User:Rkuldvee

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Raul Kuldvee

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Erialatutvustuse essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine oli üks põnev õppeaine. Omapäraseks tegi selle aine see, et sisaldas vaid loenguid, kuid sellegipoolest oli väga huvitav. Igas loengus esinesid erinevad inimesed , kes jagasid tudengitele oma teadmisi, kogemusi ja soovitusi.

Esimene arvesse minev loeng toimus juba enne õppeaasta algust 28. augustil. Loengu läbiviijateks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Tudengitele räägiti lähemalt kõrgharidusreformist ning tutvustati IT Kolledži õppekorraldust. Peale selle räägiti edasiõppimisvõimalustest, tehti koolis õpinguid alustavaid õppureid tuttavaks ÕIS-iga, räägiti õppekorralduse eeskirjast ning anti teada kelle poole tuleks küsimuste tekkimisel pöörduda.

Teist loengut, mis toimus nädal hiljem viis läbi IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja Margus Ernits. Loengu alguses Margus tutvustas ennast, et mis õppeaineid ja kellele ta annab ning millest loengus juttu tuleb. Loengus rääkis Ernits lähemalt mida tähendab õppuri eetikakoodeks, jagas nõuandeid õppimiseks ja enese motiveerimiseks. Loengu lõpus tutvustas Margus robootikaklubi ning kõike sellega seonduvat. Loengus käsitleti taas esimese loengu temaatikat, kuid veidi teise nurga alt. Uudne oli kuulata põnevat kirjeldust robootikaklubi kohta.

Kolmas loeng leidis aset 12. septembril. Esimest korda esines auditooriumi ees väliskülaline, kelleks oli Linnar Viik. Linnar tuli rääkima innovatsioonist. Alguses küsis ta tudengitelt, et mida nad peavad innovatsiooniks. Loengu jooksul rääkis Linna Viik innovatsiooni, kui mõiste tähendusest ja ajaloost ning sellest, mis asi võib olla innovaatiline, milline tegu või leiutis võib olla innovaatiline. Loengu tegi omapäraseks see, et käsitletud temaatika erines esimese kahe loengu teemadest. Kui loengu alguses tundus, et palju juttu saadab palju slaide siis loengu edenedes selgus, et põhirõhk on siiski jutul. Äramärkimist tasub ka loengu algus, kui Linnar küsis auditooriumi arvamust mitte ei hakanud kohe teemast rääkima.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal ?

Vastus

Kui õppur kukkus arvestusel läbi, võib ta arvestust järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. [1] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele [2]

Kokku saab leppida õppejõuga, sest kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [3] Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil [4]

Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. [5]

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka [6] Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [7]

Kui õpid omafinantseeritaval õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. riigifinantseeritaval kohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [8]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva:

1) tuleb kinnitada semestri individuaalne õppekava,[9]

2) peavad olema toimunud akadeemilised liikumised,[10]

3) peavad olema sooritatud järelarvestused või järelarvestus,[11]

4) akadeemilise puhkuse taotlemiseks, tuleb esitada õppeosakonda rektori nimele avaldus,[12]

Eksami positiivset hinnet on võimalik parandada ühe korra kahe semestri jooksul ja akadeemilisele õiendile läheb lõpetamisel: tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet, tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne [13]

Vastuste allikad

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4

[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12

[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4

[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha? punkt 9. (1. rida)

[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha? punkt 9. (2. ja 3. rida)

[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1

[7]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha? punkt 9. (6. ja 7. rida)

[8]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Eksam/arvestus ebaõnnestus.Kas saan järgi teha? punkt 9. (3. - 5. rida)

[9]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 1.2.11

[10]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 1.2.11

[11]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.4.4

[12]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal ja kuidas saan taotleda akadeemilist puhkust? punkt 10. (1. ja 2. rida)

[13]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.3.11

Õpingukorralduse ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Lahendus

kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd, siis tuleb õppekulud aasta lõpuks osaliselt hüvitada 4 EAP ulatuses. Teile esitatava arve suurus on 200 €. [14]

[14]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2.1