User:Oloiko

From ICO wiki
Revision as of 09:53, 19 October 2011 by Oloiko (talk | contribs) (Vastus)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Olga Loiko
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustus tegelikult koosnes 8. longust, kuid kahjuks esimesele ei saanud tulla isiklike probleemide tõttu ja salvestust ka lahti ei saanud. Selle kursuse jooksul on külastanud meie auditooriumi nii IT Kolledzi õppejõud/lektorid ja ka muust maailmast inimesed, kes suutsid avada minu silmaringi.

Loengut nr 1 pidas IT Kolledźi õppejõud Liinar Viik teemal "Innovatsiooni olemus ja juhtimine". Milles rääkis uutest innovatsioonidest ja kuidas nad tegelikult sünnivad. Kujutame ette, et kaotame riigikoodid ära ehk saame helistada ühtse hinnaga kogu Euroopa Liidus. Kõik ELiidu kõned on üthse/kohaliku hinnaga. See oleks väga innovaatiline ja Euroopa digitaalne turg juba püüdleb selle poole. Innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine. Innovatsioonideks on ka näiteks elektriauto, 3D, roheline energia, e-õpe, e-hääletus ja igasugused uued tehnoloogia rakendused. Innovatsioon ei pea olema radikaalne vaid võib olla ka intrementaalne ehk toode on natukene parem, kui eelmine sama toode. Näiteks sama auto kulutab natukene vähem kütust saja kilomeetri peale. Asjad võivad olla innovaatilised nt toote, teenuse, protsessi või materjali suhtes. Innovatsiooni ja uuenemisvõimet soodustav keskkond koosneb kultuurist ja väärtustesst, struktuurist ja protsessidest, väärtustamisest ja hindamisest, inimestest ja nendevahelistest suhetest. Õppejõud suutis suurepäraselt õppureid ennast kuulama panna. Mind haaras ta ka kaasa, kuna esitlusviis oli väga hea. Oma energiaga täitis ta kogu saali ja inimesed lihtsalt tahtsid teda kuulata.

Loengus nr 2 külaliseks oli IT Kolledźi vana õpilane eks vilistlane Mart Mangus. Tema esitas sellist huvitavat teemat nagu "Ideest teostuseni". Loeng oli sellest, millest alustada, millega arvestada, kui soovisd teha oma ettevõte. Kui paljudel inimestel on tekkinud üldse mõte, et võiks avada oma firma?. Mõttega, et just selle ideega võidan turu ja saan rikkaks. Oma ideid tuleb jagada sõpradega, äkki neile meeldib ka see ja nad soovivad aidata nö viia teostuseni seda. Paljud inimesed, kellel on mõni hea idee, arvavad, et see on nii hea, et ei tohi sellest kellegile rääkida. Sellise mõtlemise puhul jäävad väga palju head ideed teostamata. Ainult ideest on vähe kasu - teostus on tähtsaim. Olulised on ka oskused. Kui ettevõtlust alustada ei tohi toppama jääda ühe idee juurde, mis ei too kasumit. Tuleb korraldada pidevaid ajurünnakuid. Ideed peavad olema ka ajakohased, nt masuajal Mart oma sõpradega avasid ettevõtted Kokkuost.ee ja Kullaekspert. Mõte on väga hea, kuna just majanduslangu ajal inimesed on valmis oma mittevajalikutest asjadest loobuma ja vastu raha saada. Oma ettevõtte avamisega inimene muutub ka ettevõtjaks, millel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Positiivseks oleks kindlasti see, et inimene on iseenda ülemus, saab alustada ja lõpetada tööd sellisel kellajal nagu soovib, võimalus määrata enda plaganumbri ja kindlasti olles ettevõtjana inimene areneb palju rohkem, kui tavaline palgatööline oma igapäevases rutiinis. Ettevõtjana olles on ka palju negatiivseid külgi, näiteks kui firma on alles avatud, vajab see palju aega, et seda käima panna ehk tööpäev ei oleks nagu palgatöölisel 8-st 17-ni vaid see oleks 24/7. Sammuti on suur võimalus läbikukkuda. Ei saa ma ka mainimata jätta kuulsat pilti/plakatit, mida ka M.Mangus meile näitas, millel on kirjas "I did nothing today and still got paid". Selline lause kehtib ainult palgatöölise puhul, kes saab oma tunnipalka, kellel ei ole nii palju stressi tekkitajaid, kellel puudub vastutus. Ettevõtja aga peab tegema iga minut edukat tööd, et jõuaks natukenegi edasi. Paljud inimesed arvavad, kui oma firma avada tuleb kõik nö korralikult teha ja alustavad oma andmebaase jne ülesehitama ja valmistama, mille peale võib kuuluda tohutavalt palju aega. Kui lõppuks see ettevõte käima ei lähe on nad kaotanud nt pool aastat. Kõige parem oleks kasutada avatud lähtekoodiga olemasolevad lahendused, nt Google Doc, Gmail, Github ja sammuti kasutada ka tasuta reklaamimis võimalust, mida pakkub ka Facebook. Ja kui see ettevõtte sammuti käima ei lähe on inimensed kaotanud paar päeva. See loeng meeldis mulle kõikidest kõige rohkem. Saime näha IT Kolledźi vilistlast, tema edu, oskusi, teadmisi ja tegutsemist. Sammuti sai loengus kaasa osaleda ja rühmatöid teha (SWOT analüüs).

Loengut nr 3 pidas Margus Ernits, kes esitas huvitavat teemat nagu "Robootikast IT Kolledźis". Oleme kõik tulnud keskkoolist. Oleme harjunud teooria õppimisega ja ei ole midagi praktilist teinud. Inimese aju unustab õpitud materjali väga kiiresti. Kuna seda ei saa kuskil rakendada ja praktiliselt kasutada. Inimestele, kes teavad kõrgel tasemel matemaatikat, anda mingisugune reaalne praktiline ülesanne, kus on vaja natukene matemaatikat. Need samad inimesed ei saa sellega hakkama, kuna see ei ole matemaatiliselt püstitatud. Palju meil javas matemaatikat vaja läheb? Praktiliselt mitte midagi. Õpilasi motiveerib õppima teadmine, et tal on seda vaja mingi reaalse ülesande lahendamiseks. Tihtipeale parem viis midagi õppida on ette võtta mingisugune huvitav ülesanne ja proovida see ellu viia/lahendada. Igal tudengil on soovitav kirjutada blogi või wiki artikkel. See aitab meid ennast edasises õppetöös, lõputöös ja ka meie kaasõpilasi. Kaasaja õppimine ei ole enam selline õppimine, kus üks lektor jagab nö tarkust. Endal tuleb väga palju õppida. Õpetamisel õppib inimene kõige rohkem. Kuna see on rakenduslik kõrgkool oleks lahe, kui inimesed võtaksid gruppi ja teekisd midagi lahedad: programeeriks midagi, joodaks midagi kokku. Robotcode on java õpetamis programm. Kus tuleb programeerida tank, mida katsetatakse teiste standart tankide vastu. Iga leveliga tuleb teostada aina raskem ja raskem ülesanne/lahendus. See on algajate õppimise vahend. Inimene kannab väga palju arvuteid endaga kaasas. Telefonis on vähemalt kaks arvutit, sim kaardil on üks arvuti, igal pangakaardil on sammuti üks arvuti (pole veel sellest täpselt aru saanud, kuid lähiajal kindlasti uurin). Imestas fakt, et keskooli inimesed käivad IT Kolledźi robootika klubis, mis on kiitust väärt. Seda leongut vaatasin uuesti salvestusest kuna paljud asjad olid juba ununenud ja tehnilised lahendused segaseks jäänud. Lektor oli suurepärane. Suutis positiivset energiat auditooriumis juua. Mitte matemaatiliselt püstitatud ülesanne tundus ka lahe, kuid kahjuks ei saanud seda ise proovida lahendada.

Loendus nr 4 esines Toomas Mõttus, kes tutvustas firmat Net Group, milles ta töötab. Net Groupi peamised turud on Eestis, Lätis ja Leedus. Edasimüüjate kaudu on nad esitanud Põhjamaades, Saksamaal, Iirimaal ja Austraalias. Teiseks külaliseks oli Jaan Feldmann, kes on sama firma kontsultant ja ka firma asustaja. Tema rääkis virtuaaliseerimisest, virtuaalsest desktopist ja kuidas tavakasutaja jaoks muutub kõik väga lihtsaks aga samas muutuvad serveri arhitektuurid keerukamateks. Sammuti andis teada, kuidas on viimaste aastate jooksul muutunud serverikeskuste töö. Ja et aina rohkem minnakse üle automatiseeritud lahendustele, millega hoitakse raha kokku ehk ei palgate enam selliseks tööks inimesi. Ettekanne oli piisavalt tehniline. Mulle tundus, et paljud õpilased ei suutnud kaasa mõelda, kuna ei tunne seda terminoloogiat. Ka mul oli sellest raske aru saada.

Loengus nr 5 külaiseks oli Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest Agu Leinfeld, kelle teemaks oli "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?". Oli toodud palju fakte tegelikust elust, mis pani auditooriumi nii naerma kui ka imestama. Tehnoloogilise arengu mõju on muutunud keskkonnada turvalisemaks, informatsiooni kättesaadavamaks, alternatiivsemaks, on loodud uusi võimalusi inimestele, kellel nt liikumine on olnud piiratud. Sammuti on aga on turvalisus vähenenud, kuna juba praegu inimeste andmed levivad vabalt internetis. Kuna inimene on tekitanud endale sellist sõltuvust informatsiooni kiirelt kättesaada, siis ka elutempo on suurenenud, vajadused on suurenenud ja oleme endale rohkem ka tööd tekitanud. Viimase 10 aastaga on töönädal pikenenud. Juhtiva ameti pidajatel on tavaline töönädal 70h. Töötamine on muutunud tavaliseks kodus, autos ja ka wc-s. Üks huvitav fakt on see,et 18% ameerika ettevõtjatest kontrollivad oma e-kirju ka wc-s. 4 ameerikalst 10st pidasid wc-s telefoniga rääkimist normaalseks. Inimesestele ei piisa 24 tunnist ööpäevas. Inimesed raiskavad oma puhkeaega, aega olla iseendaga, magamis aega töö tegemisega. Suur osa tehnoloogilisest innovatsioonist lubab algul efektiivsemat töötamist, rohkemat vabadust töövormi valikutel, rohkem vaba aega, vähem stressi ja vigu jne. Lõpuks on kõik vastupidi vaba aega ei ole, puhkus on töötegemine ja jällegi inimesed on sunnitud tööd tegema ka wc-s. "Ei tea ühtegi inimest, kes ei oleks ühestki tehnoloogiast sõltuvusest," selline lause kõlas auditooriumist. Ja sellel inimesel on tõesti õigus. Võttes näiteks kõige tavalise tehnoloogia nagu mobiiltelefon. Vajame seda igapäevasteks toimetusteks. Selle abil saab kiirelt inimesi kätte - ei sõltu, kus nad sellel hetkel asuvad, saab ka internetti minna ehk jällegi inforamtsiooni kiire kättesaamine. Aga just selline tehnoloogia on vajalik, sest see aitab eluga paremini toime tulla. "On vaja toota IT-rakendusi, milliseid on reaalselt vaja. Mitte rakendusi mis tekitavad vajadusi/sõltuvusi," ütles üks moormees auditooriumist. Loengu ülesehitus oli täiesti erinev teistest. A.Leinfeld lähenes asjadele väga huvitavalt - täiesti teisest küljest, kui olen harjunud. Ja just see külaline suutis kõige rohkem õppureid oma jutuga kaasa haarata.

Loengus nr 6 külaliseks oli Anto Veldre, kes suutis luua sidet loengu kuulajatega ja premeerida aktiivsemaid tudengeid sõnaseletusraamatuga/sõnastikuga. Loengus kirjeldati rünnakute ennetamsit ja veebi turvet, rünnakutest suurele firmadele, arvutiviirute tööpõhimõttest, identiteedi vargusest jne. Imestav fakt oli see, et iga kolmas arvuti on nakatunudnud mingi viirusega. Sellist viirust nagu Zeus-viirus ei tuvasta umbes 60% viirustetõrjetest. IT inimene või CERT/CSIRT meeskonna liige peab olema helpdeski töötaja, võrguadministraator, programeerija, teadlane, hea suhtleja ja esineja, IT juht või audiitor, hea psühholoog. Nägin, et saal suhtles loengu pidajaga, kuid kahjuks oli mul seda raske jälgida. Paljudel inimeste hingamisrütm ja rõhu asetus sõnadel erinev, mis põhjustab vähem emotsionaalset esitlusviisi ja sõnade väljendust. Seetõttu oli mul raske aru saada, millest ta räägib. Ka seda leongut kuulasin salvestusest uuesti. Üritasin kuulata pingsalt, kuid eelnevalt kirjutatud on kõik mis suutsin haarata.

Loengus nr 7 külastas meid Kalle Tammemäe, kes on 10 aastat ise juhtinud seda ainet ehk 10 detsembrini 2010 aastani. Nüüd on ta TTÜ õppeprorektor. Tema esitas sellinst teemat nagu "Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi". IT Kolledź asub Akadeemia teel ehk TTÜ kämpuses. TTÜ raamatukogu on Baltikumi parim raamatukogu tehnoloogia raamatute poolest. Kämpus on unikaalne kuna ei ole palju ülikoole, mille alla kuuluks ka loss. TTÜ territooriumi alla kuulub Glehni loss, mis on väike osa saksa kultuurist. Vanasti, kui IT Kolledź asus veel kesklinnas, suhted TTÜ-ga olid just nagu vaenulikud. Nüüd aga osub ITK nö vaenlase territooriumil. Nagu ka öeldakse, et vaenlased peavad olema lähestikku. Tegelikult on tore võimalus antd kolledźi õpilastel tutvuda selle ümbruskonnaga, luua sõprust kõrval kooliga ja ka edasi õppima minna just TTÜ-sse, millega on juba harjutud. Rääkides kõrgharidusest on ka Eestis erinevaid võimalusi saada kõrgharidust. Kutseharidus, mis tegelikult ei kuulu kõrgkoolide alla - kitsalt spetsialiseerub mingile tehnoloogiale ja hariduse baas ei ole kuigi suur. Bakalaurusõpe annab väga suure teadmise ehk hariduse põhja aga kahjuks praktikaga üldse ei tegele. Rakenduslikus kõrghariduses on praktikat 15 % kogu õppemahust, mida on suhteliselt palju aga jäävad väikesed lüngad teadmistest/haridusest, mille tõttu on ka raskem hiljem õppima minna magistriõppessse. U-map on üks uutematest kaardistustest, mis esitab ülikoole värvilises skaalas. Ka IT Kolledź on saanud oma lillekese, millel on sinine - teadmiste vahetus teiste ülikoolidega ja ka patendid kuuluvad selle alla, milles on ITK mõned lehekesed tippudes. Roheline on õpilased ja nende koosseis, mis on ka heal tasemel. Kollane on õpilasete vahetus, välissuhtlus, mis on natukene kehvem. Aga juba sellel aastal on meie kool seda tulemust parandanud. Punane on seos teadustööga, kui palju ressurse on kasutada ja lilla on panudus regiooni, mis on ITK -l ka tippus. Loeng ei olnud kuidagi IT-ga seotud. Ja mulle tundus, et reklaamiti liiga palju TTÜ-d. Kahjuks selles loengus ei saanud õpilased kaasa rääkida ja silmaga oli näha, et saal magas.

Esse-sse kirjutasin, mida uut sain teada kursuse läbides ja mõned mõttekäigud, mis mind edasi võiksid aidata. Loengud täitsid täielikult oma eesmärki. Külalised andsid hea ettekujutuse, kui lai on tegelikult IT inimese töö ja kui suured peavad olema teadmised. Kõikidest leongutest ühist oli ikkagist see, et nad olid kõik seoatud IT valdkonnaga, mõned natukene rohkem - mõned natukene vähem. Paljud külalised andsid meile teada, et IT tähendab pidevat õppimist ja ka eksamite sooritamisi. Ja eks iga tudend õppis sellest ainest seda, mida pidas vajalikuks.


Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õppejõuga tuleb kokku leppida mõlemale sobiv aega. Õppejõud annab teada, millal on järelaervestus e-posti teel. Sinna pääsemiseks on vaja registreerida ennast õppeosakonnast vähemalt kaks tp enne seda. RE õpilatele ei maksa järelarvestus midagi. REV kohal õpilasele tasu suurus on kehtestatud rektori käskkirjaga- hetkel on see 13 eurot. Registreerimiseks on vaja esitada panga üllekannet IT Kolledźi arvele või saata e-posti teel ja õppeosakond regisreerib sind ise.

Küsimus 2

Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?

Vastus


Oleneb kaardi tüübist, kui kaart on sammuti pangakaart tuleb kohe teatada oma pangale kaotusest ja ka õppeosakonnale, et võõras kooli ei pääseks. Kui kaart on lihtsalt isicu kaart tuleb sellest teatada õppeosakonda ja tellida asenduskaart. Selleks tuleb tudengil siseneda www.minukool.ee keskkonda, “kaardi tellimine” aknasse ja kliki “telli asenduskaart” . Asenduskaardi tellimisel kaotab automaatselt kehtivuse varasemalt väljastatud kehtiv kaart ja tellimisprotsess on sarnane uue kaardi tellimisega. (vali “tavakaart” või “pangakaart” ning tasu asenduskaardi väljastamise eest vastavalt Eesti Üliõpilasliidu kehtestatud hinnakirjale 6,5 € ).

Kapi võtme kaotamisel tuleb teada õppeosakonda ja võimalusel õppetehnikule (kuna tema on seda väljastanud).