User:Pniidas

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Paul John Niidas

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Essee

Õpingukorraldus ja eriaalatutvustus aine primaarne ülessanne on luua personaalne kontakt erinevate IKT-rakendusvaldkondadest esindajatega, tuues ülevaate kuidas peaks tänapäeval opereerima isik modernses infotehnoloogia ajastus. Kasutades IKT eriala esindajaid heidetakse pilk sellele mida kujutab endast ette infotehnoloogia maailm hetkel ja tulevikus. Aines toimub parallelselt tutvustus akadeemilise õppetöö eeskirjale ja korraldusele, selle korrektne mõistmine on nõutav, see tagab, et tudeng allub ettenähtud määruste ja reeglitega. Kõiki audiotoorseid loenguid analüüsin individuaalselt ning seejärel esitan parallele ja eripärasusi.

Esimeses loengus käsitleti esmalt akadeemilise õpptöö ja eeskirja tutvustustusega, seejärel EIK sisekorra ja tekke ajaloost . Loengut viisid läbi aine õppejõud Margus Ernits, õppeosakonna juhataja Inga Vau ja kvaliteedijuht Merle Varendi. Ettekanne oli effektiivne ja asjakohane neile kes varem ei ole kokkupuutunud esitatud materjaliga. Tungivalt mainiti vajalikusest kooli ja tudengi vaheliselt koostööst ja milleks eksisteerivad vastavad positsioonid kooli personaalis. Koostöö üheks aspektiks on tagasiside mille alusel kooli kolektiiv toob süstemaatilisi uuendusi vastavalt nõuete eksistentsi ja arvukusele. Tagasiside peab olema emotsioonitu ja informatiivne, selle alusel premeeritakse õppejõude või vastandjuhul eemaldatakse kolektiivist. Tudengite kolaboratiivse nõudmistega arvestatakse kui tegemist on põhjendatud sooviga ning püsib realismi piires.

Teise loengu temaatika oli "Õppimine ja motivatsioon" loengu läbi viijaks oli õppejõud Margus Ernits. Tegemist oli sissejuhtatava loenguga Õpingukorralduse ja erialatutvaustus aines, mille raames käsitleti toimuva ja tulevate loengute temaatikat. Primaarselt keskenduti õppetöö sooritamisele ja meetoditele mis vastavad eeskirjale. Tundengi eetikakoodeksit oli üks tähtsamaid aspekte sellest loengust, ning tagajärjed mis eksisteerivad neile kes sooritavad aineid kasutades selleks muid keelatud resursse. Plagiaatide kergeks tuvastuseks tuleb rakedada ekstensiivselt lähtematerjali viitamist, selle puudumisel kvalifitseerub automaatselt tehtud töö koheselt plagiaadiks. Plagiaadi esitamisel esitatakse tudengile käskiri mis spetsiifiliselt mainib juhtunud ning see registreeritakse eeskirja rikkumisena. Sellele järgnes nõuanded kuidas hoida motivatsiioni ja mis on enim levinud juhud mille tõttu võiks motivatsioon kaduda. Motivatsioon oleneb tudengi ja õppejõu panusest, ühe lüli puudumisel kaob harmoonia. Loenguvälised tegevuse on soovitatud enamjaolt ja ITK eksisteerib lai valik, see võimaldab isikul kellel puudub eelnev kontakt infotehnoloogiaga sellega tutvuda.

Kolmanda loengu temaatika oli "Robootika ja häkkimine" loengu läbi viijaks oli õppejõud Margus Ernits. Loengu fookus oli suunatud EIK robootikaklubi töö ja saavutustele. Robootikaklubi on kõikidele tudengitele õppekavavälised tunnid, seal õppitakse kõike mis soendub robootikaga, ja kõik teadmised rakkendatakse hiljemalt selleks, et osa võtta Robotex robotivõistlusest. Robootikaklubi ei ole selleks osaleda robootika teaduse arengus vaid esmalt teha midagi huvitavat ja sellekäigus omandada hulgaliselt teadmisi. Häkkimist tutvustati lühidalt ja kokkuvõttlikult mainides selle olemust ja funktsiooni ning kus on pärit selline terminoloogia.

Neljanda leongu esineja oli Janika Liiv ja ettekande teemaks oli "Subjektiivslt programeerimisest, stereotüüpides ja kogukonnast". Ettekanne jaoktus pealmiselt kahte, elu ennem ja pärast EIK´d. Esmalt ta ei näinud, et ta tulevikus osaleb infotehnoloogias mingil määral ja soovis loova kirjutamisega tegeleda. Mainis kohanemis raskusi kooli minnes ja eeldas, et naisi ei võeta omaks meestemaailmas ning tundis vajadus alluda stereotüübile. Ta nägi ennast kui naissoo esindajana programeerimis valdkonnas. Hiljem leidis paraleele loova kirjutamise ja programeerimisega ning mõistis, et ta saab täita enda soove kuid läbi teise meetodi. Töö soorimtamiseks ta kasutab peamiselt programeerimis keeleks Ruby't. Ruby on tema sõnul kergelt õppitav ja laia rakkendus baasiga programeerimis keel. Ruby on 1995 aastal arendatud programeerimis keel mis on Jaapanis Yukihiro Matsumoto poolt välja töödatud, Janika Liiv oli ise RubyEst arendaja. Programeerimisel peab lõpptulemus olema tavakasutaja võimete kohane, kiired elu tingimused ja muud kohustused ei luba keskmisel kasutajal midagi uut õppida, vaid rakkendatakse eelnevalt omandatud teadmisi. Kasutus sõbralikus on peamine eesmärk kirjutades programme, mida kindlama sihiga ja kompaktsem on programm seda optimaalsem lahendus.

Viies loengu esitaja oli Carolyn Fischer ja ettekande teema oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele". Ta on IT College vilistlane kes läbis IT süsteemide administreerimise. Varajaseim kokkupuude programeerimisega oli seitsmendas klassis ning alustas PHP ja HTML´iga, ta töötab Skype´is süsteemiadministraatorina. Ta tundis, et programeerimine oli midagi mis lubas tal olla harukordselt hea milleski. Esimine infotehnoliiga valdkonnas töökoht oli Tieto Estonia AS´is ja ta oli süsteemiadministraator kuid ta lahkus madala palga tõttu. Hiljem kuu aega Indias olle, ta õppis töötama multikultuurses keskonnas ja adapteerus enda olukorraga. Suur tähtsus on katsetamisel ja uurimisel, läbi mitme OS´i instaleerimise muutus ta pädevaks Linux OS´idega. Skype´is ta pealmine töö on Skype Manager´i haldus, ning alustas ainult mõne inimesega selles osakonnas. Ta oli aktiivne osaleja Facebook Chat süsteemi adapteerimisega ning seadistamisega. Suurimad väljakutsed on kasutajate, maksete ja päringute haldus kuna kasutajaskond on üle 80 miljoni kasutaja. Ta suurim soovitus oli püsida sihikindlana ja alati olla uudishimulik ning hoida silmi avatuna uute ja inovatiivste lahendustele.

Kuuenda loengu esitaja oli Kristjan Karmo ja teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet". Ta lõppetas kümnendada lennu IT süsteemide administreerimises EIK´s, varajasemalt oli TTÜ tudeng kuid otsustas EIK´se minna. Esimeseks teemaks oli tarkvara testmise müütide purustamine ja tuua selgust sellele, et igaüks ei saa olla testija ja see testimine on tähtis osa arenduses.Üldjuhul testija peab olema huvitatud ja uudishimulik. Testminine on esmalt tähtis selleks, et kindlustada programmi täieliku funktsionaalsust ning vead on pea elimineerimatu osa tarkvara arenduses. Absoluutselt vea vaba koodi ei ole võimalik kirjutada. Edukaks testimiseks peab teadma, süsteemi, äri, kasutajaid ja elu, ehk nägema suurt pilti. Testijaid üldjuhul alati süüdistatakse asjade lõhkumisega kuid reaalsuses testijad ainult leiavad resoluutseid puudujääke süsteemis. Testijal peab olema head teadmises kogu süsteemist ja selle funktsionaalusest, testija on vahendaja kes suhtleb analüütikuga, projektijuhuiga, arendajaga, arhitektiga, adminiga, äripoolega. Suurimad minused on ülekohtused süüdistused, ebarealistlik ajakava, kohus halba uudist edastada. Testimine hoiab ära katastroofilisi rikkeid ja mida varem luuakse testplaan seda kulutuste efektiivsem see on.

Seitsmenda loengu esitaja oli Andres Septer ja teemaks oli "IT tööturg". Ta primaarste võrdles avaliku sektorit, riigi asutuste ja startup firmade erinevusi ja eeliseid. Parimaks variandiks peab ta hoiduda eemale avalikust sekorist kui plaanis ei ole just minimalse vaeva eest tasuda saada. Ainsad eelised avalikus sektoris on satbiilne palk, võimalus minimaaselt tööd teha kuid see pärsib arengut ja karjääri redelil tõusmiseks tuleb töökoht vahetada. Arengu nimel tuleks valid teisi variante, selleks on efektiivseim leida väike ettevõtte mis teeb laiahaardeliselt erinevaid projekte. Start-up´idel on teatud kaos, osanikud ning töötajad omavad kõik eri arvamusi ja seejärel võib tekkida ebaselge suund kuid oskused mida on võimalik seal saada on peatselt piiritud. Kokkuvõttes ta suurim nõuanne oli, et inimesele kõige väärtuslikum resurss on aeg ja seda ei tohi raisata.

Kaheksanda loengu esindaja oli Elar Lang ja esitatav teema oli "Suhtumine õppetööse ja Veebrakkenduse turvalisus". Ettekane koosnes profesionaalse ja kooli ajasest elust. On EIK vilistlane ja töötab Classified Security OÜ´s, pealmiselks tööülesandeks on GWAPT "penetration" testide läbiviimine, kõrvaliselt on veebirakkenduste koolituse lektor ja on autor. 2001 kuni 2011 aasta perioodi vahemikus oli veebirakkenduste arendaja. Hariduselt on läbinud TPT Personaal arvutid ja arvutivõrgud õppekava, 2007 võttis EIK IT süsteemide administreerimise kursuse. Laskudes veebirakkenduse turvalisusele esitas audientsile küsimuse "Mis on turvalisus?", veebiturvalisus on kombinatsioon loodud tarkvara kvaliteedi ja kriitilise suhtumise enda ja teiste andmetesse. Kokkuvõttes on lõpp kasutaja imbetsiil ja turvalekkete minimaliseerimiseks tuleb luua lollikindel süsteem sihtotstarbelise funktsionaalusesega ja tagada see läbi kasutaja andmete turvalisuse. Informatsiooni avalikustamine internetis peab olema minimaalne kuna kõik on kergelt leitav ja ärakasutatav. Turva riskide ennetamiseks tuleb hoiduda SSO (Single-sign-on) funktsionaalsustest kuna see suurendab ligipääsu kasutaja andmetele üle mitme süsteemi. Cross-site scripting (XSS) on suurim turva risk, see töötab läbi client-side script injection´i ja on vastutav ligi 13% andme lekketest aastal 2011.

Kokkuvõttlikult Õpingututvustus ja erialatutvustus aine täidab enda funktsiooni, tuues kokku eriala spetsialistid kes pakkuvad ülevaatliku analüüsi tänapäeva IKT rakendusvaldkondadest. Suure ja laiahaardelise kogemuste jagamine neile kellel puuduvad väljavaated ja mõistmine tänapäeva tööturust ja tööturu tingimustest. Lisaks sellele jagati palju praktilisi nõuandeid õppetöö suhtumisse ja kuidas peaks tudeng ideaalis reageerima kohustuste ja vastutusega. Motivatsioon oli kõikide loengute siduv teema, sammuti kuidas lahendada konflikte motivatsiooni puudmisest ja keda on võimlik lahkhelide puhul süüdistada ning mida vastaval juhul teha, et leida resolutsioon.

Viited

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. 9. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva.

Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülessane

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X-20 EAP Y-21 EAP

54 -(20+21) = 13 EAP

Puudu jääb 13 EAP, tasuda jääb 13(EAP)*50(EUR)= 650(EUR)