagi uut meelde ei jäänud. Olin eelnevalt iseseisvalt ITK õppekorraldusega tutvunud ning samuti peale erinevate haridusastmete läbimist üsnagi hästi kursis Eesti haridusmaastikuga üldisemalt.
Teine loeng [2], kus esines Andres Kütt, oli minu jaoks üks meeldejäävamaid. Tudengeid kannustavana mõjus sõnum, et kui on põhjus, muutuvad kõik asjad võimalikuks ning samuti see, et akadeemilise bõrokraatiaga on võimalik vägagi kenasti hakkama saada, kui ise asjadel silm peal hoida. Samuti jäi meelde see, kui oluline on hoida kontrolli all infosüsteemide keerukus ning see, et võtmetähtsusega infosüsteemide arhitekti ametis on kommunikatsiooni roll. Viimase edukuse eeldusteks on hea taustateadmine ja organistasioonide olemusest arusaamine.
Kommunikatsiooni ja koostööd käsitlesid võtmeküsimusena ka Testlio näitel startup'ide sündimist ja käekäiku kajastanud loengus Kristel ja Marko Kruustük [3]. Nende ettekandest jäid kõlama soovitused tegeleda teemadega, mis tõsist huvi pakuvad, kuna vastasel juhul ei ole võimalik seda kaua teha. Samuti soovitasid nad oma kogemuse põhjal kasutada kõiki võimalusi ja küsida kogenumatelt kollegidelt head nõu.
Lembitu Lingi loengust [4]koorus samuti välja koostöö teema. Seda küll eelnevatest kõnelejatest veidi erineva nurga alt. Nimelt tõi Lembitu Ling koostöö esile seoses tööjaotuse kokkuleppimise vajadusega, pidades siin silmas seda, et kui mingi valdkond on kokkulepetest väljas, siis selle eest ka keegi hoolt ei kanna. Huvitav oli ka kuulda lähemalt süsadminni töö sisu kohta. Seal kehtib reegel, et üle kolme korra sama käskude tsüklit käsitsi ei tehta - hea süsadminn on laisk, aga mitte liiga laisk. Samuti peab süsadminn olema nähtamatu, mis praktikas aga tihti viib selleni, et teda peetakse ebavajalikuks.
Viindas loengus [5] andis Andres Septer soovitusi tööturule sisenemiseks ja seal heade otsuste tegemiseks. Tähtis on siin nii tööandjate tausta piisav uurimine, kui ka võrgustiku omamise kogemus töökohtade leidmisel, sest avalikult pakkumisele jõuavad väikeste eranditega vaid probleemsed töökohad probleemsete tööandjate juures. Einar Koltšanov lisas oma ettekandes, et eriti oluline ja hinnatud on oskus viia äripoolt ja ITpool omavahel vastavusse.
Ivar Laur käsitles oma loengus [6] andmete kogumie ja tõlgendamise valdkonda Maksu- ja Tolliameti vaatepunktist. Ta tõi välja, et info kogumise juures on oluline see, kuivõrd struktureeritud kogutav info on. Vastasel juhul on infot küll palju, aga sellega pole võimalik midagi peale hakata. Samuti on andmeanalüüsis oluline oskus teha õigeid järeldusi, kuna nii ebaõnn, kui ka pettus paistavad andmekogumis silma ühel ja samal moel. Ka Ivar Laur jagas Einar Koltšanovi seisukohta, et kullahinnaga on anaüütik ja ITmees ühes isikus.
Küberkaitset käsitlev loeng Cite error: Closing </ref> missing for <ref> tag
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitan hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotlen.[7]
Deklareerides aineid üle õppekavas ette nähtud mahu, pean arvestama sellega, et mulle väljastatakse arve ettenähtud mahtu ületavate ainepunktide ulatuses.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X ehk 27 EAPd ja teise semestri lõpuks Y ehk 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[8] Seega hüvitada tuleb õppekulusid teisel semestril vähem tehtud 8 EAP ulatuses ehk 400 euro suuruses summas.
Viited
- ↑ Loeng "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi)
- ↑ Loeng "Arhitekti lugu" (Andres Kütt)
- ↑ Loeng "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük)
- ↑ Loeng "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling aka Snakeman)
- ↑ Loeng "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master))
- ↑ Loeng "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur)
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P7
- ↑ Finantsinfo
