Difference between revisions of "User:Sbarlin"

From ICO wiki
(Õpingukorralduse küsimused)
(Õpingukorralduse küsimused)
Line 55: Line 55:
 
Esimese semestri eest arvet ei tule, kuna on tehtud rohkem kui 27 EAP.
 
Esimese semestri eest arvet ei tule, kuna on tehtud rohkem kui 27 EAP.
 
Teise semestri eest tuleb arve 27-22= 5EAP eest, mis siis annab kokku 5*50€ =250€.[7]
 
Teise semestri eest tuleb arve 27-22= 5EAP eest, mis siis annab kokku 5*50€ =250€.[7]
 +
  
 
'''kasutatud materjal'''
 
'''kasutatud materjal'''
 +
 
[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ 5.4.4.
 
[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ 5.4.4.
  
Line 71: Line 73:
 
[7]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/
 
[7]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/
  
[[:Category: Erialatutvustus 2013]]
+
[[:Category: Erialatutvustus 2013]]

Revision as of 12:54, 24 October 2013

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Silvia Bärlin

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013



Essee

Infotehnoloogia eriala kogub iga aastaga ikka rohkem ja rohkem inimesi, kes soovivad asuda just sellel alal õppima ja uusi teadmisi omandama. Tõukejõuks on seal üha kiiremini arenev tehnika ning tänapäeval on raske leida ametit, kus pole vaja isegi baastasemel arvutiga töötamise oskust. Kuid miks õppida IT ning mis ootaks kooli lõpetanuid ees tööturul? Seda kõike käisid tutvustamas kaheksa nädala jooksul meile erinevate elukutsete esindajad, jagades värsketele tudengitele oma kogemusi.

Esimeses ja teises loengus valgustasid meid Inga Vau ja Margus Ernist teemal, mis ootab meid järgmise kolme aasta jooksul ning miks see on vajalik meile kunagi tulevasel tööl. Kõige rohkem toonitati seda, et kool peab olema number üks ja siis alles tuleb leivateenimise vahendid jm. Ka peeti oluliseks motivatsiooni, milleta ei saa üle ega ümber.

Kolmandas loengus haris meid Linnar Viik innovatsiooni olemusest ja juhtimisest. Tänapäeva maailmas on firma veepeal hoidmiseks tähtis tulla turule millegi uudse ja kasulikuga, mida keegi veel ei ole kasutajale kättesaadavaks teinud. Kõigeks selleks on tähtis ka olla paindlik: kriitikat meist keegi ei armasta just, kuid tuginedes tagasisidele on võimalik toodet teha veelgi paremaks ning kasutajale mugavamaks. Härra Viik samastas uue toote arendust peo korraldamisega: esmalt on vaja ideed, siis komraade, kes aitavad korraldada, ning luua rahastusplaan. Järgmine kord on olemas juba kogemus ja teostus on kõvasti lihtsam. Lisaks vigadest õppides saab veel parema peo korraldada. Kõike seda peab oskama ka tööturul, kus päevast- päeva tuleb sarnaste probleemidega tegeleda.

Neljandas loengus tutvustas Tarmo randel, kuidas oleks kõige õigem ja parem kaitsta end ja oma firmat küberkuritevuse eest. Eriti puudutab see just süsteemi administraatoreid kui ka arendajaid ja tavakodanikke. Tegu on teemaga, millest küll räägitakse palju, kuid peale soovituste, omada arvutil viirustõrjet ja mitte avada kahtlasi linke, ei jagata muid nippe. Vaid ainult ise kõrvetada saanud kasutajad ja igapäevaselt sellega tegelevad inimesed oskavad neid ohte näha ja ennetada. Loengu pidaja Tarmo Randel tõi väga hea näite, kuidas raamatupidajale saadetakse näiteks aasta_aruanne.zip fail, mis omakorda sisaldab faili laiendiga .exe. Kõik tundub olema täiesti normaalne ja tavapärane, kuid tegelikkuses kopeerib programm kõik paroolid ning saadab need tagasi „koju“. Nende kaudu saab ligipääsu nii privaatsetele andmetele, rahale kui ka uue pääsu levitada viiruseid ja muud pahavara.

Viiendas loengus valgustas meid Andres Kräver teemal , kui tähtis on tööturul oskus teha rühmatööd. Kui aus olla, siis koostöö oskus saab alguse juba lasteaiast, kuid kõige tähtsam etapp on siiski ülikool, kus ühte patta on pandud kokku kõik „sarnase pea kujuga“ inimesed. See on koht, kus luuakse pika aegsemad kontaktid, kust vajaduse korral abi küsida. Lisaks, nii nagu ütles too kordne loengu pidaja Linnar Viik: „üksinda nurgas nokitsedes jõuab vähem kui töötades rühmas“. Tema väidet toetab ka meie kooli õppejõud, kes räägivad eelmises lennus olnud ühtne nelja – viie liikmelisest rühmast, kes liikus läbi õppematerjali palju jõudsamalt kui teised ja seda vaid tänu ühtsele tegevusele.

Kuuendas loengus pakkusid meile reaalseid näiteid Skype’i töötajad Jüri Gravilenkov ja Erki Naumanis, kuidas töötab monitooring ja milliseid vahendeid seal kasutatakse. Huvitav oli kuulata kahe inimese kogemusi omast tööst, mis siis suuremalt jaolt hõlmab võimsas koguses baas- ehk algteadmisi. Loomulikult on ka kohapeal põhjalikum väljaõpe nii, nagu pakub seda Arvato. Sellest kõigest oli võimalik välja noppida juba eelnevates loengutes kogutud teavet: tulevasel töökohal eeldatakse suurt silmaringi vastavas valdkonnas ning selleks, et süsteem töötaks ideaalselt, on vaja seda kogu aeg jälgida ja tulekahjud võimalikult kiiresti kustutada.

Seitsmendas loengus kinnitas loengu pidaja Ats Albre fakti, et IT sektorist töötades on oluline huvi vastava eriala kohta ja ka tahtmine end kogu aeg täiendada. Vastasel juhul jääb töötaja ajale jalgu ning peagi teda enam ei vajata: leitakse uus ja pädevam kodanik tema asemele. Heaks näiteks on tänapäeva Eesti kroonilised töötud, keda Nõukogude Liidus koolitati tegema ühte kindlat tegevust ja mitte omandma uusi oskuseid, mida eeldab 21. sajandi tööturg. Selleks, et olla pädev, tuleb olla uuendusmeelne, nii nagu soovitas seda selle aine kolmandas loengus Linnar Viik.

Kõige viimases loengus üritas Merle Liisu Lindma meid õpetada iseend analüüsima, et ei tekiks kroonilist töö stressi, mille lõppfaas on enamikel juhtumitel läbi põlemine. Sellest hoidumiseks on soovitatav teha aeg-ajalt enese analüüsi ja küsida eneselt: „ kas ma olen rahul sellega, mida teen?“ Ehk Eesti vanasõna ütleb, et igaüks on oma õnne sepp, ja nii on igal inimesel võimalus muuta oma elu paremaksnii, et ei kaoks motivatsioon, mis on iga tegevuse juures väga tähtis. Isegi kui puuduvad vastavad teadmised. Alati on võimalus juurde õppida ning kupli all olevat andmebaasi täiendada.

Infotehnoloogia valdkonnas on palju erinevate varjunditega ameteid: süsteemi administraatori ja arendaja on vähesed neist. Selleks, et olla tööturul edukas, pole vaja palju. See kõik selgus antud loengusarjast. Kõik osad olid oma moodi huvitavad ning andsid aimu, mida ootab tudengit ees pärast ülikooli, kuid arutlevat essed oli kirjutada selle kohta päris keeruline. Kahjuks tulevikus leiba teenides on enese väljendus oskus väga tähtis, mis küll avaldub rohkem suulises suhtlemises kaastlastega. Kuid sellest veel tähtsmad oskused on motivatsiooni hoidmine ja huvi tundmine oma eriala vastu.



Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

vastus 1)Kui õppur ei saanud positiivset arvestust, siis on tal võimalik seda järgi teha ülejärgmise semestri punase jooneni. Selleks, et arvestust järgi teha, tuleb sel teemal vestelda Õppejõuga, kes määrab koos õppeosakonnaga tähtaja ja kellel on ka õigus määrata täiendavaid ülesandeid.[1] 2)Kordus arvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is[2]

3)Tasulisel ja riigi eelarvelisel kohal järgi tegemise hinnd määratakse rektori allkirjaga kinnitatud käskkirjaga[3].

Küsimus 2 Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus Enne punase joone päeva tuleb deklareerida isiklik ainekava [4], anda teada adeemilisele puhkusele minekust[], adeemilised liikumised[4], valida ära valikained[5] Saadud hinnet on võimalik parandada kolm korda[6] ja kirja läheb viimane tulemus

Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus x= 28 Y= 22 Esimese semestri eest arvet ei tule, kuna on tehtud rohkem kui 27 EAP. Teise semestri eest tuleb arve 27-22= 5EAP eest, mis siis annab kokku 5*50€ =250€.[7]


kasutatud materjal

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ 5.4.4.

[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.8.

[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.7.

[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ 1.2.11.

[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ 3.1.1.

[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ 5.2.12

[7]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/

Category: Erialatutvustus 2013