User:Mmattise

From ICO wiki
Revision as of 16:40, 19 February 2014 by Mmattise (talk | contribs) (→‎QUEST 1)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marten Mattisen
Esitamise kuupäev: 29. oktoober 2012

Essee

Helpdeski töötajate tegevusest andsid Peeter Uustal ja Peeter Raielo väga hea ülevaate, kuna loodi tugev kontakt kuulajatega ning esinejad leidsid meiega ühise keele. Nagu kõik teised loengud, oli tegemist olulise IT maailma selgitava loenguga, kus räägiti ka suhtlusest kliendiga ning „miks IT?“ sai hästi vastatud. Suurimaks erinevuseks teistest loengutest oli kindlasti just see, et räägiti väga konkreetsest alas t, milles härrad Uustal ja Raielo ilmselgelt pädevad olid. Hästi jäi meelde küsimus, kas helpdesk on üheks sammuks süsteemi administraatoriks saamise suunas, kuigi sellele konkreetset vastust just ei saanud, pani see mind ennast selle peale mõtlema. Samuti oli meeldejääv see, et näidati otseselt, kuidas asjad käivad ja ei jäädud vaid teksti tasemele.

Antud loengut oli isiklikult minul väga raske jälgida, sest mingil hetkel kaotas esineja Janika Liiv nii minu kui ka mõned teised kuulajad. Loeng muutus liiga tehniliseks ning kaotas oma eriala sissejuhatava olemuse, kuigi ma usun, et auditooriumis oli ka inimesi, kes suutsid esinejaga kontakti säilitada. Kahjuks oligi meeldejäävaim just see, et kõik tundus kuidagi vaid naissoo esindajatele suunatuna, nagu neil oleks rohkem innustust või toetust vaja. Antud loengust jäigi siis minu jaoks kõige rohkem puudu kuulajate kaasatus ning see, et esinemine ei tundunud sissejuhatava eesmärgi täitmise poole suunatud.

Loeng IT tööturust, kus esines Andres Septer, oli kindlasti üks minus kõige vastakamaid emotsioone tekitanud loeng. Loengu jälgimine osutus minu jaoks väga lihtsaks, sest esineja rääkis haaravalt ning selgitas pildikestega oma mõtted hästi lahti, kuid samas sisu poole pealt tundus natukene Linux-fanboylik ja kallutatud. Nimelt väitis hära Septer seda, et suured summad liiguvad vaid Linuxi arendajatele ning ka suhtumine neisse on üldiselt parem. Selle toetuseks mingeid fakte ma küll ei suutnud oma kõrvadega välja noppida, kuid eks see oligi ainult esineja arvamus. Muidugi oli esinemises palju väärt kuulamist ning näpunäiteid, kuidas just otse koolist peaks ennast suunama, kui eesmärgiks on rahanumbrid – äriinfotehnoloogia sektorisse - , kuid ma usun, et raha pole küll see ülim eesmärk, kuid jällegi sain endale mõtteainet selle kohta, kuhu ise pürgida.

Martin Paljaku loeng, mis kandis pealkirja „Karma“, ei olnud väga selgelt pealkirjaga seotud, kuid võib-olla tulenes see sellest, et ootused olid teised. Sellest hoolimata oli tegemist väga huvitava ning näideterohke loenguga.Teemaks oli rohkem freelance ning isetegemine, ehk siis kuidas need erinevad palgatööst. Lisaks rõhus Paljak sellele, kui oluline on ise juurde õppida ning uuendustega kaasas käia, et oma alal pädev olla. Samuti käis läbi õppimatute omaduste teema, milles räägiti isikuomaduste ning töökoha seostest ja kuidas tegelikult igale kohale ennast õppimisega viia ei saagi. Kuna esinejal on 12 aastat staaži freelancerina, oli selgelt aru saada, et mees teab, millest räägib ning seega oli väga lihtne teda jälgida ning temaga kaasa mõelda.

Järgnevalt esinesid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev, kes rääkisid firmast Ignite. Kuigi esinemine tundus natukene Ignite'i ülistav, oli sisuliselt tegemist suhteliselt huvitava ning hästikuulatava loenguga, milles oli kindlasti kõige rohkem rääkija-kuulaja kontakti. Kõige paremini jäi mulle meelde nende arvamus sellest, kuidas olla edukas. Nimelt efektiivne töötegemine ja korras töövõtted aga ka suhtlus ja koostöö on ka minu arust vaieldamatult edu saladuseks. Ei saa mainimata jätta ka seda olulist, kuid iseenesest mõistetavat asjaolu, mis ka loengus kõlas, et reaalaineid tuleb mõtteviisi ning analüütilise mõtlemise parandamiseks raudselt vaja ning seda eriti IT alal tegutsevatel inimestel.

Testimisest ja tarkvarakvaliteedist käis rääkimas IT Kolledži kümnenda lennu vilistlane Kristjan Karmo. Esinejal oli arusaadavalt väga lai taust, ehk siis oli töötanud paljudel erinevatel positsioonidel ning tal oli meile seega palju öelda. Õnneks jäi esineja siiski testimise teemasse. Antud loeng muutis minu arvamust testimisest totaalselt, kuna varem olin ma arvamusel, et tegemist on vaid mingi toote kuiva katsetamisega, kuid esineja suutis mind ümber veenda. Loeng pani mind mõtlema selle peale, kuidas ma isegi olen tegelikult mingite arvutimängude alpha ja betatestijana ning vigadest mängude tegijatele teadaandmisega väikest viisi testija tööd teinud ning ei saa kohe kindlasti öelda, et see kunagi igav või tüütu oleks olnud.

Viimases loengus esines meile Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Kuulajaid haaravas ja huvitavas loengus sain teada üht-teist sellest, kuidas Eesti haiglates võetakse järjest rohkem ja rohkem it-lahendusi kasutusele, näiteks on Siim Vene sõnul tahvelarvutid arstide poolt töö efektiivsemaks muutmise nimel hästi omaks võtnud. Kõikidest esinejatest oli Siimul parim kuulajatelt küsimuste saamise meetod – šokolaad – , mis oli piisavalt motiveerivad kaasa mõtlema.

Üldiselt täitsid loengud kindlasti oma sissejuhatavat eesmärki, eriti meeldiv oli teemade ja esinejate mitmekesisus, sest saime näha erinevate alade kõrval ka nii erinevaid inimesi, kes IT vallas on juba üht-teist korda saatnud. Selliseid esinemisi võiks kindlasti olla rohkem ka üldhariduskoolides, sest minu arvates on veel veidikene vaja murda müüti sooja ja tervisliku karvkattega itimeestest, mis küll järk järgult on murdumas, kuid mitte veel täielikult. Lisaks sain kinnitust sellest, et asja vastu peab olema huvi ning oma asja peab tegema kirega, sest kõikide esinejate puhul oli hästi aru saada, et nad ei tee seda vaid raha pärast. Ma usun, et seda ainet saaks isegi paremaks muuta suurema õpilasekaasatusega, sest vaid küsimuste tasemele jäämine võib kohati natukene kuulajakaugeks jääda.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Esimene asi oleks muidugi kiiremas korras läbikukutud arvestuse materjali õppima hakata. Üldjuhul on kordusarvestus lubatud ülejärgmise semestri punase joone päevani ning vähemalt kaks päeva enne korduse toimumise aega tuleb ÕISis või õppeosakonnas end selleks registreerida. Kordussoorituste ajakava on samuti ÕISis aga ka 2. korruse infostendil. Riigieelarvelisel kohal õppijale on kordusooritus tasuta, kuid registreerimine on siiski nõutud, REV kohal peab õppur maksma kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse(5.2.1 õppekorralduse eeskirjas). Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva (5.2.3 õppekorralduse eeskirjas).

QUEST 1

<source lang= bash>

  1. !/bin/bash
  2. Autor Marten Mattisen
  3. Rühm A22
  4. Installeerime ntp teenuse ning seame serveriks ntp.eenet.ee

export LC_ALL=C

dpkg -s ntp > /dev/null

if [ $? = 0 ];then

   echo 0

else

   apt-get -y install ntp

fi

echo "server ntp.eenet.ee iburst" >> /etc/ntp.conf