User:Rkallas: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
 
(31 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
[[Erialatutvustuse aine arvestustöö]]
=Erialatutvustus 2015=


Autor: Rahel Kallas(10150885)


Esitamise kuupäev: 15. oktoober 2015
Autor: Rahel Kallas


Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2015


[[Essee]]


Erialatutvustuse aines oli mul võimalik kuulata seitset erinevat loengut oma ala spetsialistide poolt. Järgnevalt hindan iga esineja esitlust ja kirjutan, mis mulle tema loengust meelde jäi.
==Essee==


Esimesena esines meile Kristjan Kangro innustuskõnega. Kristjan Kangro rääkis sellest, kuidas ta oma esimesel IT Kolledži aastal alla andis ja siis järgmine aasta uuesti proovis ning lõpuks ka ära lõpetas, olles nüüd ise selle sama kooli õppejõudude rivis. Mulle jäi loengust selline mulje, et kui üks kord ei saa, siis tuleb proovida nii kaua kuni saab, alla ei tohi anda. Kui ma rääkisin oma sõbra, Konstantiniga, kes õpib hetkel Tallinna Ülikoolis IT arendust ja kes õppis Tartu Ülikoolis arstiks, kuid akadeemilise puhkuse järel ei läinud tagasi õppima, hoiatas mind, et ma ikka kohe pingutaksin, sest elu ei tohi raisata. Seepärast ma praegu väga pingutangi. Lisaks innustas Kangro meid mitte „date-driven“ olema ja varakult asja kallale asuma.
Erialatutvustuse aines oli mul võimalik kuulata seitset erinevat loengut IT-spetsialistide poolt. Järgnevalt peatun iga esineja juures eraldi ja kirjutan lühidalt, mis mulle tema esitlusest meelde jäi.


Teine kõne oli Tiina Seemani ettekanne „IT projektide juhtimine“. Tiina Seeman rääkis sellest, et töötas samal ajal kui õppis ja et algselt oli ta firmas tavatöötajana aga peale IT Kolledzi õppimaasumist soovis saada spetsiifilisemat tööd samas firmas. Tema soovitus tudengitele oli, et nad leiaksid endale midagi, mis neid rutiinist välja tõmbaks. Tema enda jaoks oli selleks tegevuseks jooksmine - ta on maratoonor. Mina ise arvan, et jutt rutiinse tegevuse kõrvale midagi juurde leida, mis aitaks rutiinis püsida, on väga õige ja ma ise proovin ka seda põhimõtet järgida, kuigi vahel tundub, et tuleks mõneks ajaks aeg maha võtta.  
Esimesena toimus aine üldistav loeng, kus esinesid: Inga Vau, andres Septer, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti ainest ja õppingukorraldusest. Kõige huvitavam asi, mis mulle meelde jäi, oli koht, kus Inga Vau tsiteeris ühte IT Kolledži vilistlast: "Järjest enam jääb mulje, et õppimine on IT Kolledžis õppija enda mure!". Sel hetkel ma naersin selle peale, sest õppimine ongi õppija endda mure aga nüüd, olles IT Kolledžis natuke aega õppinud, saan ma aru mida sellega õelda taheti ja see teeb mind kurvaks.  


Ta rääkis ka, et ta tahtis väga midagi juhtida. Sellepärast hakkas ta projektijuhiks. Projektijuhi amet pidavat raske olema, sest tähtajad tulevad peale ja asi õigeks ajaks laivi ei jõua, on väga halvasti. Siinkohal tuleb mulle meelde 23. septembri õhtul toimunud Tech Sistersi üritus, kus viimases kõnes räägiti Timbeterist ja sellest, et kui on halb mõte ja hea tiim, siis sellest võib isegi asja saada. Aga kui on hea mõte ja halb tiim, siis sellest ei saa mitte midagi.
Teisena kuulasin Tiina Seemani ettekannet „IT projektide juhtimine“. Tiina Seeman töötas samal ajal kui õppis. Tema soovitus tudengitele oli, et nad leiaksid endale midagi, mis neid rutiinist välja tõmbaks. Tema enda jaoks oli selleks tegevuseks jooksmine - ta on maratoonor. Mina ise arvan, et tema soovitus on väga õige ja ma proovingi seda põhimõtet edaspidi järgida.


Kolmas kõneleja, Elar Lang, andis mulle kõige kõvema emotsionaalse etteaste. Teda oli väga hea kuulata, sest tempo oli sobiv ning kõne ladus. Seda arvatavasti tänu eeltööle - härra Lang küsis meilt kui palju aega kulus tal selle presentatsiooni valmistamisele. Tudengid pakkusid, et kaks või kolm tundi, kuid tegelikult võttis see presentatsioon aega kolm päeva. See, et see nii kaua aega võttis, hämmastas mind. Ma olin harjunud, et presentatsioon teakse koolitunnis valmis ja rohkem sellega ei tegeleta. Tegelikult on väga tähtis teha eetööd ja mitte ühe korraga kõiki oma mõtteid välja laduda, ekspromttööd ei ole kuigi korralikud ja seejuures töö kvaliteet langeb.
Ta rääkis ka, et ta tahtis väga midagi juhtida. Sellepärast hakkas ta projektijuhiks. Tema amet on raske, sest tähtaegadest tuleb kinni pidada ja kui toode õigeks ajaks valmis ei jõua, võib tegemata töö kõigest sekunditega tekitada hiiglaslikke kahjusid. Siinkohal tuleb mulle meelde 23. septembri õhtul toimunud Tech Sistersi üritus, kus viimases kõnes räägiti Timbeterist ja sellest, et kui on halb mõte ja hea tiim, siis seda mõtet võib olla võimalik teostada. Aga kui on hea mõte ja halb tiim, siis tootearendusest selle tiimiga ei tule midagi välja.


Ta rääkis ka oma tööst, milleks on testimine, kuigi algselt õppis arendajaks. Magistrikraadi omandas ta Tallinna Tehnika Ülikoolis. Kooli meelitas teda tüdruksõbra koolitee alustamine. Esimesed kaks semestrit olid tema jaoks piinarikkad ning siis, peale kahte esimest semestrit, avastas ta õppimise valemi. Ta lisas, et lõpetas Cum Laude, kuigi ta praegu kõiki neid aineid, mida ta kunagi õppis, hetkel hindele viis vastata ei suuda. Seepärast ongi kõige tähtsam oskus koolis õppides õppida õppima. Kui ei õppimist ära ei õpita, jääb koolitee lühikeseks.
Kolmas kõneleja, Elar Lang, jättis mulle kõige sügavama mulje. Teda oli väga hea kuulata, sest tempo oli sobiv ning kõne ladus. Seda arvatavasti tänu eeltööle - ta küsis meilt meie arvamust kui palju aega kulus tal selle presentatsiooni, millega ta meile esines, valmistamisele. Tudengid pakkusid, et kaks või kolm tundi, kuid tegelikult võttis selle presentatsiooni valmistamine aega kolm päeva. Ma olin hämmingus, sest olin harjunud, et presentatsioon tehakse koolitunnis valmis ja rohkem sellega ei tegeleta. Tänu Elar Langi kõnele mõistsin kui tähtis on teha eeltööd - ekspromttööd ei ole kuigi korralikud ja seejuures töö kvaliteet langeb.


Peale suurepärast motivatsioonikõnet saime kuulata Taavi Tuisu kõnet teemal „Millega tegeleb süsteemihaldur?“. Ma ausalt ei mäleta sellest kõnest eriti midagi. Ta pidi tark mees olema, oma ala spetsialist ja väga kogenud, kuid rääkis liiga vaikselt ja monotoonselt, et midagi aru saada, kuigi slaididelt lugedes sain aru, et tegu oli millegi spetsiifilisega ning süsteemihaldur on elukutse, millega igaüks hakkama ei saaks. Ma arvan, et tegelikult võis mittemõistmine olla tingitud hommikuse uniuse ja monotoonse ettekande koosmõjust.
Ta rääkis ka oma tööst, milleks on testimine, kuigi algselt õppis arendajaks. Magistrikraadi omandas ta Tallinna Tehnika Ülikoolis. Kooli meelitas teda tüdruksõbra koolitee alustamine. Esimesed kaks semestrit olid tema jaoks piinarikkad ning siis, peale kahte esimest semestrit, avastas ta õppimise valemi. Ta lisas, et lõpetas Cum Laude, kuigi ta praegu kõiki neid aineid, mida ta kunagi õppis, hetkel hindele "viis" vastata ei suuda. Seepärast ongi kõige tähtsam oskus koolis õppides õppida õppima. Kui õppimist ära ei õpita, jääb koolitee lühikeseks.


Kert Suvi rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kohe alguses tõi ta välja selle, et miks peab ta oma kõnet öösel tegema. Minu meelest oli see päris hea tähelepanek, ma polnud sellele veel varem mõelnud, et IT inimesed magavad hommikuti kaua ega pea kell 8.00 hommikuks, vaid ööks.
Peale suurepärast motivatsioonikõnet kuulasime Taavi Tuisu kõnet teemal „Millega tegeleb süsteemihaldur?“. Ta rääkis väga vaikselt ja monotoonselt. Ma sain aru, et süsteemihaldur on elukutse, millega igaüks hakkama ei saaks. Süsteemihalduri töö nõuab väga spetsiifilisi oskusi ja kannatlikkust.
 
Kert Suvi rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kohe alguses tõi ta välja selle, et miks peab ta oma kõnet öösel tegema. Minu meelest oli see päris hea tähelepanek, ma polnud sellele veel varem mõelnud - tema, IT-spetsialisti, jaoks on kell 8.00 hommikul öö.


Kert on oma erialalt arendustestija aga töötab testijana. Testimine on asi, mida ettevõtted lükkavad kogu aeg edasi või millega ei arvestata üldse, sest see on kallis ega tooda midagi. Arvatakse, et testija lihtsalt mängib, samal ajal kui arendaja reaalselt näeb vaeva koodi kirja panemisega,kusjuures palgad neil enam-vähem võrdsed. See, et firmad pole eriti testimiseusku, viib selleni, et ainult 1/4 IT inimestest töötavad oma töökohas testijatena kolme arendaja kõrval.  
Kert on oma erialalt arendustestija aga töötab testijana. Testimine on asi, mida ettevõtted lükkavad kogu aeg edasi või millega ei arvestata üldse, sest see on kallis ega tooda midagi. Arvatakse, et testija lihtsalt mängib, samal ajal kui arendaja reaalselt näeb vaeva koodi kirja panemisega,kusjuures palgad neil enam-vähem võrdsed. See, et firmad pole eriti testimiseusku, viib selleni, et ainult 1/4 IT inimestest töötavad oma töökohas testijatena kolme arendaja kõrval.  


Tegelikult on testimine väga tähtis töö, millest oluliselt sõltub toodetava kvaliteet. Näitena tõi Kert Suvi omast kogemusest tehtud tööna toidukaupluse kliendikaardi boonuspunktide arvestamisesüsteemi testimise, kus avastas vea, mis oleks muidu asja toimimisel ilmnenud alles kahe kuu pärast. Veel oli näideteks Eesti Panga kahtlased tehingud ja Skype toimimisvead, mis palju kahju vaid sekunditega võivad teha.  
Tegelikult on testimine väga tähtis töö, millest oluliselt sõltub toodetava kvaliteet. Näitena tõi Kert Suvi omast kogemusest tehtud tööna toidukaupluse kliendikaardi boonuspunktide arvestamisesüsteemi testimise, kus avastas vea, mis oleks muidu asja toimimisel ilmnenud alles kahe kuu pärast. Veel oli näideteks tollel hetkel aktuaalsed Eesti Panga kahtlased tehingud ja Skype'i toimimisvead, mis palju kahju vaid sekunditega võivad tekitada.  


Targo Tennisberg on väga huvitav inimene. Ta rääkis meile 1. oktoobril sellest, kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda. Loengu lõpuks tõi ta välja selle, et tuleviku maailmas on tööturu peamine osakaal sotsiaalsetel ja IT-alastel töökohtadel.  
Targo Tennisberg on väga huvitav inimene. Ta rääkis meile 1. oktoobril sellest, kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda. Loengu lõpuks tõi ta välja selle, et tuleviku maailmas on tööturu peamine osakaal sotsiaalsetel ja IT-alastel töökohtadel.  


Loengut alustas ta alkeemikutest ja nende lubadustest, võrraldes IT töötajaid alkeemikutega, kes annavad lubadusi, saades selle eest raha. Selleks, et saada kõrget palka, on vaja spetsialiseeruda millelegi, millele on suur nõudlus ning vähe spetsialiste.  
Loengut alustas ta alkeemikutest ja nende lubadustest, võrreldes IT töötajaid alkeemikutega, kes annavad lubadusi, saades selle eest raha. Targo Tennisberg soovitas meil kõrge palga teenimiseks spetsialiseeruda millelegi, millele on suur nõudlus ning vähe spetsialiste.  


Saime proovida ka vastata viktoriinile. Pidime olema 90% kindlad, et vahemiku vahel on õige vastus. Minult küsiti Šhangai laiuskraadi, kuid ma ei osanud sellele vastata(Vastus oli 31 kraadi).
Saime proovida ka vastata viktoriinile. Pidime olema 90% kindlad, et vahemiku vahel on õige vastus. Minult küsiti Šhangai laiuskraadi, kuid ma ei osanud sellele vastata(vastus oli 31 kraadi).


Peale Targo Tennisbergi rääkis Tanel Unt oma IT ettevõttest. GPS asukohamääramisteenusest Navireci näitel ta väga ei jõudnudki rääkida. Tema ettevõttel vedas, et nad kohe kokkuhoidlikud pidid olema, sest seetõttu olid nad ka kohe alguses kasumlikud. Ta ei lõpetanudki ülikooli aga see-eest arvab, et teab rohkem kui ta oleks koolis teadmisi saanud. Tema algatatud ettevõtetest 1/5 on püsima jäänud, mistõttu tal on läinud keskmisest paremini(1/10 keskmiselt ettevõtetest jääb ellu). Ta jättis muheda selli mulje, kandes pintsakut, mille all T-särgil piilumas valge küülik.
Peale Targo Tennisbergi rääkis Tanel Unt oma IT ettevõttest (GPS asukohamääramisteenusest Navireci näitel ta väga ei jõudnudki rääkida). Tema ettevõttel vedas, et nad kohe kokkuhoidlikud pidid olema, sest seetõttu olid nad ka kohe alguses kasumlikud. Ta ei lõpetanudki ülikooli aga see-eest arvab, et teab rohkem kui ta oleks koolis teadmisi saanud. Tema algatatud ettevõtetest 1/5 on püsima jäänud, mistõttu on tal keskmisest paremini läinud(1/10 keskmiselt ettevõtetest jääb ellu). Ta jättis muheda selli mulje, kandes pintsakut, mille alt T-särgil piilumas valge küülik.


15. oktoober tulid meile rääkima kaks mees, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamuse ajast rääkis siiski Oliver Kadak. Ta rääkis peamiselt analüüsimisest ja andmetest. Korraks rääkis ta ka Mikko Hüpponenist ning tema loengust seoses andmeturbega. Ta elab Hiiumaal ja omab ettevõtet, kus töötavad väga head välismaalastest programmeerijad.  
15. oktoobril esinesid meile kaks meest, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamuse ajast rääkis siiski Oliver Kadak. Ta rääkis peamiselt andmete analüüsimisest. Korraks rääkis ta ka Mikko Hüpponenist ning tema loengust seoses andmeturbega. Ta elab Hiiumaal ja omab ettevõtet, kus töötavad väga head välismaalastest programmeerijad.  


Oleg Bogdanov rääkis, et on omanud väga plaju erinevaid ameteid. Naljakas on tema kogemustest see, et kui ta lätis pangaautomaate paigaldas ja automaadi kõige väiksem kupüür, mida oli võimalik välja võtta, oli 5 rahaühikut aga pensionärid said natuke alla selle kuus pensioni - see oli tõsine probleem, millele ei oldud varem tähelepanu pööratud. Nad kaalusid ka mündiautomaatide ülesseadmist.
Oleg Bogdanov rääkis, et ta on töötanud väga paljudel erinevatel ametikohtadel. Naljakas on tema kogemustest see, et kui ta lätis pangaautomaate paigaldas, oli automaatide kõige väiksem kupüür, mida oli võimalik välja võtta, oli 5 rahaühikut. Pensionärid said aga natuke alla selle kuus pensioni - see oli tõsine probleem, millele ei oldud varem tähelepanu pööratud. Kaaluti ka mündiautomaatide ülesseadmist.


Kõiki neid loenguid ühendab teema, mille alla nad kuuluvad - selleks on infotehnoloogia. Igas loengus käsitleti seda teemat erinevast küljest ja kuulates lugusid, kus kõneleja rääkis oma  kogemustest ja endast, sain väga palju uut teada. Sain teda tööst selles maailmas ja nõuandeid edaspidiseks ning tulevikuprognoosidest. Kõik kõnelejad olid huvitavad. Üldiselt jäi ainest hea mulje ja mul on kahju, et jään nüüd aine lõppedes mõnusatest hommikustest loengutest ilma, kuid siiski olen väga tänulik seniste eest ning mul on hea meel, et sain sellel kursusel osaleda.
Kõiki neid loenguid ühendab teema, mille alla nad kuuluvad - selleks on infotehnoloogia. Igas loengus käsitleti seda teemat erinevast küljest. Kuulata lugusid, kus kõneleja rääkis oma  kogemustest ja endast, oli väga huvitav ning hariv. Sain teda tööst selles maailmas ja nõuandeid edaspidiseks. Üldiselt jäi ainest hea mulje ja mul on kahju, et jään nüüd, aine lõppedes, mõnusatest hommikustest loengutest ilma, kuid siiski olen väga tänulik seniste eest ning mul on hea meel, et sain sellel kursusel osaleda.


[[Notes]]
==Notes==


Loengud on väga huvitavad, soovitan neid järgi vaadata!
Loengud on väga huvitavad, soovitan neid järgi vaadata!


"Järjest enam jääb mulje, et õppimine on IT Kolledžis õppija enda mure!"


[[Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne]]


Küsimus B
==Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne==
 
===Küsimus B===


Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?  
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?  


Vastus: Arvestust on võimalik järele teha kuni eksamissessiooni lõpupäevani. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja vastupidi(kevadsemestril kuni sügissemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni).


Et kordussooritust teha, peab ennast Õisis sellele sooritusele registreerima, jättes soorituse ja registreerimise vahele vähemalt kaks tööpäeva.
'''Vastus'''


Tasu kordussoorituse eest kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse Õisis.
Arvestust on võimalik järele teha kuni eksamissessiooni lõpupäevani. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja vastupidi(kevadsemestril kuni sügissemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni)<ref>  http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.1.</ref>.
 
Et kordussooritust teha, peab ennast Õisis sellele sooritusele registreerima, jättes soorituse ja registreerimise vahele vähemalt kaks tööpäeva<ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.8.</ref>.
   
   
Arvestuste toimumise ajad tehakse teatavaks koos eksamisessiooni ajakavaga.
Arvestuste toimumise ajad tehakse teatavaks koos eksamisessiooni ajakavaga<ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt5.4.3.</ref>.


Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised<ref> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.7.</ref>, riigifinantseeritaval õppekohal tasuta.


Küsimus 3
===Küsimus 3===


Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?  
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?  


Vastused: Tudengil ei ole võimalik esimesel õppeaastal akadeemilisele puhkusele minna.


Selleks, et akadeemilisele puhuksele minna, peab esitama avalduse rektori nimele  ing see vormistatakse käskkirjaga.  
'''Vastus'''
 
Tudengil ei ole võimalik esimesel õppeaastal akadeemilisele puhkusele minna<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.3.4.</ref>.
 
Selleks, et akadeemilisele puhuksele minna, peab esitama avalduse rektori nimele  ning see vormistatakse käskkirjaga<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.2.</ref>.  


Maksimaalne puhkuse aeg tavajuhul on 1 aasta aga kui tudengil sünnib laps, on võimalik tal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni akadeemilisel puhkusel olla.
Maksimaalne puhkuse aeg tavajuhul on 1 aasta aga kui tudengil sünnib laps, on võimalik tal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni akadeemilisel puhkusel olla<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.3.</ref>.


Puhkuse lõpetamine toimub avalduse alusel. Avalduse peab esitama rektori nimele ja see vormistatakse käskkirjaga. Avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada enne puhkusest järgmise semestri deklareerimise kuupäeva.
Puhkuse lõpetamine toimub avalduse alusel. Avalduse peab esitama rektori nimele ja see vormistatakse käskkirjaga. Avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada enne puhkusest järgmise semestri deklareerimise kuupäeva<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.4</ref>.


Puhkuse ajal pole tavajuhul võimalik aineid deklareerida, kuid on ka erandeid. Õppekava saavad puhkuse ajal täita: puudega isikud, alla kolme aastase lapse või puudega lapse eestkostja ja tudengid, kes läbivad aja- või asendusteenitust(nemad saavad ka eksameid ja arvestusi järele teha puhkuse ajal järele teha, teised mitte.)
Puhkuse ajal pole tavajuhul võimalik aineid deklareerida, kuid on ka erandeid. Õppekava saavad puhkuse ajal täita: puudega isikud, alla kolme aastase lapse või puudega lapse eestkostja ja tudengid, kes läbivad aja- või asendusteenitust.
<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.3.</ref>


Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Erisus kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.7 </ref>


Ülesanne
===Ülesanne===


Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
   
   
Koodi number Ainepunkte  
0 19  
1 20  
2 21  
3 22  
4 23  
5 24  
6 25  
7 26  
8 27  
9 28


X= 27
'''Vastus'''
Y= 24
 
Vastus: Kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd, siis tuleb aasta lõpuks hüvitada 27*2=54-(27+24)=3 EAPd. Esitatav arve on 3*50=150 eurot.
Kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd, siis tuleb aasta lõpuks hüvitada 27*2=54-(27+24)=3 EAPd. Esitatav arve on 3*50=150 eurot.
 
==Viited==
 
<references />
 
[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
 
C#2016Projektileht: User:Rkallas/subpage

Latest revision as of 20:00, 22 October 2016

Erialatutvustus 2015

Autor: Rahel Kallas

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2015


Essee

Erialatutvustuse aines oli mul võimalik kuulata seitset erinevat loengut IT-spetsialistide poolt. Järgnevalt peatun iga esineja juures eraldi ja kirjutan lühidalt, mis mulle tema esitlusest meelde jäi.

Esimesena toimus aine üldistav loeng, kus esinesid: Inga Vau, andres Septer, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo, Lauri Võsandi ja Merle Varendi. Loengus räägiti ainest ja õppingukorraldusest. Kõige huvitavam asi, mis mulle meelde jäi, oli koht, kus Inga Vau tsiteeris ühte IT Kolledži vilistlast: "Järjest enam jääb mulje, et õppimine on IT Kolledžis õppija enda mure!". Sel hetkel ma naersin selle peale, sest õppimine ongi õppija endda mure aga nüüd, olles IT Kolledžis natuke aega õppinud, saan ma aru mida sellega õelda taheti ja see teeb mind kurvaks.

Teisena kuulasin Tiina Seemani ettekannet „IT projektide juhtimine“. Tiina Seeman töötas samal ajal kui õppis. Tema soovitus tudengitele oli, et nad leiaksid endale midagi, mis neid rutiinist välja tõmbaks. Tema enda jaoks oli selleks tegevuseks jooksmine - ta on maratoonor. Mina ise arvan, et tema soovitus on väga õige ja ma proovingi seda põhimõtet edaspidi järgida.

Ta rääkis ka, et ta tahtis väga midagi juhtida. Sellepärast hakkas ta projektijuhiks. Tema amet on raske, sest tähtaegadest tuleb kinni pidada ja kui toode õigeks ajaks valmis ei jõua, võib tegemata töö kõigest sekunditega tekitada hiiglaslikke kahjusid. Siinkohal tuleb mulle meelde 23. septembri õhtul toimunud Tech Sistersi üritus, kus viimases kõnes räägiti Timbeterist ja sellest, et kui on halb mõte ja hea tiim, siis seda mõtet võib olla võimalik teostada. Aga kui on hea mõte ja halb tiim, siis tootearendusest selle tiimiga ei tule midagi välja.

Kolmas kõneleja, Elar Lang, jättis mulle kõige sügavama mulje. Teda oli väga hea kuulata, sest tempo oli sobiv ning kõne ladus. Seda arvatavasti tänu eeltööle - ta küsis meilt meie arvamust kui palju aega kulus tal selle presentatsiooni, millega ta meile esines, valmistamisele. Tudengid pakkusid, et kaks või kolm tundi, kuid tegelikult võttis selle presentatsiooni valmistamine aega kolm päeva. Ma olin hämmingus, sest olin harjunud, et presentatsioon tehakse koolitunnis valmis ja rohkem sellega ei tegeleta. Tänu Elar Langi kõnele mõistsin kui tähtis on teha eeltööd - ekspromttööd ei ole kuigi korralikud ja seejuures töö kvaliteet langeb.

Ta rääkis ka oma tööst, milleks on testimine, kuigi algselt õppis arendajaks. Magistrikraadi omandas ta Tallinna Tehnika Ülikoolis. Kooli meelitas teda tüdruksõbra koolitee alustamine. Esimesed kaks semestrit olid tema jaoks piinarikkad ning siis, peale kahte esimest semestrit, avastas ta õppimise valemi. Ta lisas, et lõpetas Cum Laude, kuigi ta praegu kõiki neid aineid, mida ta kunagi õppis, hetkel hindele "viis" vastata ei suuda. Seepärast ongi kõige tähtsam oskus koolis õppides õppida õppima. Kui õppimist ära ei õpita, jääb koolitee lühikeseks.

Peale suurepärast motivatsioonikõnet kuulasime Taavi Tuisu kõnet teemal „Millega tegeleb süsteemihaldur?“. Ta rääkis väga vaikselt ja monotoonselt. Ma sain aru, et süsteemihaldur on elukutse, millega igaüks hakkama ei saaks. Süsteemihalduri töö nõuab väga spetsiifilisi oskusi ja kannatlikkust.

Kert Suvi rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Kohe alguses tõi ta välja selle, et miks peab ta oma kõnet öösel tegema. Minu meelest oli see päris hea tähelepanek, ma polnud sellele veel varem mõelnud - tema, IT-spetsialisti, jaoks on kell 8.00 hommikul öö.

Kert on oma erialalt arendustestija aga töötab testijana. Testimine on asi, mida ettevõtted lükkavad kogu aeg edasi või millega ei arvestata üldse, sest see on kallis ega tooda midagi. Arvatakse, et testija lihtsalt mängib, samal ajal kui arendaja reaalselt näeb vaeva koodi kirja panemisega,kusjuures palgad neil enam-vähem võrdsed. See, et firmad pole eriti testimiseusku, viib selleni, et ainult 1/4 IT inimestest töötavad oma töökohas testijatena kolme arendaja kõrval.

Tegelikult on testimine väga tähtis töö, millest oluliselt sõltub toodetava kvaliteet. Näitena tõi Kert Suvi omast kogemusest tehtud tööna toidukaupluse kliendikaardi boonuspunktide arvestamisesüsteemi testimise, kus avastas vea, mis oleks muidu asja toimimisel ilmnenud alles kahe kuu pärast. Veel oli näideteks tollel hetkel aktuaalsed Eesti Panga kahtlased tehingud ja Skype'i toimimisvead, mis palju kahju vaid sekunditega võivad tekitada.

Targo Tennisberg on väga huvitav inimene. Ta rääkis meile 1. oktoobril sellest, kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda. Loengu lõpuks tõi ta välja selle, et tuleviku maailmas on tööturu peamine osakaal sotsiaalsetel ja IT-alastel töökohtadel.

Loengut alustas ta alkeemikutest ja nende lubadustest, võrreldes IT töötajaid alkeemikutega, kes annavad lubadusi, saades selle eest raha. Targo Tennisberg soovitas meil kõrge palga teenimiseks spetsialiseeruda millelegi, millele on suur nõudlus ning vähe spetsialiste.

Saime proovida ka vastata viktoriinile. Pidime olema 90% kindlad, et vahemiku vahel on õige vastus. Minult küsiti Šhangai laiuskraadi, kuid ma ei osanud sellele vastata(vastus oli 31 kraadi).

Peale Targo Tennisbergi rääkis Tanel Unt oma IT ettevõttest (GPS asukohamääramisteenusest Navireci näitel ta väga ei jõudnudki rääkida). Tema ettevõttel vedas, et nad kohe kokkuhoidlikud pidid olema, sest seetõttu olid nad ka kohe alguses kasumlikud. Ta ei lõpetanudki ülikooli aga see-eest arvab, et teab rohkem kui ta oleks koolis teadmisi saanud. Tema algatatud ettevõtetest 1/5 on püsima jäänud, mistõttu on tal keskmisest paremini läinud(1/10 keskmiselt ettevõtetest jääb ellu). Ta jättis muheda selli mulje, kandes pintsakut, mille alt T-särgil piilumas valge küülik.

15. oktoobril esinesid meile kaks meest, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Enamuse ajast rääkis siiski Oliver Kadak. Ta rääkis peamiselt andmete analüüsimisest. Korraks rääkis ta ka Mikko Hüpponenist ning tema loengust seoses andmeturbega. Ta elab Hiiumaal ja omab ettevõtet, kus töötavad väga head välismaalastest programmeerijad.

Oleg Bogdanov rääkis, et ta on töötanud väga paljudel erinevatel ametikohtadel. Naljakas on tema kogemustest see, et kui ta lätis pangaautomaate paigaldas, oli automaatide kõige väiksem kupüür, mida oli võimalik välja võtta, oli 5 rahaühikut. Pensionärid said aga natuke alla selle kuus pensioni - see oli tõsine probleem, millele ei oldud varem tähelepanu pööratud. Kaaluti ka mündiautomaatide ülesseadmist.

Kõiki neid loenguid ühendab teema, mille alla nad kuuluvad - selleks on infotehnoloogia. Igas loengus käsitleti seda teemat erinevast küljest. Kuulata lugusid, kus kõneleja rääkis oma kogemustest ja endast, oli väga huvitav ning hariv. Sain teda tööst selles maailmas ja nõuandeid edaspidiseks. Üldiselt jäi ainest hea mulje ja mul on kahju, et jään nüüd, aine lõppedes, mõnusatest hommikustest loengutest ilma, kuid siiski olen väga tänulik seniste eest ning mul on hea meel, et sain sellel kursusel osaleda.

Notes

Loengud on väga huvitavad, soovitan neid järgi vaadata!

"Järjest enam jääb mulje, et õppimine on IT Kolledžis õppija enda mure!"


Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?


Vastus

Arvestust on võimalik järele teha kuni eksamissessiooni lõpupäevani. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja vastupidi(kevadsemestril kuni sügissemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni)[1].

Et kordussooritust teha, peab ennast Õisis sellele sooritusele registreerima, jättes soorituse ja registreerimise vahele vähemalt kaks tööpäeva[2].

Arvestuste toimumise ajad tehakse teatavaks koos eksamisessiooni ajakavaga[3].

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised[4], riigifinantseeritaval õppekohal tasuta.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?


Vastus

Tudengil ei ole võimalik esimesel õppeaastal akadeemilisele puhkusele minna[5].

Selleks, et akadeemilisele puhuksele minna, peab esitama avalduse rektori nimele ning see vormistatakse käskkirjaga[6].

Maksimaalne puhkuse aeg tavajuhul on 1 aasta aga kui tudengil sünnib laps, on võimalik tal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni akadeemilisel puhkusel olla[7].

Puhkuse lõpetamine toimub avalduse alusel. Avalduse peab esitama rektori nimele ja see vormistatakse käskkirjaga. Avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada enne puhkusest järgmise semestri deklareerimise kuupäeva[8].

Puhkuse ajal pole tavajuhul võimalik aineid deklareerida, kuid on ka erandeid. Õppekava saavad puhkuse ajal täita: puudega isikud, alla kolme aastase lapse või puudega lapse eestkostja ja tudengid, kes läbivad aja- või asendusteenitust. [9]

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Erisus kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. [10]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.


Vastus

Kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd, siis tuleb aasta lõpuks hüvitada 27*2=54-(27+24)=3 EAPd. Esitatav arve on 3*50=150 eurot.

Viited

  1. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.1.
  2. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.8.
  3. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt5.4.3.
  4. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkt 5.2.7.
  5. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.3.4.
  6. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.2.
  7. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.3.
  8. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.4
  9. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.3.
  10. ↑ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine punkt 6.1.7

C#2016Projektileht: User:Rkallas/subpage

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rkallas&oldid=111349"