User:Mvilland

Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ aine ülesehitus oli teistsugusem kui see, millega tudengid võib-olla tavaliselt harjunud on ja just see oligi see, mis mulle selle aine puhul meeldis, et iga kord rääkis hoopis keegi teine kui eelmine kord ja hoopis teistsugustel ent huvitavadel teemadel. Iga eelnev loeng täiendas järgmist.

Esimeses loengus räägiti õppekorraldusest üldisemalt ja sisekorra eeskirjast. Lektoriteks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Teemadeks olid tudengi õigused ja tudengi kohustused, õppekava ja selle täitmine, õppekoormus, stipendiumid, tasuta kõrgharidus jms. Ühesõnaga räägiti kõigest sellest, mis on nii öelda õppimise tehniline pool IT Kolledžis. Ühtlasi jagas Inga Vau ka häid soovitusi kuidas edukalt õppida.

Margus Ernitsa antud teine loeng „Õppimine ja motivatsioon“ keskendus eelkõige õppimisega seotud põhiprobleemidele, nende tekkimisele ja kaasnevatele tagajärgedele. Teema puudutas ka selliseid valdkondi nagu õppuri eetikakoodeks ja viitamine. Õppetöö edukuse aluseks nimetas lektor õppejõu ja tudengi vastastikust motivatsiooni. Tudengi motivatsiooni puudumine võib viia ühtlasi ka akadeemilise petturluseni nagu on seda spikerdamine või plagiaadi esitamine. Rõhutati seda kui oluline on korrektne viitamine, seda eelkõige lõputöö kirjutamisel. Korrektset kirjutamist ja viitamist soovitati rakendada juba õppetöö algusest saati. Lisaks sellele jagas õppejõud praktilisi nõuandeid õppimiseks nagu seda tehti ka esimeses loengus.

Kolmandas loengus „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ rääkis Linnar Viik mida tähendab innovatsioon ning kuidas innovaatiliselt mõelda. Eelkõige jäi loengust meelde see, kuidas lektor käsitles innovatsiooni kui uue idee kasutusse võtmist. Eriti rõhutas ta, et innovaatiliselt tuleks mõelda nii infotehnoloogia valdkonnas kui ka suuremas plaanis ja igapäeva elus, sest infotehnoloogiaga on tänapäeval seotud peaaegu kõik elu valdkonnad. Meeldis tema arvamus, millega võin kahe käega nõustuda, et „väljaspool kasti“ mõtlemine peaks olema rohkem soositud ja samas ka seejuures eksimine, sest ükski edukas ja püsivajääv produkt/teenus ei sünni esimese versiooniga. Alati on mingisugne algne idee, millest tihtipeale areneb hoopis teistsugusem toode või teenus välja, mis samas tihtipeale ongi üldse parem ja mõistlikum kui esialgne variant.

Neljandas loengus „IT-profid küberpättide vastu!“ rääkis Tarmo Randel küberkuritegevusest. Põhiline sõnum seisnes selles, et iga uue leiutisega või uue teenusega kaasneb alati olukord, kus inimesed kipuvad liigituma kahte tüüpi: on need, kes näevad potentsiaali korda saatmaks head ning on need, kes näevad lihtsat võimalust raha teenimiseks teiste pealt. Lektor rääkis erinevat liiki küberkuritegevustest nagu näiteks identideetivargusest, ’’carding’’ jne. Üldiselt võib kõiki neid tegevusi seostada andmevargusega.

Viiendas loengus, kus teemaks oli „Elufilosoofia ja IT Eestis“, kõneles Andres Käver. Loengus võrdles lektor seda, mida me koolis õpime, ja nii öelda „päriselu“ praktikat. Ta võrdles kooli matemaatika olümpiaadiga. Minule kui arenduse õppekava tudengile jäi eriti meelde see kuidas rõhutati, et tööpraktikas on kõik ülesanded ja probleemid, mis ettetulevad, palju keerukamad ja hoopis teistmoodi. Keerukus seisneb just selles, et projektide töömaht on kordades suurem kui kooli väikestes ülesannetes , mille ära lahendamine võib võtta ainult paar tundi näiteks. Üks hea soovitus, mille Andres Käver andis, on see, et alustatud projektid tuleb alati lõpuni viia ja sellisel viisil, et ka hiljem mõne aja pärast projekti juurde tagasipöördudes ise ka aru saaks, mis koodi on kirjutatud ja mida see tähendama peaks.

Kuuenda loengu teemaks oli „Skype NOC Monitoring“, millest rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loengus räägiti sellest, mis see „NOC (Network Operation Center) üldse on ja milleks see on vajalik ning ka monitooringu tehnilisest poolest. Sain teada seda, et nemad on just need inimesed, kes jälgivad, et kõik töötaks ja sujuks tehniliselt korrektselt ning kui on mingi probleem või viga süsteemis, siis seda aitab leida ja lahendada nende meeskond. Jäi meelde see, et mida suuremaks asi (teenus, projekt, programm vms) kasvab, seda rohkem on vaja tegeleda monitooringuga, sest kui sellele mitte rõhku panna, võib tulevikus olla suur probleem leida nii öelda heinakuhjast see väike nõel, mis paksu pahandust põhjustab.

Seitsmendas loengus oli iseäranis huvitav ja teistsugune teema – „Kuidas saada superstaariks?“. Seda kandsid ette Ats Albre ja Helen Piirsalu. Alguses räägiti sellest, mis on tarkvaraarendus ja kuidas see reaalselt välja näeb Nortali näite puhul. Loengu põhiline sõnum seisnes selles, et ainult õppimisest ei piisa, et saada heaks IT-valdkonna spetsialistiks. Kõige tähtsamaks pidas Ats Albre kogemust, millega võin ka ise nõustuda. Heaks nõuandeks pean ka seda kui soovitati alati teha natukene rohkem kui minult oodatakse. Viimases ehk kaheksandas loengus rääkis Merle Liisu Lindma, kelle ettekanne kandis pealkirja „Life is an Attitude“. Tema loeng käsitles suhtumist nagu seda võib inglisekeelsest pealkirjast järeldada. Meeldis see kuidas ta soovitas aeg-ajalt mõelda sellepeale, et kas see, mida ma teen või see, kus ma oma eluga olen, on ikka nii nagu ma tahaks, et oleks ja kui ei, siis kuidas ma saaks progressi muuta ikka positiivses suunas. Väga palju kattus antud teema viienda loengu teemaga, kus arutleti üldisemalt elufilosoofiast ning ka teise loenguga, kus käsitleti motivatsiooniteemat.

Kokkuvõtteks võin julgelt väita, et õppeaine oli mulle isiklikult väga kasulik. Silmaring laienes suuresti, sest teemasid ja valdkondi oli palju, millest kõneldi. Aine oli huvitav ja hariv. Sain palju kasulikke ideid ja nippe ning ka motivatsiooni, et edasi pürgida sel raskel teel saamaks spetsialistiks selles suures ja laias valdkonnas nagu seda on infotehnoloogia.