User:Psoon

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Priidik Soon

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

Essee

Esialgu tundus kummaline, et aine nimega õpingukorraldus ja erialatutvustus kestab kaks kuud, sest enamasti saab organisatoorsed küsimused lahendada palju kiiremini, kuid käies loengutes mõistsin selle aine vajalikkust. Infotehnoloogia on lihtsalt nii lai valdkond, et sellest ei saagi palju kiiremini ülevaadet anda. Õppeaine täitis kindlasti oma eesmärki väga hästi näidates tänast Eesti tööturgu väga erinevate nurkade alt.

Esimene loeng, mis rääkis põhiliselt õpingukorraldusest, oli väga informatiivne. Enamikku asjadest, millest seal räägiti on võimalik ka ise välja uurida, kuid loengut kuulates sain kõige tähtsamatest asjadest kiire ülevaate. Minu jaoks natuke segased teemad, nagu stipendiumid ja õppekava ning nominaalkoormuse täitmine said palju selgemaks. Sarnaselt paljudele teistele loengutele rõhutati, et teiste töö enda omana esitamine kõrgkoolis ei ole vastuvõetav, mis peaks olema kõigile iseenesest mõistetav. Lõpetuseks jäi kõlama lause, et kolledžis õppimine on iga üliõpilase enda asi.

Teine loeng, kus Margus Ernits rääkis õppimisest ja motivatsioonist, oli üsna sünge alatooniga, keskenduti väga pikalt sellele, et õpilased on laisad ja üritavad pidevalt petta, et lihtsamalt ainetest läbi saada, mis viib lõpuks selleni, et diplomini jõuavad inimesed, kes pole pädevad ja seega vähendavad ka teiste õppurite diplomi teväärtust tööturul. Ma arvan, et enamik õpilastest teavad, et nad õpivad endale ja et diplomist üksi pole nagunii väga palju abi, tähtsam on välja paista oma erialaste saavutustega, seega see moraalilugemine tundus natuke liiga pikaleveniv.

Kolmas loeng oli väga huvitav. Loengupidaja, kelleks oli tehnoloogiavisionäär Linnar Viik, seletas hästi lahti innovatsiooni mõiste ning motiveeris meid olema innovatsiooni tootjad mitte tarbijad kuna tema sõnul on suurem osa inimestest seisukohal, et innovatsioon ei ole nende asi, vaid sellega tegelevad välismaised suurfirmad. Lähtuvalt sellest soovitas ta meil kähku tegutsema hakata, et luua uusi lahendusi või selle käigus jõuda veel paremate ideedeni. Motoks peaks olema ingliskeelne väljend: „Fail fast and fail small” (Kuku läbi kiiresti ja väikselt). Loeng andis hea motivatsioonilaksu ning järgmistel päevadel oli õpiisu väga suur.

Ka neljas loeng pakkus palju uut. Teemaks oli küberkuritegevus ning Tarmo Randel andis väga hea ülevaate sellest, kuidas küberpätid tegutsevad. Enne seda loengut oli see teema minu jaoks üsna müstiline. Pärast loengut oli müstika kadunud ja sain aru, et küberpättide tegevuses ei ole midagi väga keerulist, nende skeemid on üsna lihtsad ning jätavad praktiliselt alati maha jälje, mille järgi on võimalik nad kätte saada. Sain ka aru, et turvalisus infotehnoloogias on väga oluline valdkond ning sellega tuleks pidevalt tegelda, sest küberpätid ei puhka, nad mõtlevad kogu aeg välja uusi võimalusi kuidas turvaauke ära kasutada.

Järgmine loeng oli kõige värvikam, rääkis väikeettevõtja Andres Käver. Kõigist teistest erinevalt ei kasutanud ta slaide, kuid sellele vaatamata täitis ta tunni väga huvitavalt. Ma arvan, et see loeng ei jätnud kedagi külmaks, osadele meeldis ta väga ja teistele ei meeldinud üldse. Põhjuseks oli see, et ta pidevalt rääkis kui tubli ta on, mis oli üsna häiriv, ning väga kategoorilised arvamusavaldused, näiteks „Kui te Kristiina Hakki matemaatilises analüüsis viit ei saa, siis ei ole teil arendusse asja!” Sellele vaatamata rääkis ta minu arvates suures plaanis õiget juttu ning see loeng oli üsna motiveeriv ning tema eeskuju kinnitas kõnekäändu „Kes palju teeb, see palju jõuab.”

Kuues loeng oli kõige igavam. Räägiti monitooringust, mille suhtes on nagunii paljudel juba eelarvamus, et see on igav. Loengupidajad polnud ilmselgelt harjunud pikalt rääkima ning ettekande tempo oli üsna aeglane ja loeng natuke laialivalguv. Iseenesest monitooringusüsteemide kirjeldus oli täitsa hea, kuid nad ei jätnud muljet, et monitooring võiks olla selline valdkond kus tahaks töötada. Minu jaoks nad kinnitasid levinud arvamust monitooringu töö kohta.

Eelviimases loengus esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. See loeng oli väga hea näide sellest, kuidas käib elu suurettevõttes. Tundus, et Albre, kes põhiliselt rääkis, on oma tööga väga rahul ja et Nortal on hea koht töötamiseks ning erialaseks arenemiseks. Sain olulist informatsiooni nende suveülikooli kohta, mis on väga hea koht uute oskuste arendamiseks, tutvuste loomiseks ja miks ka mitte Nortalisse tööle saamiseks. Eriliselt rõhutaski ta kogemuste omandamise olulisust, et ainult koolis käimisest ei piisa. Sellega nõustun ma täielikult, sest kui vaadata töökuulutusi, siis enamasti oodatakse töökogemust. Piirsalu rääkis sama asja, kuid väitis, et kogemus tööle saamiseks ei pea alati olema konkreetne töökogemus, see võib olla ka kogemus mingis vabavaralises projektis või mis iganes erialaline saavutus, mida annab ette näidata.

Viimane loeng oli selline eriliselt motiveeriv, sellega taheti meid lendu lasta, suunata tegudele nagu paljudes teistes loengutes. Eriliselt keskenduti sellele, et kuidas inimesed asju teevad ja kuidas nad seda teha võiks. Nõustun loengupidajaga väga paljus, näiteks selles, et palju parem on, kui inimene teeb õhinaga asja, mis talle meeldib, mitte ei käitu kannatajana elus, sest motiveeritud inimesed on produktiivsemad ja kuna nad suudavad paljude asjadega hästi hakkama saad, on nad üldiselt ka õnnelikumad ning see ju ongi eesmärk. Väga hea loeng selle aine lõpetuseks!

Kokkuvõtteks tahan öelda, et loengud olid üldiselt huvitavad. Loengupidajad jagasid oma valdkonda väga hästi ning olid valdavalt väga motiveeritud, mida oli rõõm näha. Sarnane oligi, et meid suunati tegudele, olema vastutavad oma elu eest, mitte jääda lootma kellelegi teisele. Erinevad olid suhtumised sellesse, et kuidas seda teha, kas parem on olla väikeettevõtja nagu Andres Käver ja teha kõik ise ära või hoopis töötada suures ettevõttes nagu Nortal ja täita seal üht väiksemat rolli. See aine aitab kindlasti paljusid otsustamisel, milline variant neile sobib.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani[1].


Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga[1].

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Tuleb registreerida ÕISis[2].

Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva[2].

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õppekohal ei maksa kordusarvestus midagi[3].

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kordussoorituse tasu tasulisel õppekohal 2013/2014 õppeaastal on 20 €[4].

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?

Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Lahendus

Vastuste allikad