User:Mpilvik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Maarja-Liisa Pilvik

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...

Kui külalisloengud keskendusid pigem aine nimetuse teisele poolele ehk erialatutvustusele, siis esimese loengu teema oli nimetuse esimene pool ehk õppekorraldus. Anti ülevaade sellest, mida iga endast lugupidav üliõpilane võiks teada: mitu ainepunkti tuleb semestris ja aastas sooritada, kuidas toimuvad eksamid, kuidas järeleksamid, mille eest, kui palju ja millal tuleb "tasuta kõrghariduses" maksta jne.

Teise loengu ehk esimese külalisloengu (31.08.) pidas riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kes on muuhulgas suurepärane näide n-ö akadeemilisest IT-inimesest, olles käinud nii Tartu Ülikoolis, EBSis kui lõpuks ka MIT-s. Viimase magistriprogrammi läbis Kütt põhitöö ja pere kõrvalt ning tõi sellega seoses välja, kui oluline on motivatsiooni ja efektiivsuse huvides leida õige kool ja eriala. Motivatsioon ja efektiivsus on õpingutes aga kriitilise tähtsusega, kuna inimese hea haridus on puhtalt ja ainult tema enda huvi. Oma akadeemilise teekonna kirjeldamisel rõhutas Kütt muuhulgas ka seda, et ehkki bürokraatiat on riigiasutustes (sh mitmetes ülikoolides) väga palju, on kasulik end sellega siiski kurssi viia, sest muidu võivad asjad minna nii, nagu ei taheta. Kütt kirjeldas ka arhitekti tööd, mis eelkõige tähendab keerukuse juhtimist mingis organisatsioonis. Süsteemiarhitekti töö sisust, tuleb tunnistada, oli mul varem üsna ähmane ettekujutus, mistõttu oli mõnevõrra üllatav, et üks põhilisi ülesandeid selles ametis on inimestega rääkimine ja nende veenmine.

Kolmandas loengus (07.09.) kõnelesid Kristel ja Marko Kruustük startup-maailmast ning enda seni edukaimast startup-ettevõttest nimega Testlio, mis on kvaliteetseid testijaid koondav ja vahendav platvorm. Kuna startupindus näib olevat pöörastel kiirustel (nii positiivses kui ka negatiivses suunas) muutuv ettevõtmine, mis neelab põhiosa inimese ajast ja rahast, on väga oluline, et idee, millega tegeletakse, pakuks päriselt huvi ning et sellesse suhtutaks kirega. Kruustükide puhul on selleks sütikuks eelkõige Kristeli kirg testimise vastu. Muuhulgas andsid Kruustükid loengu käigus väga hea ülevaate Eesti startupindusest ning erinevatest keskkondadest, mis alustavaid ettevõtteid aitavad ja meeleldi nõustavad. Ehkki startup-maailm näib üsna konkurentsitihe ja võistlushimuline, jäi loengust minu jaoks seega tooni andma mõneti hoopis üksteise toetamise ja koostöö tegemise oskus.

Neljandas loengus (14.09.) rääkis Lembitu Ling kui n-ö vanakooli self-made "süsadmin" oma 21-aastasest puhtast töökogemusest IT-valdkonnas eelkõige süsteemiadministraatori pilgu läbi. Minu jaoks jäi loengust kõlama see, et hea süsteemiadministraator on heas mõttes laisk, mis tähendab mh näiteks seda, et tark on rutiinseid tegevusi skriptida, vältimaks asjatut käsitööd. Ühtlasi ei pea hea süsteemiadministraator organisatsioonis kogu aeg pildis olema. See, kui ta pidevalt kontoris ei pea olema, tähendab, et ta teeb oma tööd hästi ja asjad töötavad. Seda on aga tööandjatel sageli raske mõista. Loeng andis üldse huvitava ülevaate nii Eesti IT-maastiku arenemisest viimase 20 aasta jooksul kui ka reaalses IT-töös tekkida võivatest konfliktidest või pigeminigi möödarääkimistest ja oli seeläbi usun, et praktiline käitumisjuhis nii tulevastele arendajatele, adminidele kui ka ettevõtete juhtidele.

Viienda loengu (21.09.) sisustasid Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes jätkasid mingis mõttes juba neljandas loengus esile tulnud praktilist liini, jagades näpunäiteid ja soovitusi tööturul toimetulemiseks ning mõistlike karjäärivalikute tegemiseks. Näiteks rõhutati kontaktide loomise olulisust ja töö otsimise puhul ettevõtte tausta uurimist, samuti kirjeldati erinevate tööandjate (nt riik) tüüpilisi käitumismustreid ja organisatsiooni tüübi spetsiifikast tulenevaid tüüpilisi miinuseid ja plusse. Nagu loengupidajate jutust ning Koltšanovi resümeest järeldus, ei tähenda mõistlikud karjäärivalikud tingimata ainult IT-valdkonna sisest planeeritud ning teadvustatud liikumist, vaid liikumine IT-sse võib toimuda ka teistest valdkondadest, samuti võib liikuda IT-st mingile sootuks teisele elualale. Valdkondade vahel liikudes võib mõistagi sattuda olukorda, kus asjadest räägitakse järsku hoopis teisiti, ent tähtis on saada erinevate alade spetsiifikast ja nendel aladel töötavate inimeste vajadustest aru. Samavõrd tähtis on osata enda ala spetsiifikat ja enda vajadusi teistele selgeks teha. Ainult seeläbi võib sündida viljakas koostöö, mis viib mingit ettevõtet või tervet ühiskonda edasi.

Kuuendas loengus (28.09.) keskendus Ivar Laur EMTA analüütikaosakonnast IT ja andmeanalüüsi suhetele, illustreerides seda maksu- ja tolliameti töö n-ö köögipoole näitel. Andmeanalüüsi eesmärgiks on sageli leida inimeste (või ettevõtete) käitumismustreid suure hulga erinevate andmete põhjal. Need mustrid peaksid olema objektiivsete otsuste tegemise sisendiks ja valikute tegemise toeks. Jällegi võivad aga tekkida käärid erinevate valdkondade oskuste ja vajaduste vahel. Sageli võib näiteks osutuda probleemiks see, et analüütik oskab andmetega suurepäraselt ümber käia ja teha uhkeid mudeleid, oskamata nendest andmetest tegelikult midagi otsida, samal ajal kui need, kel on mingi konkreetne küsimus, ei valda oskusi, et vastust andmetest kätte saada. Laur kõneles ka pisut EMTA töö tehnilisest poolest, mis on IT-st väga sõltuv (tarkvara, infrastruktuuri, ühenduste jpm toimimine). EMTA on Lauri sõnul IT-teenuse pakkujatele üsna tülikas klient, kuna vajab reeglina tohutult ressurssi (mis võib - tõsi küll - vahel tuleneda ka päringutegija oskamatusest/mõtlematusest).

Seitsmes loeng (05.10.) oli küberkaitse ja Jaan Priisalu päralt, kes on andmeturbega tegelenud juba üle 20 aasta. Oli huvitav tutvuda Eesti küberkaitse arenemise ajajoonega ja olulisemate verstapostidega. Paradoksina tõusid loengust esile kaks vastandlikku sõna: lihtsus ja keerukus. Lihtsusest kõneles Priisalu eelkõige digiallkirjaga seoses, kus ta nentis, et digiallkirja taustal olev süsteem peaks olema võimalikult lihtne (kombinatsioonide arv ei tohiks olla väga suur). Keerukuse mõiste, mis käis läbi ka teisest loengust, aga iseloomustab Priisalu sõnul aga küberkaitse lahinguvälja: andmed on justkui vastase nina all, aga keerukuse abil ära peidetud.

Kahendanda ja viimase loengu (12.10.) pidas Hedi Mardisoo, kes kõneles IT-st ja turundusest. Turundus peaks olema see, mis mingi toote või teenuse brändingu skeemis vastab küsimusele "kuidas?": kuidas jõuab toode/teenus ühiskonda? Teiste loengute kajana jäi ka Mardisoo loengust kõrvu organisatsioonis inimeste väärtustamine ja motiveerimine (sest kuidas müüa midagi, millesse ka müüjad ise ei usu või millest ei hooli?) ning eri vastutusvaldkondade koostöö arendamine organisatsiooni paremaks toimimiseks. See taandub taas oskuslikule kommunikatsioonile. Ka IT on mõistagi tänapäeva turunduse oluline osa, alates sellest, et see võimaldab nn Big Data analüüsi abil paremini tundma õppida oma sihtkliente, lõpetades sellega, et IT pakub tehnilisi lahendusi turunduse enda tegemiseks. IT roll on sageli suur ka tootearenduses, mis jõuab omakorda ringiga jälle brändingu ja turunduseni.

Läbiva mõttena jäigi (nii õppekorraldus- kui ka erialateemalistest) loengutest minu jaoks kõlama ehk koostöö tegemise ning sellega seoses väljendus- ja kommunikatsioonioskuse olulisus, seda isegi (või justnimelt eelkõige!) sellisel alal nagu IT, mida peetakse ehk stereotüüpselt omaette nokitsemiseks. Koostöö tegemine on vajalik nii organisatsiooni sees (nt arendajate ja adminide, IT-inimeste ja äriinimeste või IT-inimeste ja analüütikute vaheline teineteisemõistmine), organisatsioonide vahel (nt pankade koostöö ühise eesmärgi saavutamiseks) kui ka riikide vahel (nt üldise küberjulgeoleku tagamiseks). Ühtlasi võib rääkida laiemast valdkondadevahelisest koostööst ja ilmselt üha rohkem ka mingit sorti valdkonnaülesusest, inter- ja multidistsiplinaarsusest. Lisaks sellele, et IT- ja mõne teise valdkonna inimene peavad suutma end teineteisele selgeks teha, läheb tööturul ilmselt üha enam vaja inimesi, kes oskavad üht asja väga hästi, ent loovad ettevõttele (ja seeläbi ideaalis kogu ühiskonnale) ka mingit lisandväärtust, tundes ka mingeid teisi valdkondi. Kuna kaugõppes on palju neid, kel juba kogemusi mingilt teiselt elualalt, siis olid külalisloengud selles mõttes äärmiselt julgustavad ja motiveerivad. Samuti hindan kõrgelt praktilisi nippe ja nõuandeid IT-tööturul hakkamasaamiseks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on järele teha võimalik ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist . Korduseksamile pääsemise tingimused on määratud õppeaine programmi poolt , teisisõnu õppejõu poolt. Kordussooritusele tuleb registreerida ÕISis , klikates enda andmete lehel lingil "Kordussooritused" . Kordussoorituste ajakava on nähtav ÕISis . Korduseksamile peab registreeruma vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksamit . Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal ei maksa kordussoorituse tegemine midagi, tasulisel õppekohal (OF) tuleb maksta ühe kordussoorituse eest 20€ .

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Selleks, et saada vajaduspõhist õppetoetust, peab tudeng 1) olema sisse astunud 2013/2014 õppeaastal või pärast seda, 2) olema perekonnast, milles sissetulek ühe pereliikme kohta ei ületa 329 eurot kuus, 3) õppima täiskoormusega ja täitma õppekava täies mahus . Toetuse saamiseks tuleb riigiportaalis esitada vastav taotlus (soovitatavalt semestri esimesel kuul) . Kuna vajaduspõhise toetuse saamiseks peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava täies mahus , siis selleks, et käimasolevale semestrile järgneval semestril taotleda vajaduspõhist õppetoetust, peab tudeng selles semestris saama vähemalt 27 EAPd või kumulatiivselt teise semestri lõpuks vähemalt 54 EAPd.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus Koodi viimased 2 numbrid: 38 X = 22 Y = 27

Nominaalkoormuses peab õppekava täies mahus täitmiseks ning tasuta õppimiseks semestris sooritama aineid vähemalt 27 EAP eest. Puudujäävate punktide eest on ette nähtud õppekulude osaline hüvitamine suuruses 50 eurot ainepunkti kohta. Arve esitatakse täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril. Kui esimese semestri lõpus jääb täiest mahust puudu 5 ainepunkti (27-22), siis maksan teise semestri märtsikuus 5*50 ehk 250 eurot. Kuigi teises semestris on 27 punkti koos, siis aasta lõpuks ei tule kumulatiivselt kokku ikkagi 54 punkti ning järgmise õppeaasta oktoobris (e täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril) maksan esimesel semestril puudu jäänud ainepunktide eest veel omakorda 250 eurot. Kuna arve esitatakse aga järgmisel õppeaastal, siis küsimusest lähtudes pean vastama, et aasta lõpuks maksan ainult esimese semestri eest ehk 250 eurot, ent terve õppeaasta eest esitatakse lõpuks kokku kaks 250 euro suurust arvet.