User:Mtammeka: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
Line 8: Line 8:


Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.
Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos.
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe vastav sissejuhatav loeng eelnevale palju uut ei lisanud. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref>
Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.<ref name="loeng1" /> Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. <ref name="loeng2">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e Õpingukorraldus ja erialatutvustus (8.10.2016)]</ref> Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline. <ref name="õpingukorraldus_päevaõpe">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord (24.08.2016)]</ref>
.....
.....
see osa on pooleli<br>
see osa on pooleli<br>

Revision as of 21:43, 17 October 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Madis Tammekänd Rühm: DK12
Esitatud: N/A

Essee

Erialatutvustuse aine oli minu jaoks esimene kokkupuude õppeformaadiga, kus loengud on varasemalt salvestatud ning nende läbivaatamine käib oma valitud tempos. Esimese loengu meeldejäävamaks osaks oli rektori kohusetäitja Peeter Lorentsi inspireeriv tervitus, lisaks sai sissejuhatava ülevaate praktilistest teemadest, sh. esmakordne ÕIS-i sisselogimine, ISIC kaardi tellimine ja kasutamine uksekaardina ning maja lahtiolekuajad.[1] Teine loeng jätkas õppekorralduse teemat, lisaks Kristjan Karmo praktilised näpunäited käesoleva aine sooritamiseks. Loengu toon oli üldiselt julgustav, kõrva taha jäi soovitus raskematele ainetele - matemaatiline analüüs, füüsika, Java, loogika ja algoritmiteooria - varakult suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks avalike loengute kuulamune, automatiseerimine jne. [2] Päevaõppe lektor A. Septer lisas eelnevale, et EITK liitumine TTÜ-ga on 80% tõenäoline. [3] ..... see osa on pooleli
Andres Küti loeng. [4]

K/M Kruustüki loeng [5]

Lembitu Ling'u loeng. [6]

Andres Septeri ja E. Koltšanovi loeng. [7]

Ivar Lauri loeng. [8]

Jaan Piirsalu loeng. [9]

H. Mardisoo loeng. [10]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?[11]

Vastus Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumine toimub ÕISis, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[12] Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.[13]


Küsimus 2 Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?[11]

Vastus Enne punase joone päeva tuleb deklareerida ained, korraldada akadeemiline liikumine, deklareerida lõputöö, esitada VÕTA avaldused. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[12]


Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 20EAP. Y = 22EAP.[11]

Vastus Tasuta õppimise piir on 27EAP semestris. Arve ühe puuduva EAP eest on 50€ kumulatiivselt. Antud näites jääb sügissemestris puudu 7 EAP-d, kevadsemestris jääb puudu lisaks 5 EAP-d, kokku 12EAP-d. Arve sügissemestri eest on seega 7 * 50 = 350€ ja kevadsemestri eest 12 * 50 = 600€. [1]

Viited

TODO