User:Mmatson: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 1: | Line 1: | ||
= I020 aine | = I020 aine arvestustöö = | ||
Nimi: <b>Mihkel Matson</b> | Nimi: <b>Mihkel Matson</b> | ||
| Line 9: | Line 9: | ||
Ainet deklareerides just kuigi suuri ootuseid ei tekkinud. Mind valdas pigem tunne, et tegemist on ainega, mis tuleb lihtsalt ära teha. Kusagil sisemuses peitis end ehk mõte, et võibolla saab vajalikku infot õppekava ja eeskirjade kohta. Järgnevalt püüangi välja tuua, mis tegelikult juhtus ja mida ma sellest õppisin. | Ainet deklareerides just kuigi suuri ootuseid ei tekkinud. Mind valdas pigem tunne, et tegemist on ainega, mis tuleb lihtsalt ära teha. Kusagil sisemuses peitis end ehk mõte, et võibolla saab vajalikku infot õppekava ja eeskirjade kohta. Järgnevalt püüangi välja tuua, mis tegelikult juhtus ja mida ma sellest õppisin. | ||
Sissejuhatav loeng | |||
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/2548034a-9251-4b0a-9349-6aa3d3bbf493 Sissejuhatav loeng]</ref> | |||
Teises loengus oli põnev kuulda IT-s naisena töötamist ja läbilöömist. Tiina Seeman tõi näiteid IT juhtimise köögipoolelt, andes näiteid ja võrdlusi erinevate meeskondade kooslusest ja nende edukast juhtimisest. | |||
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 IT projektide juhtimine ]</ref> | |||
Kolmas loeng | |||
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Õppimisest. Omast kogemusest.]</ref> | |||
Neljas loeng oli minu jaoks mõneti tagasivaade, kuna Taavi Tuisk rääkis oma kogemustest süsteemiadministraatorina. Tagasivaade seetõttu, et olen ka ise ca 5 aastat tegelenud varasemalt süsteemide administreerimisega, küll rohkem telekommunikatsiooni valdkonnas, aga äratundmist oli palju. Olulisem selle positsiooni juures hea stressitaluvus ning selge pea pingelistes olukordades ning samuti hea suhtlemisoskus. IT poolelt tuleb koostööd teha just arendajatel ja süsteemihalduritel, see toob efektiivsuse, sest siin sai kinnitust ka tõsiasi, et kui suhtlus on puudulik, on vead ja süüdistused kerged tulema. Mida meelde jätta – kliendi andmeid ära puutu! | |||
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Millega tegeleb süsteemihaldur]</ref> | |||
Viiendas loengus räägiti testimisest. Kert Suvi lükkas ümber müüdi, et testimine on kulukas, tuues näiteks palgad ja tunnihinnad, mis võrreldavad arendajate ja analüütikutega. Enim köitis mind testimise kirjeldamine, kus toodi välja testimise eri tahud ja võimalused - näiteks hiireklikkide automatiseerimine ja rahvusvaheline testimine. Testimise vajadusest saan aru ka täna, olles projektijuhi rollis, kuid tutvustav loeng veel suurt innustust ei andnud. Samas õppisin, et arendajana tuleb kindlasti palju rõhku panna kvaliteetsele ja testitud koodile. | |||
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Testimine ja tarkvara kvaliteet]</ref> | |||
Kuues loeng oli huvitav ja võttis kokku kõik eelnevad teemad, aga lisas ka nüansi projektijuhtimisest ja arendaja kõrvaltegevustest. Põnev oli slaid võimalikest töökohtadest peale IT arendaja õppekava edukat läbimist ja hea ülevaate sai konsultatsiooniäri finantsmudelist, mis tegelikult polegi nii "roosiline" kui arvata võiks. Kõlama jäi fakt, et tarkvara kui teenusena müük on tõenäoliselt kasumlikum kui arendustundide müük - selle näiteks võib tuua võrdluse Transferwise ja Nortal. | |||
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda]</ref> | |||
Seitsmes loeng oli võrreldes eelmistega ehk kõige huvitavam. Nimelt Tanel Unt kirjeldas enda ettevõtluskogemust. Esimese ettevõtte lõi ta alaealisena, kuid selle skoop oli liiga suur ja tuli esimene läbikukkumine. Mida antud loengust õppida, oli see, et peale esimest ebaõnnestumist, tuleb uue projektiga juba varakult mõõdikud paika panna ja aru saada, mil on aeg lõpetada. Motiveeriva tõuke andis siin esitaja teekond praeguse ettevõtte arenduseni, et kõike seda saab teha ka põhitöö kõrvalt. Jäi kõlama mõte, et oluline on tahtmine ja varane alustamine. | |||
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel]</ref> | |||
Kaheksas loeng rääkis andmeanalüüsi erinevatest tahkudest ja võimalustest ja pani tõsiselt kuulama. Andmeanalüüs ise tundub väliselt väga ilus ja kahtlemata vajalik, kuid taustsüsteem seal taga tundub keeruline. Selles osas oleks soovinud reaalset näidet või näiteid näha. Need esitaja sõnul pealiskaudsed näited, andsid hea ülevaate, mida kõike ka suhteliselt väheste andmete või ka täiesti uue toote turule toomisel teha saab. Ja mis põhiline, IT äri saab teha ka Hiiumaal :). | |||
<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat]</ref> | |||
Kokkuvõtvalt olid kõik loenguvideod ja slaidid väga harivad ning maailmapilti avardavad. Mõtteterad, mille antud kursus mulle andis ja mida kasutada või mille vigadest õppida on järgmised: Usun, et kuigi seljataga on Telekomi haridus, siis otsus ITK-sse arendust õppima tulla, on ainuõige ning soov sellega jätkata kindlasti süvenes. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | |||
===Küsimus 1=== | |||
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? | |||
<b>Vastus:</b><br> | |||
Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. | |||
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga. | |||
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i. | |||
Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani (p 5.2.13) | |||
Kui oled riigi finantseeritval(RF) õppekohal, siis tasu eksami kordussoorituse eest ei võeta, kui tasulisel(OF), siis 20 EUR. | |||
===Küsimus 2=== | |||
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? | |||
<b>Vastus:</b><br> | |||
Esimesel aastal on lubatud akadeemilisele puhkusele minna järgmistel juhtudel: tervislikel põhjustel; aja- või asendusteenistuse läbimiseks; lapse hooldamiseks. Loetletud juhtudel võib seda teha mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat, juhul kui põhjuseks lapse hooldamine – lapse sünnist 3 aastaseks saamiseni. Puhkuse lõpetamine toimub avalduse esitamisega rektori nimele. Puhkuse ajal saab deklareerida aineid, esitades kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Puhkuse ajal saab järele teha eksameid ja arvestusi. | |||
===Küsimus 3=== | |||
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23 EAP ja Y = 23EAP) | |||
<b>Vastus:</b><br> | |||
1EAP osalise hüvitamise väärtus 50€. Esimese semestri lõpuks tuleb tasuda (27-23)*50 = 200€. Kevadsemestri lõpul lisandub (27+27-46)*50 = 400€. Kokku tuleb esimese aasta lõpuks kokku 12EAP(600€), kuid kuna arved esitatakse järgmise semestri jooksul, siis esimene aasta tuleb reaalselt hüvitada 200€. | |||
[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]] | [[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]] | ||
Revision as of 02:37, 31 October 2015
I020 aine arvestustöö
Nimi: Mihkel Matson
Grupp: DK14 kaugõpe
Essee
Ainet deklareerides just kuigi suuri ootuseid ei tekkinud. Mind valdas pigem tunne, et tegemist on ainega, mis tuleb lihtsalt ära teha. Kusagil sisemuses peitis end ehk mõte, et võibolla saab vajalikku infot õppekava ja eeskirjade kohta. Järgnevalt püüangi välja tuua, mis tegelikult juhtus ja mida ma sellest õppisin.
Sissejuhatav loeng [1]
Teises loengus oli põnev kuulda IT-s naisena töötamist ja läbilöömist. Tiina Seeman tõi näiteid IT juhtimise köögipoolelt, andes näiteid ja võrdlusi erinevate meeskondade kooslusest ja nende edukast juhtimisest.
[2]
Kolmas loeng [3]
Neljas loeng oli minu jaoks mõneti tagasivaade, kuna Taavi Tuisk rääkis oma kogemustest süsteemiadministraatorina. Tagasivaade seetõttu, et olen ka ise ca 5 aastat tegelenud varasemalt süsteemide administreerimisega, küll rohkem telekommunikatsiooni valdkonnas, aga äratundmist oli palju. Olulisem selle positsiooni juures hea stressitaluvus ning selge pea pingelistes olukordades ning samuti hea suhtlemisoskus. IT poolelt tuleb koostööd teha just arendajatel ja süsteemihalduritel, see toob efektiivsuse, sest siin sai kinnitust ka tõsiasi, et kui suhtlus on puudulik, on vead ja süüdistused kerged tulema. Mida meelde jätta – kliendi andmeid ära puutu! [4]
Viiendas loengus räägiti testimisest. Kert Suvi lükkas ümber müüdi, et testimine on kulukas, tuues näiteks palgad ja tunnihinnad, mis võrreldavad arendajate ja analüütikutega. Enim köitis mind testimise kirjeldamine, kus toodi välja testimise eri tahud ja võimalused - näiteks hiireklikkide automatiseerimine ja rahvusvaheline testimine. Testimise vajadusest saan aru ka täna, olles projektijuhi rollis, kuid tutvustav loeng veel suurt innustust ei andnud. Samas õppisin, et arendajana tuleb kindlasti palju rõhku panna kvaliteetsele ja testitud koodile. [5]
Kuues loeng oli huvitav ja võttis kokku kõik eelnevad teemad, aga lisas ka nüansi projektijuhtimisest ja arendaja kõrvaltegevustest. Põnev oli slaid võimalikest töökohtadest peale IT arendaja õppekava edukat läbimist ja hea ülevaate sai konsultatsiooniäri finantsmudelist, mis tegelikult polegi nii "roosiline" kui arvata võiks. Kõlama jäi fakt, et tarkvara kui teenusena müük on tõenäoliselt kasumlikum kui arendustundide müük - selle näiteks võib tuua võrdluse Transferwise ja Nortal. [6]
Seitsmes loeng oli võrreldes eelmistega ehk kõige huvitavam. Nimelt Tanel Unt kirjeldas enda ettevõtluskogemust. Esimese ettevõtte lõi ta alaealisena, kuid selle skoop oli liiga suur ja tuli esimene läbikukkumine. Mida antud loengust õppida, oli see, et peale esimest ebaõnnestumist, tuleb uue projektiga juba varakult mõõdikud paika panna ja aru saada, mil on aeg lõpetada. Motiveeriva tõuke andis siin esitaja teekond praeguse ettevõtte arenduseni, et kõike seda saab teha ka põhitöö kõrvalt. Jäi kõlama mõte, et oluline on tahtmine ja varane alustamine. [7]
Kaheksas loeng rääkis andmeanalüüsi erinevatest tahkudest ja võimalustest ja pani tõsiselt kuulama. Andmeanalüüs ise tundub väliselt väga ilus ja kahtlemata vajalik, kuid taustsüsteem seal taga tundub keeruline. Selles osas oleks soovinud reaalset näidet või näiteid näha. Need esitaja sõnul pealiskaudsed näited, andsid hea ülevaate, mida kõike ka suhteliselt väheste andmete või ka täiesti uue toote turule toomisel teha saab. Ja mis põhiline, IT äri saab teha ka Hiiumaal :). [8]
Kokkuvõtvalt olid kõik loenguvideod ja slaidid väga harivad ning maailmapilti avardavad. Mõtteterad, mille antud kursus mulle andis ja mida kasutada või mille vigadest õppida on järgmised: Usun, et kuigi seljataga on Telekomi haridus, siis otsus ITK-sse arendust õppima tulla, on ainuõige ning soov sellega jätkata kindlasti süvenes.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus 1
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus:
Eksamid peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks.
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga.
Kordussooritusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i.
Kordussooritust on võimalik teha ülejärgmise semestri punase joone päevani (p 5.2.13)
Kui oled riigi finantseeritval(RF) õppekohal, siis tasu eksami kordussoorituse eest ei võeta, kui tasulisel(OF), siis 20 EUR.
Küsimus 2
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus:
Esimesel aastal on lubatud akadeemilisele puhkusele minna järgmistel juhtudel: tervislikel põhjustel; aja- või asendusteenistuse läbimiseks; lapse hooldamiseks. Loetletud juhtudel võib seda teha mistahes ajal õppeaasta vältel. Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat, juhul kui põhjuseks lapse hooldamine – lapse sünnist 3 aastaseks saamiseni. Puhkuse lõpetamine toimub avalduse esitamisega rektori nimele. Puhkuse ajal saab deklareerida aineid, esitades kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Puhkuse ajal saab järele teha eksameid ja arvestusi.
Küsimus 3
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23 EAP ja Y = 23EAP)
Vastus:
1EAP osalise hüvitamise väärtus 50€. Esimese semestri lõpuks tuleb tasuda (27-23)*50 = 200€. Kevadsemestri lõpul lisandub (27+27-46)*50 = 400€. Kokku tuleb esimese aasta lõpuks kokku 12EAP(600€), kuid kuna arved esitatakse järgmise semestri jooksul, siis esimene aasta tuleb reaalselt hüvitada 200€.
- ↑ Sissejuhatav loeng
- ↑ IT projektide juhtimine
- ↑ Õppimisest. Omast kogemusest.
- ↑ Millega tegeleb süsteemihaldur
- ↑ Testimine ja tarkvara kvaliteet
- ↑ Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda
- ↑ Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel
- ↑ Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat
