User:Mtooming

From ICO wiki
Revision as of 15:27, 6 November 2012 by Mtooming (talk | contribs) (→‎Erialatutvustuse aine arvestustöö)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Mait Tooming
Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

Essee - Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud

Esimene loeng [1] - „Õppekorraldus ja sisekord“ - oli väga praktiline. Inga Vau andis põgusa ülevaate Eesti kõrgharidusruumist – haridussüsteemist, seadusandlikust raamistikust, väike ülevaade IT Kolledžist. Indrek Rokk andis ülevaate IT kolledži füüsilisest poolest, tegutsevatest klubidest nii maja sees kui väljas. Tutvustas ainet Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ , kus hakkavad esinema käima erinevad IT-alade spetsialistid, enamik neist IT Kolledži vilistlased, kirjeldati arvestuseks vajalikku kodutööd. Tutvustati õppekorralduse eeskirja, akadeemilist kalendrit, ÕIS-i, ainete deklareerimisest, õppekoormusi; räägiti õppemaksust, eksamitest, hindamisest, tehnilisest tugisüsteemist, suhtlemiskanalitest, TTÜ raamatukogu kasutamisest. Merle Varendi rääkis tagasisidest kooli kohta ja andis lühiülevaate stipendiumistest ja Erasmus-programmist. Haridustehnoloog Marko Puusaag andis ülevaate e-õppe keskkondadest Moodle, Wiki. Sõna sai ka üliõpilasesinduse esindaja, kes rääkis organisatsioonist ning septembrikuu tudengiüritustest. Kõlama jäi väga õige mõte, et õppimine peab olema õppija, mitte kooli asi.

Teises loengus [2] rääkisid Skype’i Helpdeskist Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Skype’i Helpdesk on suunatud nii sisse kui väljapoole. Tööajagraafik on mõistlik, ei pea kellaaegadest minutitäpsusega kinni pidama, mis annab hea võimaluse koolis käia. Võimalik töötunnid hiljem tagasi teha. Eestis on suurim Skype’i arenduskeskus. Töökohtade vajadus kasvas Microsoftiga liitudes, hetkel otsitakse põhiliselt arendajaid. Uut töötajat ei visata „külma vette“, korralik väljaõppeprogramm ja ka tugi tööl. Helpdesk on oluline tugistruktuur igas suures firmas, ilma selleta ei saa (firmas kus kasutatakse arvuteid). Eesmärgiks on aidata kõikide erinevate probleemide puhul arvutitega. Võimalus on inimesi aidata tehnoloogilist laadi küsimustes. Suhtlemisoskus on oluline, peab oskama suhelda. Uute kontaktide loomine läbi klientide on kasulik tulevikku vaadates. Helpdesk on hea sissejuhatus süsteemi administraatori kohale, seal saab õppida firma alustalasid tundma, mis annavad head edasiliikumisvõimalused. Arvatakse, et Helpdesk on tulevikus naiste pärusmaa ja palgad on siis nagu õpetajatel. Pereväärtused on Skypes kõrgel kohal, lisaks sellele toimuvad igasugused üritused.

Kolmandas loengus[3] rääkis Janika Liiv subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Jaanika Liiv teeb Ruby on Railsis veebirakendusi. EITSA-sse minnes ei teadnud Janika Liiv IT-st midagi. Ta liitus kohe robootikaklubiga, sai sealt palju tuge edaspidiseks. Janika peab programmeerimist loovkirjutamiseks, tegemist ole ehitajatega vaid pigem on tegu filmi stsenaristidega - tuleb teha tarkvara, mida kasutajad saavad kasutada intuitiivselt ilma juhendeid lugemata, sest see motiveerib kasutajat. Programmeerimiskeelel Ruby on oma kogukond, see on selleks et üksteist aidata. Kogukonda kuulumine ei tähenda, et muid keeli ei ole vaja teada. Janika Liiv üritab murda steretüüpe IT-s, et naine on ebakompetensem kui mees, tuues näiteid tulemustele põhinevalt. Grupis, kus on naisi ja mehi samapalju, on tulemused mõlemal poolel võrdsemad, võrrelduna sellega, kui ühte osapoolt on rohkem. Igal inimesel on oma negatiivne stereotüüp, see avaldub erinevates keskkondades. Lihtsad lahendused sellele puuduvad. Tegeleb vabal ajal Rails Girlsiga, töötoad Rubys programmeerimiseks algajatele naisterahvastele.

Neljandas loengus[4] rääkis Andres Septer IT tööjõuturust. Riistvaraga äritsevad firmad ei ole mõistlikud valikud kandideerimiseks, sest seal on ebamõistlikult suured konkursid. Ettevõtetes on äripool ja tehnikapool. IT-pool on teenindav personal ja äripool on see, kes raha sisse toob. Suuremates firmades jaotab valdkonnad kolmeks: bürokraatia-IT, IT-tugiteenus ja äri-IT. Viimasesse kuulumine võiks olla eesmärk, sest seal on enamasti suurim palgatase. Tekib küsimus, kas olla generalist või spetsialist? Alguses on mõistlik generalistina toimetada. Hea valik oleks mõnes väikses firmas süsteemi administraator, et näha kuidas firmas asjad toimivad. Üleüldse spetsialiseerumisega ei tasu üle pingutada, sest Eesti on väike ja ei pruugi eelneva oskusega enam siin tööd leida. Välismaal on spetsialiseerumine mõistlik. Nii Maksu-ja Tolliameti kui Playtechi töökogemus näitab, et koormus on riigisektoris kindlasti madalam, nagu ka töötasu. Samas saadakse ikka seda, mille eest makstakse. Riigiametites on liiga palju ebakompetentsust.Need keskkonnad, mis on kliendile mõeldud ja peavad töötama kliendil, on üldjuhul Linuxis.

Viienda loengu[5] pealkirjastas Martin Paljak pealkirjaga „Töö IT sektoris: Karma ja internet“, tegemist on vabakutselisega (freelancer). Ta rõhus sellele, et internetis kellegagi suheldes ei ole tihtipeale suhtlejatel aimu, kes vastas on (doktor, coca-mees jne). Räägiti avatud lähtekoodiga asjadest internetis. Lektor vaatas viltu töökogemusele omaaegses Webmedias - ainus, mis seal head meelt tekitas oli vaade Pläsku aknast Tartule. Selle töösuhte lõpetamisest saadik on ta vabakutseline, tehes nn tuletõrjuja tööd (Helpdeski-laadset), lahendas näiliselt lahendamatuid probleeme, näiteks kui kuskil miski totaalselt kinni jooksis ja keegi enam midagi teha ei osanud. Head juhtideks pidas ta neid, kes valdkonnast ise ka midagi jagavad. Martin Paljak räägis ka oma kogemusest ja ajast (2003), mil olid ID kaardi ühilduvusprobleemid Linuxiga, kuid selle kallal nokitsedes sai ta probleemist jagu. Sellest ajast on ta tegelenud ID kaardi temaatikaga. Kutsub vabakutselisust karmaks ning peab kasiinomängude maailma karma suhtes valeks valikut. Märksõnadena tõi ta välja spetsialiseerumise ja generaliseerumise, soovituseks harmooniline tasakaal.

Kuuendas loengus[6], pealkirjaga „Tere tulemast Ignite maailma“, rääkisid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Ignite on kvaliteetseid tarkvaralahendusi pakkuv ettevõte, mis aitab klientidel saada ärilist väärtust läbi IT-süsteemide. Ignite töötajad aitavad leida seda osa, mis äritegevusele tulu toob. Ignite kaardistab ärivajadused ja teeb tarkvara arendust läbi väärtuspõhise analüüsi. Rene ettekanne sisaldas ettevõtte agiilse tarkvaraprotsessi lahtirääkimist. See on protsess, mis on üles ehitatud tsüklilisele arendusmeetodile. Igas tsüklis tehakse tarkvara osade analüüs, dokumentatsioon koostatakse töö käigus. Omavaheline suhtlemine ja hea meeskonnatöö on oluline, ei nokitseta kuskil oma ette. Ei ole tavaks teha nimekirju asjadest, mida on vaja teha. Arendajad suhtlevad ise klientidega. Ignatija ootused IT spetsialistile: arenguvõimelisus, produktiivsus, mõtlemisvõimelisus, oskus töötada meeskonnas ja hea suhtlemisoskus. Sisemine (tahtmine just seda tööd teha) motiveeritus on oluline. Põnevad olid mängud, mille eesmärk oli näidata etteantud ülesande lahendamisel hea meeskonnatöö olulisust ning protsessi kui sellise arengut.

Seitsmendat loengut[7] – „Testimine ja tarkvarakvaliteet“, pidas Kristjan Karmo, ehitades loengi üles müütidele ja nende ümberlükkamisele. Müüt nr 1:“Arvatakse et testimine on igav“. Hinnangud pärast esimest aastat: „Palju lahedam on teiste töös vigu otsida kui ise arendada ja vigu teha“. Ettevõte tegeleb ainult testimisega. Testijad liiguvad firmast firmasse ja omandavad kogemusi. Müüt nr 2: „Arvatakse et testimistöö on jõukohane igale sekretärile“. Paraku selleks peaks talle ettevalmistama testiplaani, kirjutama testilood, peab hindama süsteemi kaetust jne. Müüt 3:“Testimine on algajate arendajate töö“. Testimine on tõesti hea võimalus süsteemiga tuttavaks saada, aga see ei ole väga usalduväärne. Müüt nr 4: „Testijaks hakkab see, kes programmeerijana läbi kukub“. Saamatud arendajad ei sobi ka testijateks, testimiseks on vaja tunda taustsüsteeme ja äri seal ümber. Testija peab nägema asju suures pildis. Müüt 5: „Testija on alati kõiges süüdi“. Testija leiab viimasel hetkel vea ja kõik ülejäänud meeskond veab näo viltu. Kuigi tegelikult on see positiivne, et viga leiti. Testijad ei tee vigu süsteemi juurde. Müüt 6: „Testimine on kallis ja mõttetu rahakulu“. Kiputakse säästma esimesena testimise pealt. Teisalt kui palju siis vead maksavad? Viimaste valimiste, e-rahvaloendusel jne infosüsteemi probleemid. E-rahvaloendusel oli vigu, mis oleks võinud testimisel üles leida. Eestis ei ole teada palju need vead siis maksma läksid. Reaalsed kulud võivad olla päris suured.

Kaheksandas loengus[8] rääkis Siim Vene Põhja-Eesti regionaalhaigla IT-poolest. Tehnoloogiat on vaja selleks, et võita aega. Tehnoloogia aitab paremini kasutada inimressurssi. Digitaalne haiguslugu hõlbustab arstide tööd. Wifi haiglatesse viimine on aidanud patsiendil oma mõtteid mujale haigustest suunata ja isegi tööd teha, et elu seisma ei jääks. Samas ei tohi jätta tähelepanemata mõjusid, kui tehnika ei tööta ja millised on tagajärjed. Probleemidena tõi ta välja erinevad probleeme spetsiifiliste meditsiiniaparaatidega, millel puudub uus tarkvara ja vana rakendus ei tööta veel uuel operatsioonisüsteemil või vastupidi, et nt viirusetõrje ei tööta vanal Win 98-l. Pidevalt tuleb ette haigla eelarve, seetõttu miski kogu süsteemis kogu aeg kannatab. Pilootprojektina on käsil tahvelarvutitel haiglate infosüsteemi meditsiinitöötajatele kasutavaks tegemine, et ei peaks oma kabinetti tormama kui on vaja infosüsteemidele ligi saada. Tuleb tegeleda tahvelarvutite markeerimisega, et need „kuskile jalutama ei läheks“. Samuti on hetkel toimiv identiteedihalduse projekt - kui inimesega tehakse tööleping (personalitöötaja sisestab andmed) tekib vastavalt isikul ligipääs haigla kolmele ühendatud infosüsteemile. Töölepingu lõpetamisel lõpetakse ka vastavad ligipääsud.

Teemad olid huvitavad ja kaasahaaravad, ilmselgelt on tegu inimestega, kes teevad seda tööd, mis neile meeldib, mida nad naudivad ja millesse nad ka palju aega ja energiat panustavad. Ettekannetest kumas läbi, et nõrga suhtlemisoskuse, meeskonnatöö ja arenemisvõimelisusega on kaasajal raske IT sektoris tööd teha.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile pääsemise tingimused, saad teha põhieksami ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu. Eksamikorralduse määrab õppejõud. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. RE õppekohal on korduseksami sooritamine tasuta. REV õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 eurot.
Õppekorralduse eeskiri 5.2.
Õppekorralduse eeskiri 5.3.
Vastused korduma kippuvatele küsimustele: 8. Kuidas pääsen kordussooritusele?
Vastused korduma kippuvatele küsimustele: 7. Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele on võimalik minna esimesel aastal tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel ja lapse hooldamisel. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Lapse hooldamiseks on võimalik puhkust taotleda kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (maksimaalne akadeemiline puhkus). Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud teha eksameid ja arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus.
Õppekorralduse eeskiri 5.3.
Õppekorralduse eeskiri 6.1.
Vastused korduma kippuvatele küsimustele: 7. Eksam/arvestus ebaõnnestus. Kas saan järgi teha?
Vastused korduma kippuvatele küsimustele: 9. Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust?
Vastused korduma kippuvatele küsimustele: 10. Kas saan akadeemilise puhkuse ajal teha eksameid/arvestusi?