User:Rrunt: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
No edit summary
No edit summary
Line 1: Line 1:
<p>Autor: Rene Rünt</p>
<p>Autor: Rene Rünt</p>
<p>Esitamise kuupäev: 11. oktoober 2012</p>
<p>Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012</p>
<h3> <span class="mw-headline">Essee</span></h3>
<h3> <span class="mw-headline">Essee</span></h3>
<p>Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames korraldati kokku kaheksa loengut. Esimene loeng oli sissejuhatuseks ülikoolielule ning seletati verinoortele tudengitele kooli sisekorraeeskirja, anti juhised kuidas käituda probleemide korral, kust abi otsida ning pandi paika kõik õpilaste õigused ja kohustused. Paraku jäi sellesisuline loeng ainukeseks ning ülejäänud seitse koosnesid erinevate külalislektorite loengutest.  Isiklikult oleks soovinud, et üks „õpingukorralduse“ alatooniga loeng oleks viimaseks jäetud, et vahepeal tekkinud küsimustele asjaosalistega koos ära lahendada, mis äkki pakuks huvi ka teistele kaastudengitele ning teemal elava diskussiooni tekitanud. Toon ühe näite.
<p>Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames korraldati kokku kaheksa loengut. Esimene loeng oli sissejuhatuseks ülikoolielule ning seletati verinoortele tudengitele kooli sisekorraeeskirja, anti juhised kuidas käituda probleemide korral, kust abi otsida ning pandi paika kõik õpilaste õigused ja kohustused. Paraku jäi sellesisuline loeng ainukeseks ning ülejäänud seitse koosnesid erinevate külalislektorite loengutest.  Isiklikult oleks soovinud, et üks „õpingukorralduse“ alatooniga loeng oleks viimaseks jäetud, et vahepeal tekkinud küsimustele asjaosalistega koos ära lahendada, mis äkki pakuks huvi ka teistele kaastudengitele ning teemal elava diskussiooni tekitanud. Toon ühe näite.

Revision as of 16:34, 23 October 2012

Autor: Rene Rünt

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2012

Essee

Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames korraldati kokku kaheksa loengut. Esimene loeng oli sissejuhatuseks ülikoolielule ning seletati verinoortele tudengitele kooli sisekorraeeskirja, anti juhised kuidas käituda probleemide korral, kust abi otsida ning pandi paika kõik õpilaste õigused ja kohustused. Paraku jäi sellesisuline loeng ainukeseks ning ülejäänud seitse koosnesid erinevate külalislektorite loengutest. Isiklikult oleks soovinud, et üks „õpingukorralduse“ alatooniga loeng oleks viimaseks jäetud, et vahepeal tekkinud küsimustele asjaosalistega koos ära lahendada, mis äkki pakuks huvi ka teistele kaastudengitele ning teemal elava diskussiooni tekitanud. Toon ühe näite. Kuna olen mõned aastad tagasi kõrgkoolis õppinud ning varasemalt ka mõnel infotehnoloogiaga seotud erialal töötanud, tekkis IT kolledžisse astudes võimalus mõned õppeained VÕTA programmi raames ära katta. Minule arusaamatul põhjusel oli aga dokumentide esitamise tähtajaks sel aastal 27 august. Õpingukorralduse loeng oleks võimaldanud tõstatada asjaosalistega teema: „Miks ?“ Uuel õpilasel pole ju enne õppeaasta algust aimu, mida antud aines õpetatakse, kas ta on teemaga varasemalt nii palju kokku puutunud, et julgeb seda VÕTAsse esitada ning kas ehk on mõned aastad tagasi õpitud aine nii palju muutunud, et tasuks hoopis uuesti deklareerida. Kogu otsustus tuleb teha aine lühikirjelduste või vanade õpilaste blogipostituste baasil, mis veebist/kodulehelt võimalik leida. VÕTA komisjoni otsus tehakse teatavaks aga alles päev enne punast joont, mis tähendab aga õpilase jaoks seda, et tuleb kõikides tundides kohal käia, sest ei tea veel ju kas saab aine üle kanda või mitte. Minule teadaolevalt kohtus VÕTA komisjon see aasta 6. septembril, seega istus avaldus 11 päeva lihtsalt niisama. Pealegi pole õpilasel mitte mingisugust tagasisidet, miks aineid arvesse ei võetud ja pole jäetud ka võimalust komisjonile vastulauset esitada. Isiklikest kogemustest võin väita, et septembri alguses toimunud esimesed loengud muutsid minu arusaama mõnest ainest ikka väga kardinaalselt ning oleks oma VÕTA dokumente mõnes kohas teistmoodi täitnud. Samuti jäid teatud komisjoni otsused arusaamatuks, kuid kuna ei avaldatud isegi kes komisjonis osalejaid, pole ka võimalust kellegi käest vastukaja saada. Õpingukorralduse loeng oleks minu arvates aga üsna hea koht selliseid teemasid lahata ning selle tulemusena ehk koolielu isegi paremaks muuta. Järelejäänud seitse loengut koosnesid kõik külalislektorite esinemistest. Tore oli näha, et paljud neist olid ka IT Kolledži omad vilistlased. Läbivalt oli häirivaks faktoriks eesti keele vähene kasutus arvutiterminoloogia vallas, see on vist aga infotehnoloogia inimeste seas üsna levinud ja ei saa õpingukorralduse aine koostajatele pahaks panna. Samas, väga suur pluss ja kiidusõnad neile, et on võimaldanud antud loenguid ka üle veebi hiljem järgi vaadata. Mõned tudengid käivad päevaõppe kõrvalt ka tööl ja iga võidetud tund on päris palju väärt. Sellega seoses ka ettepanek või soovitus, edastada loengut ka otseülekandena ja pakkuda vaatajatele võimalust lektorilt ka midagi küsida. Külalisloengute täit sisu pole vast mõtet edasi anda, kuna loengud on veebist vabalt järelevaadatavad, seega piirdun lühikokkuvõttega. Esimesed külalisesinejad olid Skypest Peeter Uustal ning Peeter Raielo ning rääkisid helpdeski tööst. Väga huvitav loeng, isiklikult kujutasin nii suures tehnoloogiafirmas, nagu Skype, töötajaid ja töötamist natukene teistmoodi ette, kuid pärast seda loengut julgeks sinna isegi huvipakkuvale töökohale kandideerida. Hea et loeng lühikeseks jäi ning ülejäänud aeg tuli küsimustega sisustada. Piinlikku vaikust ei tahtnud keegi, seega küsiti väga palju ja sellega seoses tulid esile ka mõned väga head nüansid. Teise lektorina rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest IT maailmas. Kuigi natuke närviliselt ja väriseva häälega alustanud, lõpetas üsna tugeva ja toreda sõnumiga, julgustades naissugu IT maailma sarvist haarama. Tore oli kuulda samu teemasid ja nimesid mis meil teistes ainetes juba läbi käinud on, tahaks aga slaidiesitluse koostajale südamele panna, et ebasündsad sõnad mõjuvad ka võõrkeeles väga negatiivselt, seega neid võiks tulevikus vältida. Kolmandana esines Andres Septer ning tema IT tööturu teemaline loeng oli vast kõige huvitavam selles mõttes et rõhk polnud mitte presentatsioonil, seal pidevalt korduvatel meme’del ning piltidel, vaid huvitaval jutul ning enda käega joonistatud seletavatel pildikestel. Minule näitas see, et teema pole mitte pähe õpitud tekst, vaid et esineja teab millest ta räägib ning tunneb seda esitades end täiesti vabalt. Neljandana oli võimalus kuulata Martin Paljaku „Karma“ teemalist loengut, milles rääkis vabakutselise (freelance) tööst. Salvestust kuulates polnud küll päris täpselt aru saada, aga jäi mulje et tegu on kõrghariduseta IT spetsialistiga. Üsna kadestusväärne, et inimene on suutnud endaga nii palju tegeleda, et julgeb ilma hariduseta ning kindla palgatööta hakkama saada. Järgmises, viiendas loengus oli esinejaid lausa neli: Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Paraku jäi sellest loengust firma promo-loengu maik, seega minu jaoks ei päästnud loengu mainet isegi korraldatud mäng, mis iseenesest oli hea mõte. Eelviimasel loengul rääkis Kristjan Karmo tarkvara testimisest ja –kvaliteedist. Meeldis jutt avaaktusel ning ka sellel korral ei jäänud alla. Head näited, vaba esinemismaneer, kuulaks teinekordki. Viimasena esines Siim Vene, kes tutvustas enda tööd Põhja Regionaalhaiglas. Tublimad kaasamõtlejad osteti ära šokolaadiga, kahju et tehnoloogia nii kaugele pole arenenud, et seda ka üle veebi saaks teha. Slaididel olev sisu jäi võib-olla natukene liiga minimalistlikuks, samas oli loengu esitlus, näited ning teema kõikidest esinejatest vast kõige huvitavam ning parem. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et tegu oli väga huvitava ja asjaliku õppeainega, kahju ainult et nii lühikeseks jäi. IT Kolledži e-mailile saadetakse pidevalt infot koolis toimuvatest ja ka üle veebi kantavatest loengutest, mis võiks ka ju selle aine programmi liita.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil. Kui oled REV, trüki maksekviitung välja (tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. KKK andmetel on see tänavu aasta 14,2 €) ja võta õppeosakonda kordussooritusele registreerima tulles kaasa (koopia maksekorraldusest võid saata ka õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile, kuid selgi juhul on registreerimine õppeosakonnas vajalik). RE tudengile on kordussooritused tasuta, kuid registreerida tuleb ikka! Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele on võimalik minna:

  • Tervislikel põhjustel ja seda mistahes õppeaasta ajal, kui on selleks vastav meditsiiniasutuse poolt väljastatud tõend. Kuni kaks aastat.
  • Kaitsejõududesse teenima asumisel. Mistahes ajal õppeaasta vältel ja kuni üheks aastaks. Avaldusele tuleks lisaks kaasa panna kutse kaitseväe tegevteenistusse.
  • Lapse hooldamiseks. Puhkusele lubatakse mistahes õppeaasta vältel ja kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisada kaasa sünnitunnistus.

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks. Õppeaineid saavad deklareerida ainult üliõpilased, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, kuid arvestusi ja eksameid on lubatud sooritada varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigus, kõigil akadeemilisel puhkusel olevatel õppuritel.