|
|
| Line 4: |
Line 4: |
|
| |
|
| ==Essee== | | ==Essee== |
|
| |
| Siia tuleb kohe essee ka, kokkuvõtted jms kokku mätsima.
| |
|
| |
| Lisa funk. Live ülekande puhul võiks olla ka võimalus esitada küsimusi, kõrgemal oleval kursustel tahaks ka vaadata. (audentitud – roppuste jms kõrvaldamiseks, vaadata võiks niisama saada, võibolla veel tunnis kuvada neid – nö jututuba) inimesed saavad kaasarääkida.
| |
| Hea päevalõpetus – olgugi esimene ja ainuke tund päevas :D
| |
|
| |
| Programmeerimine – usk/religioon – eluviis
| |
|
| |
| Skype - Helpdesk
| |
| Peeter Uustal, Peeter Raielo
| |
|
| |
| 7 ja 9 või oli 8 ja 10 aastat ITK
| |
| Helpdesk
| |
| Dumbuser’d
| |
| Gadgets
| |
| Kontaktide loomine
| |
| Tahe inimesi aidata
| |
| Tahe õppida midagi uut ja huvitavat
| |
| Austraalia (mida sa korjasid :D)
| |
| Igal ühel omad eelistused (kuss! :D)
| |
| Portfoolio loeb
| |
| Loevad rohkem isikuomadused kui hetke oskused.
| |
| Talendileidmine – värbamispäevad
| |
| Suunamispoliitika – kui Peeter nt teab, et sa oled kõva käsi mingil alal, siis ta soovitab sind kellegile ja ta ise saab preemia
| |
| Ikka taustauuring, fb piltide hulka ei tasu joominguid panna
| |
| Googeldage ennast
| |
| Tasuta Microsoft koolitused
| |
|
| |
| Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest
| |
| Janika Liiv – ITK vilistlane
| |
|
| |
| Ruby on rails
| |
| Töötab toggl all
| |
| Tahtis saada kirjanikuks, tõi teadmata põhjusel ITK’sse ka sisse. Mujale ei saanud, teised kohad eeldasid eelnevaid teadmisi.
| |
| Ei tegelenud arvutitega enne ITK’d.
| |
| Hirmutati esimesel korral küsides, mis on overclockimine, cpu jne. Kuidas sa ei tea....
| |
| Liitus robootikaga, seal leidis veel väheteadjaid, teadjad ka aitasid.
| |
| Leidis „loovkirjutamise“ programmeerimise näol, see milleks ta saada tahtiski.
| |
| Loo valikuid ja väldi piiranguid. Asjad võiks töödata intuitiivselt.
| |
| Loe teiste kirjutatud koodi. Küsi, googelda, „kasuta asju, mis on juba olemas“ (pugins, teegid...) :S
| |
| Selge väljendus.
| |
| Kasuta versioonihaldus( – bu). CVS, SVN, Mercurial, Git (populaarsemad neist) – akronüümid (päris palju akronüüme ringleb IT’s)
| |
| SaaS – süsteem, kus teenus ise ei asetse kleindi/tarbija masinas, vaid on majutatud tsentraalselt. Tihti makstake kuulist tasu vms (Salesforce, Spotify, Google Docs)
| |
| Ruby kogukonnas tähistatakse (why the lucky stiff ?) päeva, kus kutsutakse üles Ruby’ga midagi uut/imelikku proovida teha või üldse millegi uuega tegeleda.
| |
|
| |
| Eneseteostusvajadus – tunnustusvajadus – kuuluvusvajadus – turvalisusvajadus – füsioloogilised vajadused. (püramiid)
| |
| Harimine vs ideoloogiate kinnistamine, seda ei pea teistele peale suruma (sama nagu religioon)
| |
| Stereotüübi oht – sellega ülepingutamine – selle üle muretsemine. Teadlik stereotüübist, mis talle rakendub, mõtleb rohkem muretsemisele, kui millegi tegemisele. Kuna talle rakendub stereotüüpi, siis ta kuulub sinna stereotüüpi.
| |
|
| |
| IT tööturg
| |
| Andres Septer – ITK 2010 lõpetanud
| |
| Playtech’st tuli loengut andma, töötas maksuametis, kaitsejõudude peastaabis, navirec
| |
|
| |
| IT äripool ja IT-pool. Äripool enamasti teenib raha. IT-pool annab vahendeid, millega teenida. Äripool on siiski vajalik ja või lihtsustavad elu.
| |
| Midagi kategooriliselt win vastu.
| |
| Ei taha tööle võtta, kuna pole töökogemust. Pole töökogemust, kuna keegi ei taha sind tööle võtta, sest sul pole töökogemust.
| |
| Praktika, projektid, isetegevus
| |
| Kooste-, lettineeger.
| |
| Generalistid (mitte midagi kõigest) ja spetsialistid (kõike mittemillestki)
| |
| Sass (terabaitides infot) „näe see seal huiab käibemaksuga“ – andmekaevandamine. Pole selle alast teadmist eriti kellegile pakkuda, peale paari panga.
| |
| Baasteadmised OS’dest kasvõi jäävad maailmas liikudes ringi.
| |
|
| |
| Ei tundu väga hindavat lõppkasutajaid. Tüütumale inimesele lastakse helpdesk’s mingit helinat mõnda aega ja probleem lahendum iseenesest. :S
| |
|
| |
| Mõnes asjas on Win isegi pädev.
| |
| „helldesk“
| |
| Window’ga pole midagi peale hakata ...... (lõppes ära ka õnneks, ei jaksa väga kuulata sellist)
| |
|
| |
|
| |
| Karma
| |
| Martin Paljak
| |
| Kyberpunk.net
| |
|
| |
| Kõik magavad sellisel ajal, väljaarvatud inimesed lastega.
| |
| Teist korda elus palgatööl! (CERT-EE)
| |
| Avatud lähetkoodiga projektid. Freelancer – vabakutseline.
| |
| Tuletõrjuja – kutsutakse alles siis, kui midagi ei tööta, kõik on närvis.
| |
| Legend, et kurjad patsidega inimesed, keda ei tohi närvi ajada, sest ta käes on see nupp, millega kõik su asjad ära kustutab.
| |
| Kõik IT inimesed on sys admin juba enda arvutis.
| |
| Koodineeger
| |
| Projektijuht ei taheta olla, palju stressi.
| |
| Riietus, ülikonnad, vaba rieetus
| |
| Praktline kogemus kiipkaardiga töötamisel tekkis tänu vajadusele, et see õnnetu kaart lihtsalt ei töötanud Linux’ga.
| |
| Freelancer’i elu
| |
| Karma vaade, kuidas vaadeldakse kasiino progre loomist vs sellises asutamises käimist.
| |
| Keeldumine hea easy money’st karma tõttu – eneserahuldus rahulolu tasemel (peace at mind). Tahaks ikka maailma paremaks teha.
| |
| Hoida pea avatud uutele asjadele.
| |
| Käitu oma tunde järgi, küsi küsimusi.
| |
| Mitte millegist kõige loomine.
| |
| Vabam ajagraafika, koormuse loomine.
| |
| Et saada spetsialistiks mingil alal võtab 10’000 tundi ~5 aastat (8 tundi, 5 päeva nädalas)
| |
| Võimalus teha tööd nii, et see sul ka hiljem aitab sissetuua. Jääda küllalt silma.
| |
|
| |
| Tere tulemast Ignite'i maailma
| |
| Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev
| |
|
| |
| Reklaam – mitte väga hea ega veenev.
| |
| Suure hulga pakkumiste keskmise abil võib saada üsna lähedase tulemuse tegelikkusele, sest keegi on midagi kuulnud ja loodetavasti siiski talutakse ka reaalsuse piire.
| |
| Agiilne tarkvaraarenduse protsess – armeest nagu protsessid jms ikka on tulnud
| |
| Ise organiseeruv – aja võit, madal investeering, refreactoring.
| |
| Füüsika ja matemaatika vajadus.
| |
| Kiire probleemi lahendamise viis – katsetamine – läbi proovimine
| |
| Oma elu lihtsustamine läbi progremise, scriptimise
| |
|
| |
|
| |
| Testimine ja tarkvarakvaliteet
| |
| Kristjan Karmo
| |
|
| |
| Testimine
| |
| Müüt: testimine on igav – lihtsalt UI läbiklikkimine, puudub pinge.
| |
| Raske, külm vesi, Scrum. Aasta hiljem – äge, vigade otsimine, arendav
| |
| Müüt: testida oskab igaüks ... ehk las sekretär testib.
| |
| Testiplaan, testilood, süsteemi kaetus (kood, kasutuslood, integratsioonid)
| |
| Müüt: testimine on algajate arendajate töö.
| |
| Testimisel on oluline: süsteemne lähenemine, loovus, kogemused.
| |
| Müüt: testijaks hakkab see, kes programmeerijana läbi kukub.
| |
| Vajalik nö „suure pildi“ tundmine: vaja teadmisi süsteemist, ärist, kasutajatest, elust.
| |
| Müüt: testija on alati kõiges süüdi
| |
| Testija ei TEE vigu, ta LEIAB vigu!
| |
| Müüt: Testimine on kallis.
| |
| Palju maksavad vead?
| |
| Kohalikud näided: digiretsept, valimiste infosüsteem, e-rahvaloendus.
| |
| Esimene „uss“ 1988 (vist oli Interneti suuruse mõõtmiseks) – hakkas arvuteid vea tõttu kokkujooksutamine – kahju 10k$ trahv + tagajärgedega tegelemine 100mil$, preagu MIT’s professor :D.
| |
| 1962 kosmosesond, pani mööda. Koodis oli üks sidekriips puudu. Hind 18mil$.
| |
| 94. Pentrium ujukomaviga – 475milj$
| |
| Mida varem avastatakse, seda väiksem kahju.
| |
| Agiilne arendus ei tähenda, et...
| |
| dokumentatsioon on täiesti puudulik;
| |
| poole päeva pealt võib suvalise muudatuse sisse viia ja testimisse anda;
| |
| tähtaegu ei ole;
| |
| Agiilsus ei sobi igasse projekti ja igale inimtüübile!
| |
| Absence of proof is not proof of absence. William Cowper
| |
| Testimise liigid
| |
| Arendustestimine – vastuvõtutestimine
| |
| Musta vs valge kasti testimine (ei näe ja näeb lähtekoodi)
| |
| Testilugudel põhinev (mindmap) – uuriv (kogemused)
| |
|
| |
| Miinused: ülekohtused süüdistused, ebarealistlik ajakava, kohustus halbu uudiseid edastada.
| |
| Plussid: võimalus süsteemist esimesena kõik teada saada, võimalus kogu IT-maailmast ülevaade saada, lõhkumise eest makstakse palka
| |
| Kvaliteet = usaldusväärsus. Toode, mis on usaldusväärne on kvaliteetne.
| |
|
| |
| Siim Vene – Põhja Eesti Regionaal Haigla – PERH
| |
| Infoturbe juht – Indrek kutsus haigla tehnoloogiast või ükskõik millest rääkima.
| |
| Miks tehnoloogia? Võita aega, hoida kokku ressursse. Kaug-operatsioonid, nanorobotitega ravimite viimine vähi koldesse.
| |
| Meditsiin areneb kiiresti, wifi levik majas. Raamatute asemel kasutatakse iPad’e, mis isegi mahuvad kitli taskusse. Kasutatavus vs turvalisus.
| |
| Graveeritud seadmed, jailbreak’tud. Litsentsid arendamiseks.
| |
| Personali programm seoti AD’ga (active directory) automaatne kasutajate tekitamine, mailid. Lõpetamisel pandi kinni, enne oli 300 sulgemata kontot.
| |
|
| |
|
|
| |
|
| Line 171: |
Line 24: |
| Vastuvõtu eeskirja punkti 5.2.1 kohaselt.<br/> | | Vastuvõtu eeskirja punkti 5.2.1 kohaselt.<br/> |
| Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. | | Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. |
| | |
| | |
| | ==Ääreküsimus== |
| | Millal toimus üks isa ja poja esitatud loeng?<br/> |
| | Juttu oli: <br/> |
| | <ul> |
| | <li>Lihunikuna töötanud tudengist, kes läks üle IT töökohale ja hinded paranesid.</li> |
| | <li>Kuidas poeg tegi nende kodus mõned päevad jutti midagi(kas õppisid või progresid vms) sõpradega koos.</li> |
| | <li>Gruppidest, mis moodustuvad rühmades, kes saavad omavahel paremini läbi ja aitavad üksteist – nn kolm musketääri.</li></ul> |
