User:Skagansk: Difference between revisions
(→Essee) |
|||
| Line 5: | Line 5: | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust | Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust | ||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
Revision as of 10:09, 11 October 2016
Kodutöö aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020"
Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016
Essee
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust [1] Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [2] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [3] Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [4] Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [5] Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. [6] Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [7] Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. [8] Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole [9] Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [10]
Küsimus 1
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [11] Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. [12] EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [13] Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. [14] Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [15] Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [16]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile
Vastus
Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). [17] Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [18] Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot.
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele
- ↑ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8
- ↑ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.12
- ↑ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.13
- ↑ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.2
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele
- ↑ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele
- ↑ liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.1
- ↑ liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2
- ↑ liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2.1
- ↑ liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri Punkt 1.3.6
- ↑ õigused ja kohustused/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.8
- ↑ Vastused korduma kippuvatele küsimustele
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal
