User:Mpaaru

From ICO wiki
Revision as of 09:52, 19 October 2011 by Mpaaru (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Magnus Pääru Esitamise kuupäev: 18. september 2011

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus


Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, kus tutvustatakse meile eriala ning kõike sellega seonduvat. Käis palju erinevaid külalisi, kes rääkisid igaüks iseasjast. Lõppude lõpuks oli ikka kõik seotud infotehnoloogiaga. Meile räägiti inovatsioonist, äriideedest, robootikast, võrguarhidektuurist, eesmärkidest, arvuti-ikalduste tõrjest ja kõrgharidusest. See on vaid väga lühidalt öeldud, mis toimus. Tegelikult sain ma äärmiselt palju kasuliku infot teada, mis mind ootab ees, nii IT Kolledžis, kui ka tulevases töös infotehnoloogia valdkonas. Esinejad olid väga erinevad ja nende esituselaad, oli samuti erinev. Kes kasutas powerpointi, kes mitte. Keda oli kerge jälgida ja kuulata, keda mitte. Kes rääkis palju uut ja huvitavat, kes mitte nii palju. Esimene külaline oli siis Linnar Viik, kes rääkis meile innovatsioonist. Teema oli huvitav ja Linnar Viik tegi oma esitlusega selle veel põnevamakas. Teda oli hea jälgida, kuna ta rääkis suure intusiasmiga ja arusaadavalt. Ta rääkis põhimõteliselt uute ideede kasutusele võtmisest. Kui ebaõnnestud, siis proovi veel, sest see ongi katsetuste rada. Ei tasu allaanda! Just need võidavadki, kes ei anna pärast esimesi vastulööke alla. Ta tõi palju elulisei näiteid oma teema kohta, mis mulle väga meeldis. Tema esitluse muutis veel eriliseks see, et ta meelitas just kui meid olema aktiivsed ja ärgitas meid tegema uusi, huvitavaid ja ühiskonnale kasulike asju. Järgmine külaline oli Mart Mangus. Tema esitlus oli väga interaktiivne. Me tegime grupitööd, meie ülesandeks oli teha oma mõeldud äriideedele SWOT uuring. See oli väga põnev! Lisaks rääkis noormees meile äriloomisest, ärivormidest ja millega ta ise hakkama on saanud või ei ole saanud. Ta oli väga laheda jutuga, viskas nalja ja võibolla kuna ta oli noorem kui teised esinejad siis ta tõmbas endaga paremini kaasa. Kolmas esineja oli Margus Ernits, kes rääkis meile Robootikast. Sain teada, et meie kool on väga palju võitnud Robootika võistlusi. Ta rääkis meile sellest, et puhta teooriaga ei ole palju teha, tuleb osata ka asju praktikas. Selle juurde tõi ta näite, kuidas Robootika ühendab matemaatika, füüsika kui ka loogilise mõtlemise. Samuti sain teada, mis asi on Robotex. See on nii öelda robtite jalgpall. Mul polnud ennem aimugi, mis asi see on. Inimene õpib terve elu! Loengus said osad inimesed lahendada ka ülesande, roboti andmetega. Ma oleks soovinud ka proovida aga ma polnud kahjuks piisavalt kiire ja ülesannet sai lahendada piiratud kogus tudengeid. Neljanda loengu viisid läbi Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Nad rääkisid Serveri võrguarhidektuurist. Kuna teema oli selline, millega ma pole kunagi varem kokkupuutunud ehk siis serverid ja sellega seonduv. Oli seda väga raske kuulata just keerulise terminoloogia poolest. Nad tutvustasid oma firmat Net Group, kus nad mõlemad töötavad. Nad rääkisid tänapäeva IT-st, kuidas see muutub spetsialistide jaoks üha raskemaks ja tavakasutaja jaoks aina kergemaks. Spetsialistide jaoks läheb raskemaks, sest tuleb haldada palju suuremaid objekte. Räägiti ka seda, kuidas tänapäeval tuleb teha aina vähem kaabeldus töid. See loeng meeldis mulle vast kõige vähem, sest see oli küllalt raskesti jälgitav ja oli palju juttu, millest ma aru ei saanud. Viiendaks oli meie ees Agu Leinfeld. See mees tegi minu lemmik loengu. See loengu teema pani mõtlema. Ta käsitles teemat, kui palju mõjutab infotehnoloogia ühiskonda. Ta rääkis kui palju on lühikese ajaga just IT pärast elu muutunud. Härra tõi välja väga palju aspekte, mis panevad mõtlema, mind kui infotehnoloogia tudengit. Mõned näited mõteainetest. Näiteks, mida rohkem me vajame, seda rohkem me vajame. Me peaks õpima ajaloos tehtud vigadest, sest info liigub paremini. Kui puuduvad eesmärgid, ei saagi olla edu. Kui su ainus töövahend on haamer, siis on kõik sinu jaoks nael. Neid oli veel mitmeid. See loeng oli ka veel selle pärast eriline, et ma sain oma kaustikusse märkmied selle loengu kohta kõige rohkem, kuigi ma tegin neid igas loengus ja hoolega. Kuues esineja oli Anto Veldre. Ta rääkis meile tööst arvuti-ikalduse tõrjerühmas. Tema loeng oli eriline just selle pärast, et ta ei kasutanud abivahendit nagu powerpoint. Kõik, mis loengus toimus oli meeldiv vestlus auditooriumi ja Härra Veldre vahel. Mulle meeldis loengu lihtsus. Mees oli nii huvitav, et keegi ei seganud loengut ja kõik kuulasid nagu üks suur kõrv. Lisaks kõigele mulle meeldis, et lõpuks tekkis mõnus küsimuste ja vastuste jada. Õhkond auditooriumis oli sel päeval enneolematult mõnus, tänu sellele mehele. Anto Veldre tõi väga palju näiteid ja rääkis oma kogemustest. Ta rääkis kuidas toimuvad küberrünnakud, kuidas talle meeldib saada uusi arvutiviiruseid ja kui lihtne on tgelikult täna päeval kübermaailmas, midagi halba teha. Viimane külaline oli Kalle Tammemäe, kes rääkis meile kõrgharidusest. Ta tutvustas põhjalikult TTÜ Kämpust. Rääkis erinevatest üritustest, mis TTÜs toimuvad. Rääkis, millised hooned siin on ja mis asub nendes hoonetes. IT Kolldežil ja Tallinna Tehnikaülikoolil head suhted ning tehakse palju koostööd. Lisaks rääkis ta veel online 24 tunni programeerimis võistlusest ja natuke ka Soome kõrgharidus maastikust. Vaatasime ka loengus erinevaid graafikuid ülikoolide kohta. Loeng oli küllaltki hariv, sellesmõtes, et mis võimalused meil on ja kuhu me satunud oleme. Kokkuvõteks võin öelda ,et õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" oli väga väärt aine. See aitas mul paremini aru saada, IT olemusest. Erinevad IT seotud inimesed jagasid oma väärt kogemusi ja teadmis. Asja tegi väga mahlakaks asjaolu, et igal esinejal oli tuua näiteid elust ja see aitas mõista kogu asjade käsitlust tohutult.

Õpingukorralduse küsimused Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Kui kukkusid läbi arvestusel tuleb end registreerida järelarvestusele, juhul kui õpid REV õppekohal tuleb tasuda nõutav tasu.

Järelarvestust võib teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.

Kokkuleppele tuleb jõuda õppejõuga ja tema esitab tingimused, kuidas toimub järelarvestus.

Tuleb registreeruda õppeosakonnas ja kui oled REV õppekohal pead tasuma rektori käskkirjaga kehtestatud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Järelarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal on kordussooritused tasuta. Riigieelarvevälisel õppekohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga.

Küsimus 5 Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Akadeemilisele puhkusele võib teisel aastal minna, tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel, lapse hooldamiseks ning muudel põhjustel (ainult alates teisest õppeaastast). Tuleb teha avaldus rektori nimele, mis vormistatakse rektori käskkirjaga (tervislikel põhjustel tuleb lisada avaldusele meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel lisatakse avaldusele kutse kaitseväe tegevteenistusse. Lapse hooldamise avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus). Maksimaalne puhkuse aeg on: Tervislikel põhjustel saab akadeemilisel puhkusel olla maksimaalselt 2 aastat Eesti kaitsejõududesse asumisel saab akadeemilisel puhkusel olla kuni 1 aasta Lapse hooldamisel saab akadeemilisel puhkusel olla maksimaalselt 3 aastat. Muudel põhjustel saab akadeemilisel puhkusel olla kuni 1 aasta

Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks, kui seda ei ole tehtud lõpetatakse puhkus automaatselt. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid, kuid muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.