User:Poper

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Peeter Oper

Rühm: AK11

Esitamise kuupäev: 03. november 2013

Essee

2013. aasta sügisel olen taaskord alustanud oma õpinguid. Üheks sel sügisel läbitavaks aineks on "Õpingukorraldus ja erialatutvustus", mille üks püstitatud eesmärkidest on anda ülevaade IT Kolledži akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppekorraldusest ja kõigest sellega seonduvast. Põhieesmärk on aga avardada üliõpilaste maailmapilt IT valdkonnast tänapäeval ja ka tulevikus, süvendada tudengites huvi IT valdkonna vastu ning motiveerida õpinguid edukalt läbima. Kuna olen juba varem samas valdkonnas, kuid teises kõrgkoolis õppinud ning juba aastaid IT valdkonnas töötanud, tundus siinkohal sobilik teha põgus pilguheit minu senisele tegevusele antud sektoris. Antud essee eesmärk on kirjeldada ja mõtestada minu seniseid tegevusi IT valdkonnas ning arutleda ülevaatlikult minu praegustest motivatsioonidest ja huvidest antud sektori vastu.

Olen IT valdkonnas praeguseks töötanud ca kümme aastat. Alustasin oma tegevust niiöelda põlveotsas veebilehtede kirjutamisest. Sealt edasi tekkis suur huvi kõige vastu, mis veebilehtedega seondus. Toona olin väga vaimustud php programmeerimiskeelest. Olin sel hetkel väga kindel, et programmeerimine ongi õige valdkond millega edaspidi tegeleda. Kuna päris iseseisvalt õppides jäi puudu teatud taustateadmistest, otsustasin gümnaasiumi lõpetamise järgselt edasi õppima minna. Kõrgkool andis juurde just taustateadmisi ning teoreetilisi oskuseid. Kõrgkooli kõrvalt sattusin tööle ühte ettevõttesse veebilahenduste programmeerijaks, kus minu põhilisteks töövahenditeks said php ja mysql. Aaastate jooksul sain osaleda väga erineva kaliibriga projektides ja üldises plaanis olin rahul oma tööga.

Paralleelselt programmeerimisega meeldis mulle tegeleda ka linux operatsioonisüsteemidega. Ehitasin oma lõbuks kodus servereid ja tasapisi hakkasin oma toonase tööandja juures haldama nii arenduseks vajalikke servereid kui ka produktsiooni servereid. Ajapikku sai mulle selgeks, et süsteemide administreerimine tundub palju huvitavam kui programmeerimine ning soovin enam just sellele valdkonnale keskenduda. Võimalik, et selles mängis suurt rolli ka see, kuidas programmeerimistöö käis, kuid see polegi enam oluline.

Kokku pidasin programmeerijana vastu ligikaudu viis aastat. Sealt edasi sai minust täiskohaga süsteemiadministraator. Igapäevaseks tegevuseks sai solaris/linux operatsioonisüsteemide haldamine, ülesseadmine ja monitoorimine. Töö iseloom oli minu jaoks sobilikum kui programmeerimine, sest sain rahulikumalt keskenduda oma töölõigule ning võimalust iseseisvalt oma tööaega korraldada. Kuna organisatsioon, kuhu ma tööle läksin, omas ka põnevaid andmesalvestuslahendusi ja -võrku (SAN võrk), mis oli minu osakonna hallata, sain kohe nendega ka tutvust teha. Minu ülesandeks sai hoolitseda nii SAN võrgu kui ka andmesalvestuslahenduste eest. Tasapisi kasvas huvi järjest rohkem selle valdkonna vastu.

Praeguseks olengi keskendunud SAN võrkude haldamisele ja disainile ning kõigele mis seondub andmesalvestuslahendustega. Sellest on praegu saanud minu põhifookus. Põhiliselt üritan töö vajadustest lähtuvalt hoida ennast kursis oma valdkonnas toimuvaga. Muidugi hoian ennast ka kursis kõik võimalike uuenduslike toodete ja tehnoloogiatega. Viimastel aastatel on toimunud väga palju põnevaid muutusi selles valdkonnas. Andmete hulk kasvab meeletu kiirusega, sama organisatsioonide eelarved andmesalvestuslahenduste jaoks ei kasva samas tempos, kehvemal juhul ei kasva üldse või isegi kahaneb. See sunnib inimesi otsima lahendusi kas siis odavamate toodete näol või kavalate tarkvaraliste nippidega.

Viimaste aastatega on tekkinud mitmeid uusi huvitavaid tegijaid andmesalvestuslahenduste maailma. Uued tegijad kes on oma süsteemid üles ehitanud kas puhtalt Flash tehnoloogiatele või siis hübriid süsteemid Flash lahenduste ja traditsiooniliste pöörlevate ketastega. Uute tulijate suureks eeliseks on puuduv vajadus olla ühilduv mingite vanade toodete või süsteemidega. Nad on saanud oma süsteemid nullist disainida vastavalt tänapäevastele vajadustele.

Flash mäludel põhinevate SSD ketaste hinnad on hetkel veel suhteliselt palju suuremad kui traditsioonilistel ketastel. Küll aga aitab SSD suhteliselt kallist hinda alla tuua uute tootjate innovatsioonid tarkvaras. Näiteks uute põlvkondade protsessorid pakuvad piisavalt palju jõudlust, et kõigupealt andmeid kokku pakkida nii, et see ei too kaasa märgatavat langust andmesalvetuslahenduse jõudlusele. Teine lähenemis viis kasutada SSD kettaid koos suurte SATA ketastega pakub sarnaselt võimalust hoida kettakasti jõudlust suhteliselt heana samas taustal kirjutades andmeid aeglasema ja odavama pinna peale. Mina isiklikult arvan, et SSD põhised andmesalvestuslahendused hakkavad lähi aastatel võitma järjest rohkem turuosa. Turu vanadel tegijatel nagu Hitachi, EMC, HP ja paljudel teistel tuleb hakkata mõtlema sellele kuidas oma toodetega mitte maha jääda uutest tegijatest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Punkt 5.4.4 Kordusarvestust saab sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani ja kokkulepe peab olema õppejõuga kes peaks lähtuma õppeosakonnas koostatud soovituslikust ajakavast[1]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Punkti 5.2.8 järgi peab järelarvestusele registreerima ÕISis ja soorituse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[2]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Punkti 5.2.7 järgi on tasulisel õppekohal järelarvestuse sooritamise tasu vastavalt rektori käskkirjale. RF kohal on järelarvestuse sooritamine tausta. Hetkel on tasu suurus 20€[3]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Eeldan, et küsimus on EIK sisese õppekava vahetusega. Seega õppekorralduse eeskirja punkt 7.2.1 järgi peab õpilane esitama rektorile vabas vormis avalduse vähemalt 1 tööpäev enne punasejoone päeva. Seega saab õppekava vahetada 2 korda aastas.[4]

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Õppekorralduse eeskirja punkt 5.6.1 järgi peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. Mis tähendab üldjuhul vajaliku arvu EAP-de kogumist ja lõputöö edukat kaitsmist.[5]

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.8 ütleb, et nominaalajal lõpetajal on õigus 180 EAPd ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses taotleda õppemaksu tagastamist[6]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X=27 ja Y=20

Vastus

Kui esimese semestri sooritus on 27 EAPd siis ei pea üliõpilane midagi hüvitama. Teisel semetril sooritades 20 EAPd peab tundeng maksma iga EAP eest mis jääb alla 27 EAP 50€.

27-20=7 EAPd

7x50=350

Seega peab tundeng teisel semestril maksma 350€ [7][8]

Lingid

[1]Õppekorralduse eeskiri 5.4.4

[2]Õppekorralduse eeskiri 5.2.8

[3]Õppekorralduse eeskiri 5.2.7

[4]Õppekorralduse eeskiri 7.2.1

[5]Õppekorralduse eeskiri 5.6.1

[6]Õppekorralduse eeskiri 3.1.8

[7]Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2013/2014 õppeaastal

[8]Kõrgharidusreform (KKK)