User:Pukskula

From ICO wiki
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigationJump to search

I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Priit Üksküla
Rühm: 15
Esitamise kuupäev: 23.10.2013

Essee

Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus eesmärk peaks olema anda ülevaade nii ITK korralduslikust poolest kui ka IT maastikust üldiselt. Leian, et sellega on väga väikese mahu juures aine eest vastutava õlule pandud suhteliselt raske ülesanne. Pärast loengute kuulamist ei ole ilmselt enamusel meist (st. esimese kursuse tudengid) suuremas mastaabis eriliselt selgemat pilti oma erialast ega IT maailmas toimuvast. Küll aga oli tegemist enamjaolt väga huvitavate loengutega, mis olid kindlasti varajastel hommikutundidel oma tagumendi kooli toomist väärt ja mingeid killukesi ning teadmust sai siiski omandatud. Järgnevalt püüan suhteliselt vabas vormis anda omapoolse hinnangu toimunud loengutele.

Esimene loeng algas tutvustusega eesti haridusraamistikust ja räägiti ka sellest, mida palju kõneainet tekitanud haridusseaduse muudatus meie, kui 2013/2014õa. sisseastunud tudengite jaoks tähendab. Pean tunnistama, et selles loengu osas ei olnud minu jaoks palju uut, sest olin juba varem mõnda aega kõrgkoolis õppinud. Samuti olin suures paanikas uurinud ka erinevatest allikatest seadusemuudatuse kohta. Küll aga oli palju kasu loengu sellest osast, kus räägiti ITK-sisesest korraldusest (ainete valimine, „trahvipunktid“, klasside kasutamine jpm) ning leian, et üldiselt oli tegemist väga vajaliku loenguga. Pean mainima, et osaliselt tänu antud loengule aga ka heale infoliikuvusele ja lihtsatele IT-lahendustele on noorte rebaste sisseelamine kõrgkooli korralduslikku poolde ITK-s ülimalt hästi lahendatud!

Teises loengus rääkis Margus Ernits üldjoontes motivatsioonist ja õppimisest. Ehkki jutt võis tunduda kerge noomitusena ja võiks arvata, et iga üliõpilane, kui ta on juba üliõpilaseks hakanud, peaks juba niigi omama iseenda sisemist motivatsiooni, oli loeng pärast selle suve „Lorentsi – saagat“ kui rusikas silmaauku õpingukorralduse tutvustamisel. Ernitsa mõtted olid minu arvates väga õiged ning huvitavad. Räägiti erinevate ainete vajalikkusest ning sellest, kuidas õppimine enda jaoks huvitavaks teha. Varasemast kogemusest tean, kui raske on värskel gümnaasiumilõpetajal ülikooli tulles muu tralli kõrvalt õpingutega tegeleda. Ehk suutis Ernitsa loeng mõne mehe/neiu juba praegu mõtlema panna ja väljalangemisest säästa.

Järgnevalt, so. kolmandas loengus, üritas Linnar Viik selgeks teha innovatsiooni olemust ja selle juhtimist. Arvan, et see oli IT-d (tegelikult üldiselt tehnoloogiat) puudutavatest loengutest üks kõige olulisemaid ja puudutas meie eriala inimesi eriti lähedalt, sest mida IT ja sellega toimuv praeguses ühiskonnas muud on kui üks suur innovatsioon. Eriti vahetult oli loeng suunatud võibolla neile, kellel on ambitsiooni lihtsalt heaks spetsialistiks saamise asemel lähitulevikus mõnda startup-i vedama hakata. Lisaks ei saa mainimata jätta Linnar Viigi karismat: väga hästi ja huvitavalt loetud loeng ning kindlasti on tegemist minu jaoks selle aine parimaga. On hea meel, et olin antud loengu ajaks kohal ja kuulamise asemel kodus või klassi tagapingis ei maganud, nagu mõningad meist.

Neljandas loengus tutvustati meile seda, millega ühelt poolt tegelevad IT-kurjategijad ja teiselt poolt asutused ning inimesed, kes ühiskonda nende eest kaitsta üritavad. Mis meelde jäi, oli see, et olukord on oluliselt hullem, kui ma varem ette olin kujutanud. Meeldis see, et loeng oli suhteliselt arusaadavas vormis ülesehitatud ja hästijälgitav ning ei laskunud liialt detailidesse, mis sellise temaatika puhul lihtsasti juhtuda võib. Samas pean tunnistama, et minul endal antud valdkonna vastu otsene huvi puudub, ehkki tulevikus arendajana temaatikaga kokkupuutest ei pääse. Loengu sisu langes tugevalt kokku ka Kaku loetava ITSEPA ainega.

Järgnes minu jaoks kõige vastuolulisem loeng üldse. Andres Käver jagas oma üldisi arusaamu ning arvamust IT-s toimuvast. Positiivse poole pealt mainin ära, et loeng oli järjekordselt huvitav ja oma vabama vormi poolest küllaltki värskendav. Pean ka nentima, et mõnede tema vaadete ja arvamustega ma nõustun. Samas oli tegemist vägagi pillava ja kergelt läbimõtlemata loenguga. Ausalt öeldes jäi mulje, et tegemist oli rohkem loengupidaja egotripiga, kui reaalses maailmas kasuks tulevate soovitustega. Mulle ja paljudele teistele jäigi suures plaanis kõlama esineja hoomamatu andekus, laest võetud rahanumbrid ja kindel fakt, et Kristiina Hakki aine alla viie saanutel arendusse asja pole. Ei oska öelda, kui palju kasu sellisest loengust oli. Mina sealt midagi lõppeks kõrva taha ei otsustanud panna ja pigem oleksin oodanud samal teemal loengut andma kedagi tasakaalukamat, lugupeetumat ja natuke laiema haardega ettevõtte juhti. Positiivne on aga see, et selline vastuolulisus panebki vahel inimesed elavamalt kaasa mõtlema ja selles mõttes oli asjast siiski kasu.

Järjekordne neljapäev, ja klassi auditooriumi ette tulid kaks esinejat Skypest. Suhteliselt lühike ja vägagi ametispetsiifiline jutt. Võibolla oli asi selles, et ma ei saanud eriti loengu ideest aru ja võibolla näiteks adminnidele loeng väga meeldis, aga minu jaoks oli tegemist suhteliselt nõrga loenguga ning rohkem põnevust pakkus saalis ringi lennanud õhupall. Ehkki noormehed olid ise täiesti asjalikud ja tundus, et pädevad selles, mida nad teevad, laskuti liigsetesse detailidesse ja jäi ka mulje, et esinejad ei tundnud ennast eriti mugavalt. Järgmine aasta tasuks vast monitoorimise asemel rääkida üldisemalt adminnide tööpõllust.

Kuidas saada superstaariks? Vastus tundus olevat, et tasub minna Nortali suveülikooli ja ilmselt on see ka üks võimalustest. Tegelikult oli loeng huvitav ja räägiti ka üldiselt arendusprotsessidest. Mulle väga meeldis, et loengut andnud noormees oli väga sorav, sest alati on mõnus häid esinemisi jälgida. Tingitud on see ilmselt sellest, et tegemist oli projektijuhiga. See omakorda lubas loengul puudutada arendusprotsesside erinevaid tahke. Jällegi üks meeldejäävamaid ja rohkem meeldinud loenguid. Kiitmata ei saa jätta ka tublisid kaastudengeid, kes oma küsimuste ja vastustega loengu sisulist väärtust oluliselt tõstsid.

Viimaks sellest, kuidas olla õnnelik ja kuidas üldse elama peaks või vähemalt seda teha võiks. Kuna see oli üks kahest loengust kogu aine vältel, kus ma paraku kohal ei käinud, siis esmalt kuulsin koolis kaastudengite jorinat mingist „tilu-lilu“ loengust. Õnneks pakkus loengu järelekuulamine Interneti vahendusel siiski vägagi positiivset emotsiooni. Jällegi oli tegemist väga hea esinejaga ja huvitava loenguga. Kuigi tegemist võiski olla veidi eelmainitud „tilu-lilu“ temaatikaga, siis leian, et paljud kuulajateni jõudnud ideed olid õiged ja väärt järelemõtlemist. Vahel ongi noore elukeerises oleva inimesena, keda ühiskonna normatiivid igapäevaselt takka suruvad, selliste loengus esitatud mõtteterade leidmine ja veel enam järgimine üsna keerukas. Igatahes leian, et taoline elukvaliteeti puudutav temaatika oli antud aine kokkuvõtmiseks ja tudengite edasisele õpiteele saatmiseks igati sobilik ja ka tore, kui nii öelda võib.

Lõpetuseks ütlen uuesti, et oli väga tasuv loengutes kohal käia. Kuna ma vaatasin kahte loengut ka salvestuselt, siis panin tähele seda, et oluliselt andis sisule juurde esinejate nägemine vahetult auditooriumis. Üldiselt oli mõnus tõsiste õppekava ainete sekka ka kord nädalas lihtsalt maha istuda ja midagi üldharivat kuulata. Kui nüüd sissejuhatuse juurde tagasi tulla, siis pärast essee kirjutamist ja järelemõtlemist leian, et aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus on kindlasti oma eesmärki täitnud ja seda isegi rohkem, kui ma oma esialgu arvasin (siinkohal jätan nimme oma sissejuhatuse parandamata). Samas saab üha enam selgeks asjaolu, et oma valitud eriala ja sellega seonduva mõistmiseni on käia ikkagi väga, väga pikk tee.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.6. ütleb et, kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Sama punkt ütleb ka, et korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Seega tuleks järeleksamit puudutav kokku leppida ainet õpetava õppejõuga. Punkti 5.2.8.1. järgi on korduseksami puhul registreerimine nõutav ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Punkt 5.2.1. järgi peavad ka eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka. Punkt 5.2.7. järgi on korduseksamid ja -arvestused REV/tasulisel (OF, autori märkus) õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal punkt 5. järgi on REV/OF tudengile kordussoorituse tasu 20 Eurot.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

RIIKLIKE ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE JA MAKSMISE KORD EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽIS 2013/2014 ÕPPEAASTAL Punkt 2.2. järgi on üliõpilasel (alates sisseastumine 2013/14) õigus saada vajaduspõhist õppetoetust, kui:

a) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

b) ta õpib täiskoormusega ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu või ta õpib täiskoormusega esimesel semestril;

c) tema Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära

Punkti 2.6. järgi peab esitama üliõpilane vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks riigiportaalis www.eesti.ee viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas. Punktist 2.2. johtub, et minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP ning see võib olla täidetud ka kumulatiivselt (nt. 40 EAP sügissemestril + 20 EAP kevadsemestril).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel (Finantsiinfo, 2013). Seega tuleb hüvitada 2 EAP (õppekulude osalist hüvitamist arvestatakse kumulatiivselt) ning esitatav arve peaks olema 100 Eurot.