User:Sjaanus: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Line 14: Line 14:


Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju arusaama. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.
Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju arusaama. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.
Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavalisetl leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning et spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.


==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==

Revision as of 12:40, 28 September 2016

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Simo Jaanus

Esitamise kuupäev: ..........2016

Esee

Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõu, mis mulle tundusid ka loogilised. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asju ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga on, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi, mida paljudel pole. Loengu soovitus on, et võiks alata veidi hiljem, sest hommikult on väga raske üles saada.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju arusaama. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavalisetl leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning et spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

...

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

...[1]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

...

Vastuste viited