User:Rrand

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rait Rand

Rühm: 12

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.

Esimeses loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Endine EIK tudeng Lauri Võsandi tutvustas meile erinevaid vabaaja veetmise võimalusi ning soovitas mõne huviringiga liituda. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.

Esimeseks külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes on endine EIK tudeng. Ta andis oma esinemise jooksul väga põhjaliku ülevaate IT projektide juhtimisest. Minule üllatusena selgus, et paljud projektid põruvad just projektijuhi kogenematuse tõttu, mitte ebakompetentse arendajate meeskonna pärast. Seetõttu otsustas ta omandada ka IT erialase kraadi. Töökaaslase soovitusel sattus ta õppima EIK infosüsteemide analüüsi erialal. Kraadi ei tulnud ta omandama mitte selleks, et ise spetsialistina tööd leida, vaid eelkõige seetõttu, et omandatud teadmisi oma meeskonna juhtimisel ära kasutada. Esineja andis ka nipi, kuidas ennast rutiinist välja tõmmata. Ta soovitas endale leida huvipakkuv tegevus, olgu selleks siis jooksmine või robootikaklubi. Tiina esinemine näitas mulle IT valdkonda täiesti uues valguses. Reaalses IT töös ei loe vaid minu oskused ning teadmised, vaid enamus projektid realiseeruvad vaid efektiivse juhtimise ning meeskonnatöö tulemusena.

Kolmandas loengus käis meil külas Elar Lang, kes rääkis kõrghariduse ning enesetäiendamise olulisusest. Lõpetanud Tallinna Polütehnikumi, leidis ta, et edasi õppima ta minna ei viitsi. Teenis ta oma teadmiste baasil head raha niigi. Ühel hetkel tundis ta, et kolleegidega tööalasel suhtlemisel jääb erialaste teadmiste pagas liialt pisikeseks. Mitmete sündmuste kokkulangemise tulemusena avastas ta end puhtjuhuslikult EIK pingist. Õppima asudes avastas ta tohutu motivatsiooni, ning seda ta meiega jagama tuligi. Ta toonitas, et kõrgkooli eesmärk ei ole teha tudengist valmis spetsialisti, see annab vaid vajalikud tööriistad, baasteadmised. Tänapäeva maailm, eriti just IT valdkonnas on väga kiirelt arenev. Seetõttu ei tohi loorberitele puhkama jääda, vaid tuleb ise regulaarselt juurde õppida, end täiustada. Esinemisest jäi enim kõlama mõte „ära kunagi lase endale öelda, kui raske sul saab olema“. Kui põrumisele või raskustele mõtlema hakata, kaob siht reaalselt eesmärgilt.

Neljandas loengus esines meile Taavi Tuisk, kes on erialalt süsteemiadministraator. Sellel erialal on ta töötanud juba 97ndast aastast. Ta rääkis meile süsteemiadministraatori igapäevatööst ning iseloomujoontest, mis inimesel peavad olema, et sellisel erialal hakkama saada. Kõige olulisemad omadused on stressitaluvus ja leidlikus, et pingelistes olukordades pea selgena hoida ning võimalikult kiirelt ning tõhusalt süsteemis tekkinud probleemid kõrvaldada. Samaaegselt tuleb ka teiste osakondade ning meeskonnaliikmetega infot jagada. Väga oluline on ka ametieetika, administraator ei tohi kunagi minna sobrama kasutajate andmetesse. Kui midagi sellist peaks juhtuma, kaotab administraator oma usalduse ning arvatavasti ka töö. Tema loengut oli kahjuks ülimalt keeruline jälgida, sest ta ei kasutanud ühtegi visuaalset materjali ning ta esitas oma teksti väga monotoonse häälega.

Viiendas loengus käis meid harimas Kert Suvi, kes tutvustas meile testimise ja tarkvara kvaliteedi maailma. Testimiseni jõudis Kert alles pärast EIK lõpetamist, enne seda oli ta vabakutseline veebidisainer ning trükifailide küljendaja. Ta tutvustas meile, miks tuleb testida ning mis selle mõte on. Testida tuleb selleks, et maandada riske ning veendumaks selles, et lõpp-produkt oleks kvaliteetne. Ettevõtted aga ei taha tarkvara arendamise protsessi testimist kaasata, sest leitakse, et see ei anna mingisugust lisaväärtust ning testimist peetakse liiga kalliks. Eesti firmad kasutavad testimise teenust muu maailmaga võrreldes ülimalt vähe, kõigest 10%-15% projekti mahust kasutatakse testimiseks. Tegelikkuses on testimine väga oluline, sest mida varem vead avastatakse, seda lihtsam on neid ka parandada. Juba turule paisatud toote hilisem korrastamine tekitab klientides pahameelt ning võib ettevõttele kokkuvõttes rohkem maksma minna.

Kuuendas loengus külastas meid Targo Tennisberg, kes oli väga meeldejääv juba sellepoolest, et ta oli end riietanud võluri kostüümi. Loengut alustas ta väikeses jutukesega, kus tõi välja seoseid alkeemia ning infotehnoloogia vahel. Targo on ise erialalt arendaja, ning koodi kirjutanud juba üle 20 aasta. Ta õpetas meile, kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda. Ta kirjeldus tarkvara arendusest sarnanes väga eelnevate külaliste kirjeldusele. Üksinda rabeledes ei ole võimalik midagi teha, väga tähtis on kogu meeskonna panus ning koordineeritus. Ta kirjeldas ka süvitsi arendaja igapäevatööd. Arendaja peab olema hea suhtleja ning olema suuteline realiseerima paberile pandud idee koodi kujul. Tema esitluse kuulamine oli väga huvitav, sest ise õpin ka hetkel arenduse erialal.

Eelviimases loengus külastas meid Tanel Hunt. Ta tutvustas meile IT ettevõtlust ning kuidas ta selleni tee leidis. Tema kõrgharidustee küll algas EIKs, kuid jäi pärast teist aastat poolikuks. Ta leidis, et oli koolist piisavalt omandanud ning ei leidnud, et tal oleks kasulik veel üks aasta raisata. Loengust oli kindlasti nendele väga palju kasu, kes plaanivad tulevikus oma ettevõtte luua või on seda juba praeguseks teinud. Õppimise kohalt ühtisid ta vaated Elar Langi vaadetega. Koolist tulnud programmeerija on tunduvalt nõrgemal tasemel, kui iseõppinud huviline. Kool annab vaid vundamendi, maja tuleb selle peale ise ehitada.

Viimaseks loenguks saime lausa kaks esinejat Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Nad käisitlesid andmekaevandamise ning analüütika teemasid. Tutvustati, mis tegevused tuleb ettevõttel läbida enne kui lõplik toode turule paisatakse. Enne arendus protsessi algus tuleb koostada analüüsid ning prognoosid, selgitamaks kas arutelus olev projekt on üldse firmale kasumlik. Temaatika muutus üldiselt natuke liiga voolavaks, kuid sellegipoolest oli mitmeid fakte, mida tasus kõrva taha panna.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13. kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub punkti 5.2.8.1. kohaselt läbi ÕISi. Punkti 5.2.8. kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on punkti 5.2.7. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 €.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2 põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.

Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.

Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€

Kasutasin EIK Kõrgharidusreform (KKK) teise punkti all avaldatud infot.