User:Sniinepu

From ICO wiki
Revision as of 12:33, 24 October 2013 by Sniinepu (talk | contribs) (Küsimus 2)
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sandra Niinepuu
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Õppekavas ja tunniplaanis tundub aine nimega õpingukorraldus ja erialatutvustus pisut kummastav. Mida on õppekorralduses tutvustada – kõik on ju kirjas kooli kodulehel, ÕISis ja Moodle'is. Pigem ootaks taolist tutvustust esimesest tuutoritunnist esimesel nädalal. Tegelikult osutus aine palju enamaks ja huvitavamaks, kui seda nimest võiks arvata. Pakkuda esmakursuslastele kooliväliste külalislektorite loenguid on suurepärane mõte ja kindlasti leidis igaüks vähemalt mõnest neist enda jaoks midagi uut ja olulist.

Minu jaoks jagunevad aine loengud mõtteliselt kaheks: esimesed kaks ja ülejäänud. Esimene loeng või pigem sõnavõttude jada erines kõigist teistest nii vormi kui sisu poolest. See juba eelnädalal toimunud loeng kattis aine nimes sisalduva õpingukorralduse osa ja täitis esmakursuslastele kõige vajalikuma õppeinfo edastamise funktsiooni väga hästi ja kompaktselt. Õigupoolest osutus tuutoritund pärast seda isegi üleliigseks. Sellest, kuidas aus tudeng IT-Kolledžis õpib, andis teises loengus väga muheda ülevaate Margus Ernits. Õppimine on oskus ja väga positiivne, et seda rõhutatakse ja ka õpetada üritatakse. Eriliselt kiidan Ernitsa sisukaid slaide – ainult nii ongi slaidiesitlusel mõte.

Edasi kirjutan, millised kõnelejad mulle enim muljet avaldasid ja milliseid uusi mõtteid ma enda jaoks sain. Aja jooksul on mulle hakanud tunduma, et seda, kui hea on kellegi jutt või õigemini, kas see mulle korda läheb, näitab küsimuste hulk, mis mul tekib. Esimene, kus mul tekkis palju küsimusi ja kus tegin märkmeid, oli Linnar Viigi loeng. Minu jaoks oli uus innovatsiooni mõiste selliselt lahti harutamine. Kahjuks ei jätnud Viik aega küsimusteks, aga pärast õnnestus mul ühte tekkinud küsimust siiski temaga arutada. Igatahes ootan pärast seda loengut võimalust mõnda tema ainet kuulata veel suurema huviga kui varem. Mulle tundub, et mind huvitabki IT ja üldse tehnoloogia valdkonnas rohkem see visiooni, innovatsiooni, harimise ja info edastamise aspekt.

Järgmine loeng, kus märkmeid tegin, oli Andres Käveri oma. Hoolimata pisut ebakindlast algusest oli tegu kaasahaarava kõnelejaga, kes demonstreeris, kuidas iga hinna eest ei pea jutu taustaks slaidiesitlus olema. Oma kõrge saavutusvajadusega on ta kindlasti eeskujuks. Teisalt ma sellist elufilosoofiat ja -stiili päriselt ei jaga. Öeldakse küll, et kes palju teeb, see palju jõuab ja Käver tundus seda ehedalt illustreerivat, kuid ta vihjas ise mitmel korral, et kuigi ta on olnud eeskujulik tööl, koolis ja nende kahe ühendamisel, siis eraelu on selle arvelt kannatanud. Pole tõsi, et on võimalik saada ja jõuda kõike – valikuid tuleb teha. Ja see on asi, mida tegelikult ei öelnud välja ükski lektor. Merle Lindmal on neli last, kuid kuidas on ta samal ajal leidnud võimaluse karjääri tegemiseks? Palju oli juttu sellest, kuidas efektiivselt õppida, töötada ja karjääri üles ehitada ning kindlasti see aitab vabastada aega pereeluks ja hobideks, kuid tegelikult tuleb ka puhata osata 1.. Läbipõlemine pole ka tudengite seas tänapäeval haruldus, eriti kui õpinguid üritatakse ühitada töötamisega. Kahjuks ei ole nn tasuta kõrgharidus Eestis kaugeltki ellimineerinud töötamise vajadust õpingutega paralleelselt ka lihtsalt äraelamise eesmärgil. Eriti õpingute algfaasis tööle minemise eest on IT Kolledži "rebaseid" korduvalt hoiatatud, kuid reaalsus on see, et paljud siiski töötavad juba praegu (k.a ma ise) ja mitte tingimata erialasel ametikohal.

Käveri loeng oli üks neis, mis avas tööelu telgitaguseid IT-valdkonnas. Kindlasti ongi tegu valdkonnaga, kus peab pidevalt jooksma, et mitte seisma jääda. Tarmo Randeli loeng oli rohkem süvitsi minev, kuid sellest hoolimata hästijälgitav. Ta seletas lahti asju nagu Dos-rünnak, millest kõik on kuulnud, kuid vaevalt, et paljud kuulajatest väga täpselt teadsid. Küberturvalisuse valdkond sai pärast seda minu jaoks igatahes mõõtmeid juurde.

Isiklikult minu jaoks oli töömaailma valikute seisukohast kõige uudsem ja huvitavam Nortali esindaja Ats Albre jutt. Pärast Albre kuulamist avardus mu arusaam tunduvalt, mida on arendajaks õppinuna võimalik üldse teha ja kellena töötada. Näiteks ma ei teadnud, mis peitub analüütiku ametinimetuse taga ja kuidas käib suures firmas suure projekti kallal töötamine. Sain inspiratsiooni, mis tegevused mulle IT-valdkonnas võiks sobida. Nortali loeng oli veel mitmes mõttes eriline. Esiteks on see ainus loeng, mida ma ei jõudnud kuulama ja pidin hiljem järele vaatama. Seda tehes selgus, et kuulama mitte tulemine oli suur viga, sest loeng oli selline, nagu iga loeng oleks võinud olla: lektor ei rääkinud kogu oma aega täis, jättis piisavalt aega küsimusteks ja leidis võimaluse garanteerimaks, et küsimusi ka tuleks. Ühe tudengi pinnimine ei olnud küll võib-olla kõige ausam, aga see-eest efektiivne. Juhuslikult langes valik ka tudengile, kes oli juba asjadega suhteliselt hästi kursis, nii et tema ja lektori vahel kujunes viljakas dialoog. See andis loengule palju juurde. Ilma Indrek Jõgi küsimuste ja asjalike kommentaarideta poleks kogu loeng ilmselt olnud nii eriliselt informatiivne ja huvitav.

Siit on sobilik minna väikese kriitika juurde, mis oleks loengutsüklis võinud olla paremini. Küsimist oleks ehk pidanud kuidagi rohkem stimuleerima. Ma ei arva, et karistusega ähvardamine või kõigilt näiteks kahe küsimuse väljamõtlemise nõudmine oleksid selleks head meetodid. Küll aga näiteks võiks aktiivsus loengus anda boonuspunkte. Tudengeid võiks julgustada küsima ka selle mõttega, et kui oled juba kohale tulnud, siis võta maksimum. Kui kõik on passiivsed, võib kogu kursuse sama hästi online-formaadis läbi viia. Auditooriumisse kogunemise mõte peaks tänapäeval olema interaktiivsus. Loengutest endist rääkides langes üldisest mustrist kõige rohkem välja jutt, mida rääkisid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skype'ist. Tegemist oli isegi nii praktilise ja elulähedase teemaga, et ilmselt ma ei olnud saalis ainus, kes eriti midagi aru ei saanud. Samuti ei olnud lektorite ettevalmistus pooleteisetunnise ajaruumi jaoks piisav.

Lisamärkusena veel niipalju, et eelnädalal oli veel üks loeng, mille osas ma olin juba unustanud, et see ei kuulnud antud aine loenguseeriasse. Priit Raspeli “Huvitav eriala, mis “sunnib” õppima iga päev ja igal pool” oli hariv ja inspireeriv ja oleks vabalt võinud olla üks selle aine loengutest. Ja veel: inspireerivatest IT-valdkonna kõnelejatest oleksin vähemalt mina ikka ja jälle valmis kuulama Taavi Kotkat. Seejuures tunnustan täielikult antud esinejate valikut.

Häid meelde jäänud mõtteid, võiks välja tuua igast loengust. Siiski nimetan siin olulisema, mille enda jaoks kaasa võtsin. Esiteks, mulle meeldis Merle Lindma korduvalt rõhutatud mõte, et kuhu vaatad sinna lähed. Nii ilmne ja ometi poleks osanud seda ise enda jaoks sõnastada. Tema loeng oleks olnud hea motivatsioonikoolitus ükskõik millisele publikule. Ats Albre demonstreeris nii oma isiku kui jutuga, et IT-s on võimalikud erinevad karjäärivalikud ja et see on just neile, kes armastavad suhelda ja meeskonnatööd. IT pole ainult ninapidi arvutis istumine (mida, tõsi, on tänapäeval küll enamik kõrgemat haridust nõudvaid ameteid). Andres Käver ütles välja, mis tema kogemuse järgi on projektijuhtimise mõte: et klient oleks õnnelik. Ma arvan, et see on õige. Ja lõpuks – Linnar Viik seletas väga veenvalt lahti, misasi on innovatsioon: mitte idee, mitte lihtsalt uus asi, vaid uue asja kasutuselevõtmine. Tema jalgrattasõidu analoogia oli samuti sümpaatne: ilma kukkumata ei saa midagi selgeks ja ebaõnnestumist ei tohi seega karta.

Loenguid ühendab kindlasti see, et kõnelesid oma ala spetsialistid, kes tegid seda hästi ja kirega. Teemad olid väga erinevad, aga kõnelejate valik tundus asjakohane. Tervikuna oli aine aga väga hästi üles ehitatud ja loengute järjekord loogiline. Ma ei kahetse ühtegi neljapäevahommikust kella kuuest ärkamist.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. "Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga." ÕKE 5.3.6, 2. Korduseskamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm ÕKE 5.3.2. Õppuril on õigus kolmele (ehk siis 2 järeleksamit) eksamisooritusele ÕKE 5.2.12. Kordusarvestust saab teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani ÕKE 5.4.4. "Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis." ÕKE 5.2.7 REV õppekohal on kordussoorituse tasu 20 €. 3. Tasuta õppekohal on tasuta. Aine korduv deklareerimine on kõigile tasuline ÕKE 5.1.13.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva tuleb (1) koostada ja (2) kinnitada ÕISis algava semestri õpingukava. ÕKE 3.2.1 Teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest aineid valides tuleb (3) need õppeosakonnas registreerida enne punase joone päeva ÕKE 3.1.1. Kuni punase joone päevani saab (4) esitada avaldust akadeemilisele puhkusele minekuks ÕKE 6.1.3.4. Akadeemiline liikumine (5) võib toimuda enne punase joone päeva.

Ühe korra kahe semestri jooksul saab hinnet parandada. "Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne." ÕKE 5.3.11

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. x=28, y=21

Vastus

Õppeaasta algab septembris, 1. aasta lõpuks ei ole tekkinud mingit hüvitamise kohustust. Järgneval semestril jääb puudu 6 EAP-d, mille eest tuleb tasuda 50 € 1 EAP eest sellele järgneval semestril ehk uuel sügissemestril. 2. aasta lõpuks (oktoobris) tuleb seega tasuda 300 €. 4.

Viited

1. Smith, Jacquelyn (22.2.2013). 14 Things Successful People Do On Weekends. Forbes.

2. Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppekorralduse eeskiri (ÕKE)

3. KKK

4. Finantsinfo