User:Psaar: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 2: Line 2:


Autor: Priit Saar
Autor: Priit Saar
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015



Revision as of 18:26, 17 October 2015

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priit Saar

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015

Essee

Aine avaloengus räägiti üldisest mida ülikoolis õppides teadma peaks ja loomulikult ka Eesti Infotehnoloogia Kolledžit puudutavast infost mida hakkab õppe käigus vaja minema. Anti soovitusi ja tehti hoiatusi. Suur osa õpilastest on tulnud värskelt keskkoolist ning tähtsaim on fakt, et gümnaasiumi aeg on läbi ja enam ei õpi me vaid hinde pärast, vaid selleks, et edaspidi elus hakkama saada tehes tööd mida me ise naudime. Seega ei tasu olla laisk vaid teha ülesanded ära korralikult ning õigeteks kuupäevadeks. Toodi esile ka erinevad IT-Kolledži õppetöö välised tegevused, mis aitavad kinnitada õpitut või saada uusi teadmisi.

Esimeses loengus käis esinemas Tiina Seeman, kellelt saime ideid ja teadmisi IT projektide juhtimise kohta. TTÜ-s saavutas ta bakalaureuse haldusjuhtimise alal peale mida läks tööle ning hiljem tuli IT Kolledžisse õppima IT spetsialistiks. Sellest jäi ta heale arvamusele, kuid eelistab siiski juhtimist, nimelt projektide juhtimist. See pole just kerge ülesanne, kuna projektijuhi kohustusteks on hoida koos tiimi ja jaotada ülesanded vastavalt vajadustele ning kliendi nõuetele. Tuleb analüüsida kliendi soovitud toote kõiki aspekte ning leida tasakaal nende vahel. Kui lõpptulemus on liiga keeruline või puudulik ei pruugi see sobida. Seetõttu tuleb alatasa hoida kontakti kliendiga ning saada tagasisidet projekti hetkeseisu kohta. Tähtis on ka ressurssidel silma peal hoidmine ja õige jaotamine. Pidevalt tuleb analüüsida ja muuta plaane vastavalt olukorrale.

Loenguid saab uuesti vaadata Echo360 veebis.[1]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.[2]
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[3]

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Eksamineeritavate jaotamise eksamipäevade vahel korraldab eksamineerija.[4]
Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu.[5]
Eksamineerimise viis (suuline või kirjalik) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.[6]

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Registreerumine korduseksamile tuleb teha ÕISis ja üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit akadeemilisel puhkusel olles tuleb esitada avaldus õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[7]

Mis on tähtajad?

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[8]
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[9]

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksam tasuta.[10]

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Korduseksamid on tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[11]
2015/2016 aasta on korduseksami tasu omafinantseeritaval õppekohal on 20€.[12]

Küsimus 1: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.

Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[13]

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[14]

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.[15]
Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest. [16]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd?

Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on semestris nõutud minimaalne EAPde kogus 27 seega aastas 54 EAPd. Kuna esimese semestri lõpuks saadi täpselt 27 EAPd siis selle semestri eest arvet ei tule. Teise semestri lõpus saadi aga 19 EAPd ning tuleb tasuda 27-19=8 EAP eest.[17]

Kui suur on teile esitatav arve?

1 EAP maksumus on 50€[18] Seega tuleb tasuda 8 puudu jäänud EAP eest 8*50=400€

Vastuste allikad