User:Msumla

From ICO wiki
Revision as of 17:15, 17 October 2015 by Msumla (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Margus Sumla

Esitamise kuupäev: 17.10.2015

Essee

Milleks õppida ja end harida? Selleks, et suurendada enda teadmiste hulka ja sellega tõenäosust ellu jääda. Ehk olla sellega kasulik vahest maailmale, ühiskonnale, naabrile? Laialt on levinud stereotüüp, et õppimisega kaasnevad ka suured rahanumbrid ja/või hea töökoht. See võib tõesti nii olla, kuid elu ei garanteeri meile midagi, peale selle alguse ja lõpu. Fakt on see, et inimene peab ennast tegutsemisvaldkonnas hästi tundma ja piisava kogemuste ja teadmiste kogunemise korral lisanduvad ka raha ja töökoht. Selle kohta on hea ütlus: "Tee tööd, siis tuleb ka armastus!".

Öeldakse, et edukus pole juhus, vaid on valik. Äärmiselt haruldane on luua midagi suurt, kallist ja tähtsat esimese katsega. Selle pärast on kool hea vahend alustamaks midagi suuremat, näiteks karjääri, sest liigutakse sammsammuhaaval ja tänu tähtaegade olemasolule on võimalik osade inimeste laiska iseloomu distsiplineerida. Õppeteekonnal tekib kindlasti tagasilööke ja motivatsioonilangust, aga teiste inimeste kogemuste baasil on nendega võimalik tegeleda ja isegi mõndasi ehk ennetadagi. Inimese vägi peitub tema peas, sest see juhib ju keha ja kui peas on asjad korras, siis küllap on eluski. Igale ülesandele, katsumusele või teekonnale on alati olemas kaks lähenemisviisi: raske ja kerge. Esimese puhul on inimene juba negatiivselt meelestatud ja elabki kogemust keerulisemalt läbi. Teisel juhul ollakse enesekindel ja keskendunud õnnestumisele, seega kulgeb kogu protsess vähema potensiaalikuluga ja seda on tegemise käigus võimalik nautida, mis on väga oluline. Teha tuleb ju ikkagi lõppkokkuvõttes seda, mis on südamelähedane, ja kui selle väiksemad sammud on keerulised, siis tuleb võtta neid kui hädavajalikku kogemust mitmekülgusest.

Mida õppisin ainest Õpingukorraldus ja erialatutvustus? Võtsin osa igast kui viimasest loengust, sest niivõrd keerulise erialaga tutvumisel, nagu seda on Infotehnoloogia süsteemid, ei tasu ühtegi võimalust teavet koguda mööda lasta. Selle teadusharu kohta on materjali tohutus koguses ja seda tekib igal järgmisel ajahetkel juurde. Pinnapealsed ja üldised teadmised saab kooli programmi järgi õppides kätte, aga kui tahta midagi enamat, milleski spetsialiseeruda, olla hea asjatundja, siis on tarvis: pühendumust, kirge ning aja ja kõige muu elus tähtsa ohverdamist veel tähtsama, eesmärkide nimel. Mul oli au viibida kokku kaheksas loengus, millest igaühest jäi tükike minusse. Äärmiselt huvitav oli kuulata suure ja laia IT valdkonna spetsialistide erinevaid lähenemisviise. Auditooriumil avanes iga kord võimalus küsimustele vastata ja külalistelt ise küsida ning ka soovitud teemadel diskuteerida. Kõik esinejad olid esmakursuslase mõistes tohutult suure kogemustepagasiga, seega tasus kõrvad kikkis hoida, sest piltlikult öeldes oleme meie alles sinna teel, kus nemad on juba käinud. Kuna iga inimene on enda tehtud otsuste tulemus, siis on ka elu keerdkäigud ja teed erinevad. Selle tõttu on universaalset valemit edukuse ja/või õnnestumise jaoks väga keeruline luua. Pigem on olemas teatud soovituslikud pidepunktid, mille raamidesse jäämisel on võimalik teha tarku otsuseid, näiteks teiste vigadest õppimine või eeltöö tegemine paremate tulemuste saavutamiseks.

Minu meelest jagas väga häid näpunäiteid, oskusest õppida ja enda elu korraldada, Eesti Infotehnoloogia Kolledži cum laude kiitusega vilistlane Elar Lang. Ta tabas noorukiea õppeedukuse probleemidele naelapea pihta ja teda oli väga lihtne kuulata, sest minu teekond on olnud mõneti sarnane tema omaga. Parima õpetuse annab inimene, kes räägib iseenda kogemustest ja veel parema, kui tal on tulnud ette ebaõnnestumisi ja on olemas kindel soov ennast parandada. Sellisel puhul on loomulik stiimul midagi muuta või parandada hästi tugev, ja sihikindlat inimest ei ole lihtne peatada - motivatsioon, see on edasiviiv jõud ja peaks olema prioriteet. Samas, ei saa kohe uisapäisa ka suurt unistust jahtima minna. Pigem tuleks teha plaan, püstitada esialgu väiksemaid eesmärke, mis tuleks alati lõpule viia. Mittesoovituslik on oodata näiteks mõne projekti lõpuleviimisega, kuna oskusi jääb väheks. Töö tuleks siiski lõpetada olemasolevate vahendite abil, ja nii hästi, kui suudetakse. Alles siis saab kogeda rahulolu, mida pakub täielik õnnestumine ja õppida tundma rõõmu ka pisematest sooritustest.

Öeldakse: "Teed rohkem, jõuad rohkem!". Need, kes võtavad oma elult viimast, teavad kindlasti, mida eelnev tsitaat tähendab. See kirjeldab järjest efektiivsemaks muutuva inimese elulaadi, kes oskab oma aega planeerida ning on osav ja ettevõtlik igas olukorras, mida elul talle pakkuda on. Üldjuhul tunneb eelnevale kirjeldusele vastava inimese esmamulje järgi ära. Enamused, kes erialatutvustuse aine loenguid külastasid jätsid mulle edukate IT spetsialistide mulje ja mitte keegi neist ei vastanud tüüpstereotüübile, mis kirjeldab antud eriala inimesi omaette hoidvatena, kummalistena, vahel antisotsiaalsetena ja lausa "friikidena". Selline oli infotehnoloog aastakümme-kaks tagasi, kui vaid teadlased sellega tegelesid. Tänapäeval on IT põimitud väga paljude eluvaldkondadega ja üha enam vajatakse mitmekülgsemate erinevatest valdkondadest oskustega töölisi ja juhte, mis oli ka loengutes läbivaks teemaks. Süsteemi administraator Taavi Tuisk selgitas enda ameti eripära multifunktsionaalsuse näite abil, sest see nõuab mitmeid oskusi: tugev stressitaluvus, leidlikkus, tervislik paranoia, programmeerimisoskus, arvutamisoskus jne. Samuti meeldis mulle väga Targo Tennisbergi etteaste, milles oli palju kasulikku näiteks programmi koodi kirjutamise telgitagustest. Ta juurdles programmeerimist kui keerukat meeskonnatööd, mis sisaldab testimist, dokumenteerimist, skriptimist jms. Viimases loengus esines peamiselt Oliver Kadak ja pisut vähem vanameister Oleg Bogdanov. Nende esinemine aitas mõista infotehnoloogiat kui andmekogumise vahendit ja sellega seonduvat laiemalt: äärmiselt huvitav ja mõtlemapanev teema, millest sünnib palju spekulatsioone globaalse tuleviku suhtes.

Kokkuvõtteks tahan mainida Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine vajalikkust esmakursuslase õppeprogrammis, sest mitte kõik ei ole asunud õppima infotehnoloogiat, sest nad seda jumaldavad või tahavad saada selles parimaks. Tudengid, kes ei ole veel kindlad, kuhu suunda liiguvad, saavad sellest ainest piisavalt vajaliku koguse informatsiooni, et jõuda selgusele, kas nad tahavad IT erialaga tegeleda, ja kui tahavad, siis millega täpsemalt. Minu huviorbiiti jäi tarkvara testimise ja -kvaliteedi osatähtsus IT turul, mida esitles Kert Suvi. Maailmas ei ole see veel kuigi populaarne ja veel vähem Eestis, seega usun, et sellel võib olla tulevikku, kui seda piisavalt teatud sihtgruppidele teadvustada.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

1) Arvates aine õpetamissemestrist on võimalik arvestust järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani. [1]

2) Normaaltingimustes kordussooritusele regitsreerimine toimub antud aine õppejõu kaudu. [2]

3) Kordussooritusele registreerumine toimub ÕIS (Õppeinfosüsteem) keskkonnas. [3]

4) Kordussoorituse tähtaeg planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. [4]

5) Riigi finantseeritaval õppekohal ei ole kordussoorituse tegemine tasuline. [5]

6) Kordussooritus maksab REV/OF õppekohal õppijale €20.-. [6]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastused

Neli tegevust, mis tuleb teha enne punase joone päeva:

1) Valitud ained tuleb õppeosakonnas registreerida. [7]

2) Õppur kohustub koostama ja kinnitama Õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava. [8]

3) Kordussooritused tuleb ära teha enne ülejärgmist semestrit, arvates aine õpetamissemestrist. [9]

4) Kõik akadeemilised liikumised peavad olema tehtud. [10]

Eksamil saadud hinnet on võimalik parandada ühel korral kahe semestri jooksul ja lõpetamisel läheb akadeemilisele õiendile kirja tulemusliku ja esialgsest kõrgema hindega kordussoorituse tulemus. [11]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

Iga puudujääv EAP on väärt €50.-, seega ühe semestri minimaalse 27 EAP puudujäägist tuleb lahutada olemasolevad EAPd. Antud õppeaastal on puudujääk 12 EAPd, seega esitatav arve on €600.- suurune.

Viited