User:Mrammo

From ICO wiki
Revision as of 23:46, 18 October 2016 by Mrammo (talk | contribs) (Essee)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Marite Rammo

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

Essee

Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus andis mitmekesise ülevaate erinevatest IT valdkondadest. Igas loengus käis meile rääkimas oma valdkonna spetsialist, kes rääkis oma kogemustest ja andis näpunäiteid, mida meie peaksime oma (IT)-karjääril arvesse võtma.

Esimene loeng [1] oli sissejuhatav, kus tutvusime käesoleva aine ning üleüldiselt IT Kolledži süsteemiga – õppekorralduse, õppekavade, hindamissüsteemi, stipendiumite, tehnoloogiliste lahendustega. Andres Septer rääkis lähemalt antud aine olulisusest ja andis õpinguteks kasulikke nõuandeid. Kuna tegu on minu teise kõrgharidusega ning olin varasemalt tutvunud ka ITK eeskirjadega, siis midagi väga uut selles loengus teada ei saanud ja seetõttu keskendun rohkem järgmistele lõikudele.

Teises loengus [2] käis meile rääkimas Andres Kütt. Tema silmaring ja oskused olid muljetavaldavad. Andres rääkis meile oma laiast hariduslikust taustast ja tarkvara arhitekti tööst täpsemalt. Juba ettekande alguses tundsin äratundmisrõõmu, kui Andres jõudis selleni, et on lõpetanud Tartu Ülikoolis matemaatilise statistika eriala. Olen minagi sama teaduskonna haridusega - lõpetanud matemaatika bakalaureuseõppe Tartu Ülikoolis. Ka tunded antud erialade vastu on meil sarnased, mõlemad tundsime, et see eriala ja kool ei olnud päris see õige. Kuna Andres on hiljem õppinud veel ka EBS-is ja MIT-s, siis tema kogemused on näidanud, et koolil ja koolil on suur vahe. See andis mulle motivatsiooni ja lootust, et ehk oli ka minul tegemist lihtsalt vale koolivalikuga ja ITK on äkki see õige, tuleb lihtsalt ise järele proovida, sest igale ühele sobibki erinev. Tarkvara arhitekti tööst mina varem midagi ei teadnud. Sain teada, et arhitekti töö on juhtida keerukust, seda võimalikult madalal hoida. Eesmärk on see, et iga asi, mida süsteemi lisada, lisaks minimaalselt keerukust. Ja väga oluline oskus arhitekti töös on inimestega arusaadavalt rääkimine. Suhtlemise teema käis üldse paljudes ettekannetes läbi ja jäi kõlama, et IT-inimestega on tihti raske suhelda, sest keeled on väga erinevad ja üksteist ei mõisteta.

Kolmandas loengus [3] rääkisid Kristel ja Marko Kruustükk meile start-upide elust ja olust. Räägiti üleüldiselt Eesti vingetest ja edukatest start-upidest ning nende enda loodud testimise start-upist nimega Testlio. Võib öelda, et see ettekanne oli tõeline unistuste täitumise lugu. Esiteks juba nende ühine elu, lisaks tööalane huvide kattuvus ja eduka ettevõtte üles töötamine. Nad rääkisid, kui oluline on, et oleks kõrval inimesed, kes toetavad ja aitavad. Üksi töötamine on raske, meeskond on väga oluline. Ka neil oli firma käima saamisel raskeid aegu, kuid kõlama jäi siiski positiivne. Nagu nad ka ise ütlesid, siis iga madalpunkt on uus võimalus ja tundub, et neid võimalusi kasutasid nad suurepäraselt ära. Esitluses oli tunda, et töö, mida nad teevad, ongi nende kõige suurem kirg.

Neljandas loengus [4] rääkis meile Lembitu Ling süsteemide administreerimisest. Tal oli algselt huvi hoopis keemia vastu, kuid elu viis teda tööle firmasse, kus hakkas tegelema hoopis administreerimisega. Samamoodi nagu Andres Kütt rääkis, et arhitekti töö ei paista tihti välja, siis ka Lembitu mainis mitu korda, et hea admin on nähtamatu, see tähendabki seda, et kõik töötab. Lembitu ei soovitanud kogu süsteemi täielikult enda peale võtta, kui süsteem töötab ööpäevaringselt, siis oleks vaja vähemalt 3 administraatorit, muidu pead kogu aeg olema valmis tööd tegema ja see on väga kurnav. Kui on aga mitu süsteemi administraatorit, siis tööülesanded peavad olema kokku lepitud. Lembitu pani veel südamele, et me ei teeks tasuta tööd, sest aeg on kõige suurem väärtus ja kui hakkad kellelegi midagi tasuta tegema, siis nad jäävadki iga järgmine kord sind paluma. Ka Lembitu rääkis suhtlusest arendajate ja adminnide vahel. Hea admin on partner arendajale, arhitektile ja ka firma juhtkonnale, kuid paraku esineb tihti siiski konflikte, sest üksteisest lihtsalt ei saada või ei taheta saada aru. Kuna olen ise hetkel valinud just administraatori eriala, siis oli see kahtlemata huvitav kuulamine.

Viiendas loengus [5] esinesid meile Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres rääkis IT tööturust, ta alustas sellega, et alati enne tööle minemist tuleb firma tausta uurida, näiteks kelleltki, kes seal juba töötab. Kuna kõige paremad tööpakkumised liiguvad eelkõige tutvuste kaudu, siis on oluline luua oma suhete võrgustik, soovitavalt juba ülikoolis. Eestis ei ole mõtet palgatõusu ootama jääda – seda tõenäoliselt ei tule. Kui tahad rohkem palka saada, siis tuleb järgmisesse töökohta edasi liikuda või lahkumisavaldus kirjutada, siis hakkavad teinekord asjad liikuma. Andres võrdles veel ka erinevates firmades töötamist. Kohati tundus, et näited läksid pisut äärmusesse, kuid see andis ettekandele just vürtsi juurde. Väikeettevõttes administraatori tööd ei soovitanud Andres teha, sest see tähendab, et oled üksi ja see on väga stressirohke. Ka eelmises loengus mainis Lembitu, et üksi süsteemiadmin olemine on väga kurnav ning soovitab võimalusel seda vältida. Lisaks, kui oled ainus IT-inimene firmas, siis inimesed eeldavad, et soovid parandada kõike tehnikaga seonduvat, ka kohvimasinat. Einar on taustalt üldsegi mittetehniline inimene. Tema rääkis meile ärist ja IT-st. Aastast 2011 on ta Scrum Master firmas, mille kaubamärk on Triobet. Sinna tööle minemist peab ta ka oma karjääri parimaks otsuseks. Nagu ka eelnevad esinejad rääkisid IT-inimestega raskest suhtlusest, siis ka Einar ei jätnud seda teemat puudutamata. IT ja ärimaailma inimeste vahel on samuti need probleemid, kuna keegi ei õpeta äripoole inimest aru saama IT-inimeste veidrast keelest ega IT-inimest mõistma äriinimeste pidevat otsuste muutmist ja rahulolematust. Antud olukorras peab olema paigas vastastikune austus. Einar rääkis ka sellest, et tänapäeva maailmas on nii palju võimalusi ja kunagi pole hilja midagi uut teha, võib vabalt liikuda muult erialalt IT-sse või just IT-st välja mõnele muule erialale.

Kuuendas loengus [6] oli esinejaks Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Kuna olen varasemalt analüüsi ja statistikaga veidi kokku puutunud, siis teema oli minu jaoks väga põnev. Ivar tegeleb riskianalüüsiga, uurib maksupettuseid ja teeb andmete analüüsi. Maksuamet, nagu ka palju teisi ettevõtteid, sõltub väga palju IT-st. On oluline, et olemas oleks kogu infrastruktuur ja ühendus, andmete analüüsiga saadakse firmas ise hakkama. Maksuamet üleüldse on IT sektorile keeruline klient, kuna nõuab võimsaid süsteeme ja lahendusi. Järjekordselt ei jäänud rääkimata ka erinevate alade inimeste vahelistest konfliktidest. Tihti paraku analüüsiga tegelevad inimesed ei saa aru IT spetsiifikast ning ka vastupidi. See tõi loengu lõpuks ka mõtte, et tööturul on väga hinnatud inimesed, kes mõistavad nii IT süsteeme kui ka analüüsi. Kusjuures antud idee pole üldse paha tulevikule mõeldes, sest minul on huvi mõlema vastu. Matemaatilise statistika ja andmete analüüsiga olen Tartu Ülikoolis küllaltki palju tegelenud, puudu on veel IT pool, kuid selleks ma ju IT Kolledžisse tulingi.

Seitsmendas loengus [7] rääkis Jaan Priisalu Eesti Vabariigi küberkaitsest. Jaan on olnud andmeturbes natuke üle 20 aasta. Jaan rääkis meile isikutuvastuse süsteemi tekkimisest ja arengust. Põnev arvamus oli ka see, et internetivalimised on finantsiliselt väga halb otsus, aga iseenesest ju väga tore asi ka. Ta kinnitas, et Eesti on küberturbes arengult väga kõrgel kohal. Väga oluline on meeskond, üksi ei tee midagi ja ideed võivad olla ägedad, aga kui realiseerida ei suudeta, siis ei ole midagi teha. Sõltume turvalisuselt palju ka naaberriikidest, kui neil hästi läheb, läheb ka meil hästi. Jaan tõi välja ka huvitava mõtte, et tema meelest maailma kõige parem krüpto tarkvara on Skype, kuigi võib-olla pealtnäha ei saa arugi, et tegu krüpto asjaga on. See näitab järjekordselt, kui arenenud meie inimesed IT valdkonnas on.

Viimases loengus [8] oli esinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Tema rääkis IT ja turunduse koostööst. Kõigepealt rääkis Hedi turundamisest üldisemalt. Turunduse teema on mulle väga oluline, kuna tegelen ise ettevõtlusega ja minu firmas on väga oluline hea reklaam. Kahjuks pean aga ütlema, et mingeid häid mõtteid esitlusest juurde ei saanud, võib-olla jäi teemakäsitlus natuke liiga üldiseks. Ka turunduses on väga tähtis roll IT-l, läbi IT on võimalik testida ja oma kliente tundma õppida, samuti ka turvalisuse, usalduse ja efektiivsuse olulisus. IT ja äripoole üksteisest arusaamiseks on vaja rohkem omavahel sõbralikult rääkida, siis toimivad ka asjad paremini. Tuleb püüda teineteise keelest aru saada. Lõpetuseks jäi kõlama mõte, et tänapäeval ei ole ettevõtet, kus ilma IT või turunduseta läbi lööks.

Peale igat loengut oli tunne, et see oli jälle kõige huvitavam loeng, sest kõik olidki tõesti huvitavad. Sain väga palju teada IT erinevatest valdkondadest ja olen tänulik, et selline aine mu kolmapäeva hommikusse sattus. Minu jaoks võib-olla kõige köitvam ja kaasakiskuvam oli ettekanne Testliost ja start-upidest. Mulle meeldis kuulata teiste inimeste elukogemusi, see tõstis motivatsiooni ja andis ideid, kuidas ka enda elu paremini toimima panna.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist [9]. Kordussooritus tuleb kokku leppida aine õppejõuga [10]. Arvestuse kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis [11]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [12]. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on arvestuse kordussooritus tasuta [13]. Kui oled tasulisel (OF) õppekohal, siis kordussoorituse tasu on 20€ [14].

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [15].

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [16]. Kui deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine asemel on tehtud mõni teine samas mahus valikaine, siis ei pea seda tegemata jäänud ainet tingimata sooritama.

RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve [17]. Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses [18].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [19]. Seega, esimesel semestril jääb puudu 2 EAPd ehk tasuda tuleb 100€ ja teisel semestril 7 EAPd ehk tasuda tuleb 350€. Sügissemestri arve esitatakse kevadsemestril ja kevadsemestri arve järgmisel sügissemestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel [20].

Viited