User:Rvinter: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 49: Line 49:
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref>
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref>
#Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.
#Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.
#Kordussooritusele registreerumine toimub õisis.  
#Kordussooritusele registreerumine toimub õisis ning korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.2, esimese lause teine osa</ref>




Revision as of 14:17, 18 October 2016


Essee

Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.

Esimene Loeng

Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[1]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.

Teine Loeng

Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[2]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.

Kolmas Loeng

Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[3]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.

Neljas Loeng

Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[4]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".

Viies Loeng

Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[5]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu.

Kuues Loeng

Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[6]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng.

Seitsmes Loeng

Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[7]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale.

Õpingukorralduse küsimused

  • Koodi viimased numbrid: 84
  • Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[8]

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.

  1. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
  2. Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
  3. Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
  4. Mis on tähtajad?
  5. Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
  6. Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

  1. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist[1] seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[2]
  2. Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub[3][4], siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel[5], lisaülesanded enne korduseksamit[6] ja eksamikorraldus[7].
  3. Kordussooritusele registreerumine toimub õisis ning korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel[8]


[9]


  1. ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause
  2. ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2
  3. ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.13
  4. ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2
  5. ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.9
  6. ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause
  7. ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.3.7
  8. ↑ Õppkorralduse eeskiri P5.3.2, esimese lause teine osa
  9. ↑ Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&oldid=109677"