User:Mmandel: Difference between revisions
| Line 34: | Line 34: | ||
===Küsimus 2=== | ===Küsimus 2=== | ||
====Mis on need tegevused(4), mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.==== | ====Mis on need tegevused(4), mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.==== | ||
'''Vastus''' | '''Vastus: ''' | ||
1) Tuleb kinnitada individuaalne õpingukava (1.3.14.) | 1) Tuleb kinnitada individuaalne õpingukava (1.3.14.) | ||
2) Tudengil on võimalik valida vabaaineid teistest EIK õppekavadest(3.1.1.) | 2) Tudengil on võimalik valida vabaaineid teistest EIK õppekavadest(3.1.1.) | ||
| Line 41: | Line 41: | ||
5) Tudengil on õigus kordusarvestuseks (kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust)(5.4.4) | 5) Tudengil on õigus kordusarvestuseks (kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust)(5.4.4) | ||
====Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?==== | ====Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?==== | ||
'''Vastus''' | '''Vastus:''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.5.3.11. | ||
===Ülesanne=== | ===Ülesanne=== | ||
Revision as of 17:46, 13 October 2014
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Marko Mandel
Esitamise kuupäev: 11. november 2013
Essee
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Vastus: Kui tudeng kukkus eksamil läbi on tal võimalik sooritada korduseksam kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. (5.3.6.)
Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?
Vastus: Järeleksamiks tuleb registreerida ÕIS-is. (5.2.8.)
Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
Vastus: Järeleksamiks tuleb registreerida ÕIS-is. (5.2.8.)
Mis on tähtajad?
Vastus: Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (5.3.6)
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Vastus: Korduseksamid RF õppekohal on tasuta.(5.2.7.)
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus: 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
Küsimus 2
Mis on need tegevused(4), mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Vastus: 1) Tuleb kinnitada individuaalne õpingukava (1.3.14.) 2) Tudengil on võimalik valida vabaaineid teistest EIK õppekavadest(3.1.1.) 3) Võib kinnitada akadeemilise liikumise (7) 4)Võib esitada akadeemilise puhkuse avalduse (Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast.)( 6.1.3.4.) 5) Tudengil on õigus kordusarvestuseks (kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust)(5.4.4)
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?
Vastus: Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.5.3.11.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd?
Vastus Täiskoormusel õppiva tudengi puhul tuleb esimese semestri jooksul täis koguda vähemalt 27 EAP-d ning esimese ja teise semestri peale tuleb koguda 54 EAP-d, kui tudeng neid EAP-sid kokku ei saa, tuleb tal maksta iga EAP eest.([1] punkt 2)
Kui esimesel semestril on kogutud 20 EAP-d siis tuleb tudengil tasuda 27-20=7 EAP eest. Teisel semestril tuleb tudengil maksta 54-20-21=13 EAP eest. Ehk kokku tuleb tasuda 7+13=20 EAP eest.
Lisaks sellele langeks antud tudeng ka osakoormusega õppesse, sest aasta jooksul on täisõppes vaja koguda vähemalt 45 EAP-d aga antud tudeng kogus 20+21=41 EAP-d.([2] punkt 2) Link title
Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus: Kuna õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, siis tuleb tudengil tasuda 20*50=1000€ suurune arve.([3] punkt 3)
Viited
- ↑ [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform
- ↑ [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform
- ↑ [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform
