User:Poras

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Piia-Helin Oras
Esitamise kuupäev: 30.10.2012.a.

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on õppeaine, mille nimi tõotab palju vähemat , kui ta tegelikult on. Võiks ju ettekujutada, et tegu on arvatavasti õppingukorraldusliku erialaainega, kus räägime, mis hakkab meid ees ootama õpingute käigus, kuid kaugel sellest! Pigem on see aine just meieni toodud kui „tasuta lõuna“ ja silmaringi avamiseks mõeldud poolteist tunnikest.

Aine suureks mitmekesistajaks võib pidada igakordselt muutuvat lektorit, kes räägib küll samal teemal, kuid nö. erinevast peatükist. Läbi 8 loengu saime tutvuda nii administreerimise, arendamise, testimise , stereotüüpide kui ka väga mitmete muude valdkondadega. Neid loenguid ühendas esinejate lõbusus, avatus ja kaasahaaravus, sest oli selgelt näha, et kõnelnud inimesed naudivad seda, mida nad teevad, jagades oma teadmisi ka meiega.

Meie „lektorid“ kinnitasid veel enam teada tõdesid – iseõppimine, huvi erinevate teemade vastu , võimalus töötada IT-s erinevatel mängumaadel ja erinevates maailmanurkades. Arvan, et üks mõnusamaid mõtteid on see, et mitmed esinejad olid just meie enda kooli vilistlased, mis annab juurde enesekindlust ja teotahet, et läbi töö ja vaeva võib teha täpselt seda mida tahad ja täpselt seal kus tahad.

Ümber sai mitmekordselt lükatud ka müüt, et IT on igav ja mitte just kõige meeldivam eluvaldkond, vastupidi, see kinnitas veel enam, et IT on lahe ja huvitav – piiritlemata valdkond, mis suudab enda alla haarata nii mitmeid elutahke ja lõppude lõpuks ennetada, leida ja lahendada probleeme ( Siim Vene ) . Ja kui esmapilgul ehk võiks tunduda, et tegu on kuiva tehnoloogia ja igava teemaga, siis tegelikult pole see üldse mitte nii. Selle asemel, et need loengud mind hirmutaksid ja paneksid tundma, et olen täiesti vales kohas, need pigem innustasid ja tekitasid veel enam tahet ja tungi õppida, õppida , õppida, sest nagu ühes loengutest sai mainitud, siis ühel hetkel, kui jõuame oma erialaõpingutega lõpule, avastame, me nö. valgustushetke sellest, kui vähe me õigupoolest teame.

Avaloeng, kus esinesid Peeter Uustal ja Peeter Raielo tutvustasid lähemalt helpdeski ning samal ajal ka puudutasid suuresti Skype ja selle olemust, sest mõlemad töötavad tänasel hetkel Skypes. Eluliste näidetega toodi oma igapäeva töö ja selle nägemus meieni. Väljatoodi head omadused, mis kujutasid endast suuresti inimeste aitamist. Koorus välja ettekirjutus, et milline üks helpdesk inimene õigupoolest olema peaks- abistav ja tahtega inimesi aitama, millele viitab ka „help“. Samal ajal peab olema tõeliselt multitasking. Tavalisele mallile omaselt tegid mehed oma tööpakkujale väga head promo, illustreerides seda videode, väga positiivse suhtumisega, kuid nii see ju peabki olema ?

Enim meeldis Janika Liiva ettekanne, võib –olla seetõttu, et imelikul kombel suutis ta just kõige enam mind kuulama panna ja mõtlema mõndadele aspektidele mis ta esitas. Nende seas näiteks strereotüüpne mõtlemine / käitumine, mis tihtilugu ongi suuresti põhjuseks, miks üks või teine asi meid kuidagi moodi mõjutab. Lahe oli ka kogeda omi tundeid läbi kellegi kolmanda, mis kindlasti aitab kaasa – ma ei ole ainus – tunde kadumisele. Motiveerivaks oli ka see, et ka Janikal polnud programmeerimisest õrnaaimu, kui ta IT Kolledžisse astus, tõestades, et kõik on võimalik, arvestades asjaolu, et Janika töötab täna väga usinalt programmeerimise populariseerimisega naiste seas.

Andres Septeri loeng oli minu jaoks ehk üks vähim huvitav, sest kuigi mulle meeldivad uuenduslikud mõtted ja täiesti ristivastupidised seisukohad, siis selkorral see pigem häiris mind. Lühidalt Andres Septer töötab firmas Playtech,mille eesmärgiks on tarkvaratoodete pakkumine suurematele mänguoperaatoritele ja samuti valistavad nad internetikasiinosid. Samas ei pööranud Andres Septer oma loengus sellele väga suurt tähelepanu, vaid pigem rääkis töötamisest era- ja riigisektoris ja üldisest valikuvõimalustest IT tööturul, kuhu minna ja kuhu kindlasti ei peaks minema. Samuti rõhutas ta, et töökogemus on väga oluline, sest tihtilugu eeldavad tööandjad inimeselt töökogemust. Kuid samal ajal tekibki siin paradoks, sest kuidas peaks kogemusteta inimene kogemused omandama, kui valdav enamus ei soovi kogemusteta inimest tööle. Siin kohal tõi Andres Septer hea abimehena välja praktika ja seda just nimekates firmades, sest olenemata, et tegu on praktikaga, annab see CV-sse hea punkti juurde.

Martin Paljak rääkis oma etteaste käigus tööst freelancerina ehk siis töötada nö. vabakutselisena. Teda võib suuresti pidada väga heaks eeskujuks, sest mees tõestas, et ilma kõrghariduseta võib suurepäraselt hakkama saada, vaja läheb vaid oma tahtejõudu ja visadust. Ta rõhutas ka töökoha sobivusele, sest ei ole mõtet töötada kuskil, kus inimesele ei meeldi töötada või teha midagi, mis on tõesti vastukarva.

“Tere tulemast Ignite'i maailma“, oli loeng, mida lugesid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Selles loengus üritati meile tutvustada lähemalt meeskonnatöö olulisust, kaasates ka auditooriumis olnud õpilasi diskussiooni. Läbi viktoriini näidati, milliseid tulemusi võivad saavutada inimesed mitmekesi, võrreldes üksinda tegutsemisega. 

Meeldis väga Kristjan Karmo loeng , milles ta käsitles testimist ja tarkvarakvaliteeti. Ta tõi meieni mitmed müüdid testimise kohta, samal ajal need ka faktidega kukutades. Samal ajal rääkis ta ka testimise olulisusest, illustreerides selle väärtust summadega, mis maailmas on liiva jooksnud just seetõttu, et testimine on jäetud puudulikuks või üleüldse tegemata.

Siim Vene tõi meieni taaskord ühe huvitava IT valdkonna, seekord oli põhirõhk haiglale, sest Siim Vene ise töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas IT alal. Ta rääkis lähemalt IT vajalikkusest haiglas ja mis viisil on IT areng hõlbustanud ka arstide tööd. Hea näitena võib tuua kasvõi digitaalse haigusloo, mis hoiab kokku paberit ja samal ajal on kõik info õigel ajal õigesse kohta talletatud, mis aitab omakorda ka aega kokku hoida. Läbi Siim Vene sõnade sai selgeks, et IT on tänamatu amet, keegi ei täna sind, kui miski on hästi ja samas probleemi korral, leiavad kõik tee sinuni. Mees andis kaasa ka mitmeid häid soovitusi, mida koolilt ja hariduselt võtta – õpi, loo kontakte, sest neid on elus alati vaja!

Lõppkokkuvõtteks tahan öelda, et õpingukorraldus ja erialatutvustus osutus väga huvitavaks ja mitmekülgseks õppeaineks, mis suutis mu huvi äratada ka teemade koha pealt, mis enne tundusid võõrad ja ehk ka igavad.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

-Võib sooritada korduseksami , kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. -Kordussooritus on võimalik kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. -Tuleb kokkuleppida antud ainet õpetava õppejõuga. -Registreerimine toimub õppeosakonnas ja see on kohustuslik. -Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. -RE tudeng - Tasuta ; REV tudeng - 14,2 €.;

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastused

-Teisel aastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele järgmistel juhtudel:

6.1.4.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;

Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. 6.1.4.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. 6.1.4.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. 6.1.4.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. - Akadeemilise puhkusele asumiseks tuleb teha taotlus rektori nimele ja see vormistatakse rektori käskkirjaga. -Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg on üks aasta, kuid mõned juhud on määratletud teisiti: Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. -Akadeemiline puhkus lõppeb : Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. -Varasem akadeemilise puhkuse lõpetamine toimub järgnevalt : Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. -Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks, teistel puhkustel olijatel on see teenus peatatud. -Järeleksameid ja arvestusi võib akadeemilisel puhkusel olles sooritada.