Difference between revisions of "User:Rraidmet"

From ICO wiki
(Blanked the page)
 
Line 1: Line 1:
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
 
Autor: Randel Raidmets<br>
 
Esitamise kuupäev: 16 oktoober 2011
 
  
==Essee==
 
'''IT MAAILM TÄNA JA HOMME'''
 
 
Loengusari, mis kestis 8 nädalat, oli väga huvitav ja tutvustas IT erinevaid tahke Juurde sai palju uut informatsiooni, mis käsitles  olevikku ja tulevikku. Esinejad olid oma ala tipptegijad, kes oskasid anda ülevaadet toimuvast ja ka visioneerida, kuhu IT-sektor on liikumas.  8 nädala jooksul käsitletud teemad olid asjakohased ja andsid hea pildi sellest, mida hakatakse õppima ja milline töö tulevikus ennast ees ootab. Esindatud olid nii era- kui ka avalikusektori arvamus ja nägemus IT-sektoris toimuvast. Teemad, mida käsitleti, olid küll erineva suunitlusega, aga oli ka palju pidepunkte, mis on omased infotehnoloogia valdkonnale.
 
 
IT pole eesmärk omaette, vaid vahend eesmärkide saavutamiseks, mis peaksid teenima kogukonda ja nende huve. See jäi selegelt meelde Agu Leinfeldi ettekandest, mis  kajastas IT olemust ja selle rakendamist.  Paljud käsitlevad IT-d kui mingit eesmärki omaette, mis on lahus peaeesmärgist või strateegiast. Tegelikult peaks aga IT olema vahend, millega tehakse teenust või toodet paremaks. Infotehnoloogia kasutamisel peaks olema selgelt määratud piirid, kuidas ta mõjutab kogu projekti ja aitab kiiremini jõuda lõppeesmärgile lähemale. Lisaks jäi sellest kui ka  mitmest teisest esitlusest meelde, et IT-mees peab olema hea suhtleja ja omamoodi ka psühholoog. Arvatakse, et IT sektoris töötavad inimesed on halvad suhtlejad ja natuke teistmoodi. Mõnel määral võib see isegi tõsi olla, aga  põhiliselt võiks öelda, et see väide kuulub ajalukku. Tänapäevased firmad on tihedalt seotus info- kui ka telekommunikatsiooniga. Igas suuremas firmas, kus on suurem tööjaamade hulk, peaks olema spetsialist, kes neid haldab. Kasutajatel tekib ikka aegajalt probleeme, millega tuleb pöördu “IT-meeste” poole. Samuti on infosüsteemid täna  iga firma loomulik osa. Enam ei saa sulguda kuhugi serveriruumi ja tegeleda oma asjadega. Aina rohkem kaasatakse spetsialiste  firma strateegia kujundamisse. Tänapäeval peab tõesti itmees olema ka hea kuulaja ja suhtleja, et aidata hätta sattunud kasutajaid.
 
 
Infotehnoloogia sektor on kui kiirtee, kus maailm liigub suurtel kiirustel edasi. Mis täna oli uus, moodne ja popp on homme iganenud ja muuseumisse kuuluv vanaraud. Nii võib kindlalt väita. IT sektor on maailmas üks kiiremini arenevaid ja muutuvaid keskkondi. See käib ka selles valdkonnas saadava hariduse ja teadmiste kohta. IT erialal töötamist võib pidada elukestvaks õppeks. Infotehnoloogiat ei tohiks õppida kindlasti isik, kes arvab, et peale kolme aastat on talle kindlustatud sissetulek terveks eluks või et õppimise võib jätta seljataha peale diplomi kättesaamist. Kõrgkoolist tuleks selle sektori esindajal pigem kaasa võtta hea, pidev enesetäiendamise ja õppimise oskus, et jääda vee peale. Kiiretel muutustel on ka oma tagajärjed ja jätavad erinevaid jälgi ka meie ellu. Infotehnoloogia arenguga on muutunud maailm palju närvilisemaks ja kiiremaks. Inimesed saavad kerge vaevaga endale tööd koju kaasa võtta. Sind on peaaegu võimalik igal vabal hetkel kätte saada, muidugi, kui sa seda ise võimaldad. Kodus töötamist võib pidada küll heaks eeliseks, aga samas võib selline tegevus võtta ära enamus aega su elust. Teisest küljest võib töö aga hoopis  tegemata jääda, sest ei suudeta tõmmata piiri vaba- ja tööaja vahele. Samuti võimaldab arvutiteaduse kiire areng  infotarbimist suurtes kogustes. Infot tuleb tänapäeval meile sisse uksest ja aknast. Mitte kunagi varem ei ole  inimene omanud juurde pääsu nii suurele infohulgale.  Telefoni vahendusel on võimalik kontrollida oma kirjakasti ja uudisvooge pidevalt. Samuti on paljud käsitlenud probleemina valikute rohkust. Infohulga suurenemisega on inimestel aina rohkem valikuvõimalusi. Valikuvõimaluste suurenedes tuleb aga langetada pidevalt otsuseid. Seda võib küll käsitleda hea nähtusena, aga see võib tuua kaasa ka stressi, sest pidev otsuste langetamine nõuab tähelepanu ja keskendumist. Kuigi meie elu on tänapäeval kiirem, mobiilsem, infoküllam on sel ka oma kõrvalnähud. Paljud info kanalid tuleks kõrvale jätta või üldse sulgeda, et me ei satuks infosõltlase rolli.
 
 
Innovatsiooni loomiseks peab olema viljakas pinnas ja ühiskond peab seda soosima. Sellised mõtted jäid kajama Linnar Viigi loengust, mis keskendus innovatsioonile, mis on tähtis osa infotehnoloogia valdkonnast. Muutused toimuvad kiiresti. Et neid ka kasutataks, peab  kogukond olema neid valmis vastu võtma. Kiiremini arenevad ühiskonnad, kes suudavad võtta kasutusele kiiresti uusi tehnoloogiaid, kus soositakse uute ideede rakendamist ühiskonna hüvanguks. Ühiskonna kultuur peab soosima muutusi ja ka läbikukkumist. Ilma vigadeta ei ole progressi. Inimesed, kes küll ebaõnnestuvad, kuid kes ei viska selle pärast veel püssi nurka, on edukad. Ideed ja uued tehnoloogiad ei pruugi saada kohe suure vastuvõtu osaliseks, aga kui neid pidevalt täiendada ja uuendada,võib neil kunagi ka mõju olla.  Kajama jäi ka mõte, et tänapäeva tooted ja teenused sisaldavad väga palju infot. See on väga huvitav filosoofiline aspekt, kuidas läheneda toodangule. Toodet või teenust ostes sa ei saa mitte ainult produkti ,vaid sellega on kaasas ka mingit laadi info. Iseasi, kas sellest infost on mingit kasu või sellega oleks midagi peale hakata. Kui varem tulid muutused peamiselt laboritest, uurimiskeskustest ja ülikoolidest, siis tänapäeval võetakse probleeme ette rohkem elust enesest ja proovitakse neid lahendada, et inimesel oleks neist kohe kasu ja need muudaksid elu mugavamaks. Samuti on on trend tänapäeval pakkuda teenuseid ja tooteid teatud sihtrühmale või osale ühiskonast. Universaalne toode ei ole täna populaarne. Teenused proovitakse tuua lähemale igale ühiskonna osale. Heaks näiteks võib tuua pangakaardi ja pangateenused, mis on jagatud teatud gruppide vahel - noored, tööinimesed ja eakad. Nii on ka IT maailmas - et luua edukat toodet või teenust, pead sa kaardistama kõigepealt, kellele on see suunatud ja mis see neile annab.
 
 
Infotehnoloogia arenguga käivad kaasas ka mitmeid ohud. Esimesena võib tuua välja kuritegevuse laienemise küberruumis. Kurjategijad on hakanud arusaama, et tulusam on tegutsed interneti avarustes, kui tegeleda klassikalise kuritegevusega. Infotehnoloogilised  teenused on ühe arenenenud ja moodsa riigi osa. Selleks, et tagada nende töö ja turvalisus, on riigid loonud endale IT turvaüksusi ja asutusi, kes tegelevad internetis toimuvate turvaintsitentidega. Samuti loodakse ka juba sõjalisi IT üksusi, nagu näiteks Eestis olev Küberkaitse Liit, et tagada riigi infosüsteemide turvalisus ja toimimine teiste riikide poolt tulevate rünnakute puhul. Siit jõuabki ühe olulisema ohuni, milleks on sõltumine infotehnoloogilistest lahendustest. Infosüsteemid teevad meie elu lihtsamaks ja mugavamaks aga nad on ka haavatavad. Teenuste tõrked võivad kaasa tuua mitme suguseid tagajärgi - alates rahalisest kahjust lõpetades inimeludega. Näiteks kui juhtub, et haiglas lakkab töötamast mõni tähtis süsteem.
 
 
Loengusarjas oli ka paar esitlust, mis keskendusid õppimisele EIK ja võimalikele tuleviku suundadele. Kajama jäi mõte, et läbi praktilise tegevuse omandatakse paremine teooriat. See peab minu arvates  paika ja EIK on võtnud selles osas õige suuna. Pratktilisi probleeme lahendades põrkad kokku väiksemate takistustega, mis vajavad teadmisi. Selle lahendamise käigus omandatud teoreetilised teadmised kinnistuvad paremini, sest kergem on luua seoseid teoooria ja reaalse probleemi vahel, kasutades sellist lähenemist.  Viimane loeng käsitles suuresti edasi õppimisvõimalusi ja karjääri valikut. Võimalusi on mitmeid. Kas jääda spetsialistiks või proovida ka kätt teadusetegevuse vallas. Samuti on tänapäeval moes nö. professionaalne teadlane, kes tegeleb nii teadusega kui ka on kaasatud ettevõtlusesse.
 
Oluliseks võib lugeda ka sertifitseerimist, mis annab tööandjale kindluse, et spetsialist, kes tööle asub, oskab kasutada teatud tehnoloogiaid ja omab oskust täita hästi oma töölõiku.
 
 
Õpingukorraldus ja erialatutvustuse loengu sari, mis kestis ainult 8 nädalat andis hea ülevaate, mida on õppima tuldud ja mis tööd tulevikus tegema hakatakse. Teemade valik oli seinast seina. Anti ülevaade IT sektorist, mis on väga paindlik ja kiiresti muutuv. Sellega kaasas käivatest probleemidest ja positiivsetest külgedest. Käsitleti infotehnoloogia ja IT töötaja rolli ühiskonnas ja ka asutuse tasandil, mis on muutunud väga palju võrreldes minevikuga.
 
 
Loengusari ise oleks võinud pikem olla. Arvan, et teemasid ja inimesi, keda rääkima kutsuda oleks jätkunud küll. Huvitav oleks olnud ettevõttekülastused, et näha erinevaid töökeskondi ja seal töötavaid inimesi. Muidugi on mõistetav, et 150 inimesega on keeruline firmasid külastada. Aga selle oleks võinud teha vabatahtlikuse alusel peale kooli. Üks muutus, millest oleks kasu, on loengute slaidid. Kõikide peetud esitluste materjalid võiks olla wikis üleval.
 
 
==Õpingukorralduse küsimused==
 
===Küsimus A===
 
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
 
 
===Vastus===
 
'''Kuidas edasi?'''<br>
 
Uurida välja tähtajad, millal toimuvad korduseksamid. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
 
Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil.
 
Valida endale välja sobiv aeg ja  teha eksam uuesti.
 
 
'''Kaua on võimalik eksamit teha?'''
 
 
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.
 
 
'''Kellega kokkuleppida, et eksamit teha?'''
 
 
Tuleks kontakteeruda õppejõuga, et saada teada, kas kordus soorituseks tuleb teha ka lisa- ülessandeid või mitte. Samuti tuleb võtta ühendust õppeosakonnaga.
 
 
'''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?'''
 
 
Peab ennast õppeosakonnas eksamile või arvestusele registreeruma.
 
 
'''Mis on tähtajad'''?
 
 
Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele.
 
 
'''Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?'''
 
 
Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 13 € EITSA kontole.
 
RE tudengile on kordussooritused tasuta.
 
 
===Küsimus 2===
 
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?
 
 
===Vastus===
 
'''Uksekaart:'''
 
 
Tuleb tellida uus kaart.
 
 
Selleks tuleb tudengil siseneda www.minukool.ee keskkonda, “kaardi tellimine” aknasse ja kliki “telli asenduskaart”.
 
 
Asenduskaardi tellimisel kaotab automaatselt kehtivuse varasemalt väljastatud kehtiv kaart ja tellimisprotsess on sarnane uue kaardi tellimisega. (vali “tavakaart” või “pangakaart” ning tasu asenduskaardi väljastamise eest vastavalt Eesti Üliõpilasliidu kehtestatud hinnakirjale 6,5 € ).
 
 
Kui tegemist on SEB kaardiga, tuleks pöörduda kõige pealt panga poole.
 
 
'''Kapi võti:'''
 
 
Teatan esimesel võimalusel õppeosakonda, et mul ei ole enam võtit.
 
 
[[Category:Erialatutvustus 2011]]
 

Latest revision as of 01:50, 3 December 2011