User:Pfleiser

From ICO wiki
Revision as of 09:38, 19 October 2016 by Pfleiser (talk | contribs)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Pavel Fleišer

Kood: XXXXXX08

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

Essee

Sissejuhatus

Enne õpinguid IT Kolledžis ma ei ole päris kindel oma valikutes. Alustades oma õpinguid ülikoolis, ma ei ole kadunud kogu vooluhulgast ja leidnud enda jaoks ülikooli õpimises juhtmõte ja hindasin ümber oma senised tõekspidamised. See juhtus tänu “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” õppeainele. Minu jaoks oli väga oluline kuulda lugusid inimestest, kes ehitavad seda valdkonda ja on näha edukat näidet, kuulda neid mõteid IT-st. Kõik esinejad, minu arvates, jagasid oma kogemusega, mis on minu jaoks väga oluline, kuna ma astusin IT kolledžisse mitte ainult praktika pärast, vaid ka leida ideid ja inspiratsiooni. Nad on taas kord tõestanud, et infotehnoloogias on tulevik, kuid valdonna areng toimub nii kiiresti, et meil kõigil on võimalus näidata oma andeid ja võimeid.

Sissejuhatav loeng

Esimene sissejuhatav loengul esinesid Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi ja Juri Tretjakov, kes rääkinud meie kooli õppekorraldusest ja struktuurist. Leidsin seda loengut väga vajalikuks, sest ma just lõpetasin gümnaasiumi ja tahaksin rohkem uurida ülikoolielust ja õppetööst. Räägiti sellest, kus vaadata oma tunniplaani ja kasutada ÕIS ja Moodle süsteemid, kus asuvad kõik õppematerjalid, ülesanded, kontrolltööd, kuidas kasutada Echo 360 järelvaatamised (muidugi, järelvaatamine ei asenda tunnis käimist), stipendiumist ning sellele kandideerimisest. Mulle meeldis sellest loengutest konkreetne ja sisukas presentatsioon korduma kippuvaid küsimusi põhjal, kõik reeglid oli hästi lihtsalt seletanud. Meelde jäi ja Andresi slaid: “Opossumitamise aeg on läbi!”. See naljakas mõiste andis märku, et tuleks oma alustada õpinguid kohe ja isegi rohkem motiveeris augusti lõpus midagi hakata tegema. Selline oli mu esimene mulje :) [1]

Arhitekti lugu

Teises loengus kõneles riigi infosüsteemi peaarhitektiga Andres Küttiga. Andres praegu töötab Riigi infosüsteemi peaarhitektina, enne ta töötas Skype’is, Makse- ja Tolliametis ja Hansabankis (endine Swedbank). Tema huvi IT vastu tekitas juba kooliajal. Ta algas Assembleri keeli õppimist ja koodi kirjutama. Pärast kooli lõpetamist, ta astus Tartu Ülikooli matemaatika erialal ja pärast tegi MBA EBSis ja MSc MITis. Andres rääkis palju oma õppimisest MITis, kuidas tema veetis oma ööd arvuti taga, sest oli huvitatud selles, mida õppes. Oli huvitav kuulda riigi kõige suurem ja tähtsam andmehoidja tööst ja kuidas seda hooldatakse. Ma olen õppinud Andrese loengust huvitavat enda jaoks mõte. Kui ma mõtlesin selle elukutse kohta, siis mõtlesin et IT arhitekt on inimene, kes lihtsalt ehitab võrgu. Aga see on hoopis teistmoodi. IT-arhitekt enne kõike tööd ehitab kvaliteetne vundament, kogudes kvaliteetset arendusmeeskonna, ta oskab veenda inimesi. Koos süsteemi arhitektuuri loomisega vaieldamatult tuleb arhitektuuri organisatsiooni kogumine. Saan öelda, et tema loeng oli inspireeriv ja tore mõtete täis. [2]

Testimine ja startupid

Kolmandas loengus esinesid Kristel ja Marko Kruustük, kes on Eesti startupi Testilo asutajad. Nad rääkisid sellest, kuidas ainult kaks inimest võivad realiseerida sellene idee, mis täna toob kasu tuhandetele inimestele, kasutades selleks oma teadmisi, pühendumist ja intuitsiooni. Mulle meeldis, et Kristel alustas oma kõne kinnistusega, et meie (tudengite) valik on kõige parim – vaja ainult püsivust. Väga õige oli öeldud, et kui sa näed ja tunned, et startupist võiks olla kasu, sa ole leidlik ja sul on plaan, siis tuleb kohe tegutseda. Kristel ja Marko jutustasid oma firma Testlio lugu, mis sai alguse 2011. aastas hackatonil Londonis. Testlio pakub firmadele tarkvara testimise teenust ning teeb seda läbi oma kaastöötajate võrgustiku. (Allikas) Nad jagasid meiega oma mõtted sellest, et kuidas oma ettevõtted alustada ja kuidas startupiga tegeleda. Arvan, et see loeng oli üks kõige näitlikustatud. See, mida Kristel ja Marko loovad, teeb neid õnnelikuks. Minu arvates see on lahe, sest kui sa teed midagi suurt koos oma mõttekasslasega, siis sa tead, kuidas teha kompromisse ja mõelda teisiti, ja see on lahutamatu ja oluline osa töö partnerite ja kolleegidega. [3]


Süsadminnimisest

Neljandal nädalal meiega kohtus IT süsteemide administreerimise ekspert Lembit Ling, kellel on juba 21-aastane töökogemus sellel alal. Tema jutt oli süsadminiini elust ja nende ülesannetest, sellest kuidas tema ise sidus oma elu IT-ga ning miks sai süsadminiks. Lembitu arvates, süsadmin on IT arhitekti, arendajate ja juhtide partner. Ta oskab hästi koodi lugeda, kuigi ise ta seda kirjutama ei pea. Hea süsadmin ei tee palju asju korraga ja ilmub ainult sellel ajal, kui teda vaja on. Süsteemide administraatori töös on oluline on hästi olukorda jälgida, õigel ajal leida probleeme ja lahendada neid. Tema eesmärgis peab saama kõike korduva tegevuste automatiseerimine. Mulle tundus, et Lembit püüdis tõestada, et idee sellest, et süsteemiadministraator on strateeg, kelle töö on planeerida tegevust nii endale, kui ka arendajatele. [4]


IT tööturg. Karjäärikäänakud

Selle loengu alguse teemaks oli IT tööturg ja karjäärivõimalustest, millest käis meil rääkimas meie õppejõud Andres Septer. Kuulsime sellest, kuidas endale sobiv töökeskkonda valida ja millele pöörata oma tähelepanu töö otsmisel. Andres rõhutas seda, et ülikoolis vajaks uusi kontakte luua ja see on selleks suurepärane keskkond. Ta soovitas enne tööle minemist uurida võimalikult rohkem infot oma tööandjatest ning töövestlusel küsida tööprotsessi kohta. Andres hoiatas, et kui tahad rohkem palka saada, siis tuleks töökohta vahetada. Mul oli huvitav kuulata mõned soovitused töökoha otsimise kohta, sest see küsimus kindlasti tuleb mulle tulevikus lahendada. Teise loengu osa Einar Koltšanov rääkis oma tööst Scrum masterina ja IT kogemusest. Scrum on agilse tarkvaraarendamise metoodika organisatsioonidele, arendatele ja juhtudele. Oli huvitav lugu, kuidas Einar sattus meditsiinist IT-sse. See andis mulle märku, et kõik sõltub oma ambitsioonidest ja tahtmisest. Isegi kui sul ei ole diplomi selles valdkonnas, aga sul on potentsiaal, palju proovid ja õpid, siis kõik läheb hästi. Einar hästi räägis kommunikatsioonist, et alati vajaks küsida deltale ja mõtelda, kas see on see, mida ma tegelikult tahan. [5]

Andmed ei allu analüüsile

Maksu- ja Tolliameti analüütika osakonna juhataja Ivar Laur rääkis meile andmekorraldusest ja analüüsist ning selgitas, miks see on tähtis. See loeng oli huvitav sellepärast, et sai selgemaks kuidas näeb välja ametliku andmete töötlus ja tööprotsess EMTA andmeanalüüsi näitel. Näiteks, ma nüüd tean, et EMTA kasutab kaks analüüsimeetodit – üks üldiseks elu monteerimiseks ja teine järelevalveks. Maksuametis ka tehakse kõige värskem eesti ettevõtluses toimuvast analüüs, mis töötab spetsiaalse algoritmide põhjal. Mõtlesime ka sellest, et pragune andmemahus on nii suur, et seda analüüse juba ei ole võimalik teha ilma arvutita. Ivar rääkis ka tehnoloogia arengu filosoofiast ja sellest, et täna me veel ei tea, mida tahame ülehomme saada, aga tahame seda kasutada juba ülehomme. See mõte tundus mulle piisavalt huvitav, kuna see näitab, kui kiiresti ja laialdaselt vaja mõelda inimestele, kes tegelevad projekteerimisega ja arendamisega. Need on praeguse aja reeglid. [6]

Eesti Vabariigi küberkaitse

Seitsmes loengu külaline oli Jaan Priisalu. Jaan lõpetas automaatika eriala Tallinna Tehnikaülikoolis, kus praegu töötab ja õpib doktoriõpes. Viimastel aastatel ta tegeleb küberkaitsega ja tema loeng oli ka sellest. Ta andis ülevaate Eesti küberturbe ja küberneetika ajaloost, mis üks kõige dünaamiliselt arenevaim segmentidest IT-s. Jaan rääkis, et Eestis hakati sellega tegelema juba enne XX sajandi lõppu. Peamine põhimõtte on see, et küberturbe aitab hoida olulised andmed häkkeritest ja ründamist, rünnakute ennetamine ja rünnetele vastamine mis on suur osa laiemast riigikaitsestrateegiast. Lektor märkis, et küberkaitse ei ole ainult arvutisüsteemide kaitsmine. See on kõigepealt sotsiaalse protsesside kaitsmine, aga mingid protsessid on kriitilisemad kui teised. Küberturbes on väga tähtis grupitööd teha – see säästab aega selleks, et saavutada virtuaalne vastase üle võidu. [7]


IT ja turundus

Viimase loengu esineja oli Hedi Maridsoo. Hedi töötab Starman Grupi turundus- ja kommunikatsioonidirektorina. Ta rääkis ettevõtte turundusest ja brändidest. Kõigepealt, ta mainis seotud turundusega IT aspektid. Tema sõnul, Eesti inimesetele jõudnud arusaam IT olulisusest, kuid see ei ole kõikedes ühiskondades tekkinud nii. Huvitav oli see, kuidas Hedi tõi välja kolmest põhiküsimusest, mis oleks vaja küsida turundusest: kuidas (kuidas see levib müügile, turundusele), mis (kuidas see näeb välja, mis inspereerib) ja miks (miks on väärtus sellel, mida sa lood)? Praegu on palju IT lahendusi, mis aitavad paremini analüüsida ja toodet turundusprotsesside jälgida. Rohkem võimalusi ka tegi Internet, mis avanes inimestel oma toodet lihtsam edendama. On veel asjad, kus IT, andmetöötlus ja turundus kokku puutuvad, nagu growth hacking. Ma sain aru sellest loengusest, et hea bränding on niisugune edu pant, mis ei tohiks kunagi alahinnata. [8]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.

  • Kaua on võimalik eksamit järele teha?
  • Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
  • Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
  • Mis on tähtajad?
  • Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
  • Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

  • Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid ja harjutused, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. [9]
  • Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [10]
  • Eksamile registreerumine toimub ÕISis; üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. [11]
  • Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [12]
  • Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olevale üliõpilasele on kordussooritus tasuta. [13]
  • Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [14] Tasulisel (OF) õppekohal kordussoorituse tasu on 20 €. [15]


Küsimus 5

  • Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?
  • Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)
  • Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?


Vastus:

  • Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ning kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. [16]
  • Taotlus tuleb esitada riigiportaalis Eesti.ee (sisenedes ID-kaardi, Mobiil-ID või Pangalingi kaudu). Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel, mitte ainult kuu aega nagu seni. [17]
  • Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Järgmisest semestrist arvestus kumulatiiv ehk koguma peab 30 EAP semestri kohta. [18]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus:

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAPd semestris ja 54 EAPd kahe semestri eest. Ühe EAP hind on 50 €. [19]

Kui esimese semesri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 27 EAPd, siis EAPd kokku: 19 + 27 = 46 EAP ==> 54 - 46 = 8 ==> 50 x 8 = 400

Vastus: esitatav arve on 400 €

Viited